igapäevaelu – Page 193

Elumärk

04/09/2007 / igapäevaelu, rõõm / 2 Comments

Nagu alati, olid netil teised plaanid kui minul. Eile ta näiteks lihtsalt ei töötanud. Täna ei viitsinud sellepärast eriti vara tulla ja nüüd otse loomulikult töötab. Paraku jäi mul vaid 45 vaba minutit, mis kulusid peamiselt vajaliku info otsimisele ja teiste blogide lugemisele.

Praeguse seisuga pean kohe varsti riideid vahetama minema, nii et mingeid romaane te siia kahjuks ei saa, ehkki on nii palju, millest tahaks kirjutada. Ma peaks tõenäoliselt hakkama kodus notepadi kirjutama, et siis netti sattudes jutt lihtsalt siia üles riputada, aga olen proovinud ja no ei istu mulle. Ma kohe kirjutan paremini, kui mul see Bloggeri aken ees lahti on 😉

Homme on vaba päev ja ma ei kavatse kodust välja minna rohkem, kui õhtul Mehega ja siis rolleriga, sest mul lõppeb travel card täna ära ja ma ei kavatsegi juba homme uut osta – seda enam, et metroo streigib ja enamik liine ei sõida.

Ehk siis… Loodame, et neljapäeval pärast tööd on nett korras. Siis saate romaane.

Aga praegu võin lühidalt ja kokkuvõtvalt öelda lihtsalt seda, et ma olen ÕNNELIK. Nii kohutavalt ja põhjapanevalt õnnelik, et endal on ka naljakas.

Elu on ilus.

Ma nüüd lähen tööle.

Are U kidding me?

31/08/2007 / igapäevaelu / Leave a Comment

The following message could not be delivered because you have exceeded the maximum number of messages per minute. Please try again later.

Sellist asja pole MSN mulle küll kunagi varem öelnud. See nett siin on ikka… Very low 😉 Alguses oli okei, aga viimased pool tundi pean iga lehekülge reeglina 3-10x refreshima, enne kui lahti tuleb, aga lõpuks tuleb alati. Blogide lugemiseks kärab küll, ei viitsi paremat levi otsida.

Daki on peaaegu läbi, siis veel Marta ja Kessu ja ongi kõik. Kui mul on netiikaldus (nagu viimasel ajal on olnud), jätan regulaarsel blogilugemisel kõik tihti uuenevad blogid kõige viimaseks, siis on mul vähemalt *tunne*, et ma olen enamikega ühele poole saanud.

Natuke nalja ka

30/08/2007 / igapäevaelu, virin/urin / 2 Comments

…mis siis, et haledat.

Täna tuli meile kohvikusse üks vanatädi, nii 70 vähemalt, kes oli ennast täis s*ttunud (vabandage väljendust, aga just nii see oli) ja lukustas ennast vetsu. Sellest rääkimata, et s*tarada jäi temast järele ja kõik haises.

Üritati ukse taga karjudes teda välja saada, aga tulutult. Kuna ta oli juba vana ja kurtis vist ka valu rinnas, siis kutsuti kiirabi. Ja ukse pidi lahti murdma, sest ta lihtsalt ei lasknud sisse. Ära kõndis lõpuks igatahes omal jalal (pärast kiirabiga jagelemist).

Meil haises kõik pärast veel tükk aega, Stanislavile maksti kahe töötunni eest peale, et ta selle lihtsalt ära koristaks ja lukk on lahti murtud, nii et kliendid vetsu kasutada ikkagi ei saa. Sweet.

Ahjaa, ja meil kodus läks boiler katki millalgi, saime parandaja, kes midagi tegi, aga ütles, et boiler tuleb välja vahetada, lubas mehe saata… No nüüd läks uuesti katki igatahes. Järgmine nädal pidavat tuldama… Kui ma seda usun.

Nii et sooja vett pole.

Torumees lubas ka juba ammu uuesti tulla midagi välja vahetama, et me külma vee surve korda saaks, aga pole ka siiani tulnud ja peksab telefonis segast.

Vähemalt maksma neile ei pea, sotsiaalmaja võlud.

Netist ma eelmises sissekandes juba pajatasin.

Elagu Inglismaa!

Oeh

30/08/2007 / igapäevaelu, virin/urin / 5 Comments

Orkut on oma kujundust muutnud. Ilmselt ma harjuks sellega kiiresti, kui mul oleks vaid, kus netis käia.

Tegelikult on nii, et olen tagasi sellesama StreetNeti juures, mida kõige alguses angelis pargis kasutasin. See levib siinkandis igal pool suht hästi. Kas kohvikus sees ka, seda ei tea, miskipärast ei usu. Aga nii paarkümmend meetrit edasi trepi peal istudes on very good. Läpaka aku on mul küll juba nii p*rses, et peab ca 45 min, nii et igasugune trepi peal istumine on suht raskendatud, rääkimata sellest, et vihma võib hakata sadama ja…

Aga olgu, olen tänulik selle eest, mis antakse.

BT landline on ammu ära tellitud ja £50 ettemakski tehtud, aga ikka ei toimu midagi. Vihkan Londoni bürokraatiat.

Või nojah, praegu on asjad jälle nii, et ma ei tea, kas ongi vaja sellepärast muretseda – tundub, et pean vist hakkama endale uut elamist otsima…

Olin just kolm päeva haige – selle alla läks poolteist tööpäeva ja üks vaba päev. Ei julge mõeldagi, kui vähe järgmisel nädalal palka saan.

Veerand tunni pärast pean tööl olema.

Masendus.

Ehk saan pauside ajal veel netti. Kui akut laadida õnnestub või see võrk siiski kohvikus sees ka levib.

Öös on asju

22/08/2007 / igapäevaelu, rõõm / 3 Comments

No nii libedalt lihtsalt ei anna minna.

Kuna olime väsinud, otsustasime õhtul paar tundi magada.

Ärkasime 2.15

Lahkusime kodust 2.30

Jõudsime bussipeatusesse 2.34 ja avastasime, et buss käib iga poole tunni tagant ning viimane läks just minut tagasi.

Ahastasime. Avastasime, et peale meie ootab bussi veel üks suure kohvriga mees. Lootus tuli tagasi. Buss tuli ühe minuti pärast.

2.51 jõudsime Victoriasse.

3.03 jõudsime coach stationisse.

Paari minuti pärast sõitis Stanstedi buss ette.

Tagasiteel Victoriasse jooksin veidike. Mitte et ma oleks üritanud nii kangesti kuskile jõuda, aga lihtsalt sellepärast, et tänavad olid mõnusalt tühjad ja joosta oli nii kerge.

Peaaegu Victorias nägin oma bussi mööda sõitvat. Spurtisin taksode vahele (ei, mitte sõiduteele, need jaama ees seisvad taksod, eks) ja jõudsingi. 3.13 istusin bussis.

3.27 jõudsin Brixtonisse.

3.30 koju.

Mõtlesin postituse valmis kirjutada, et see hommikul üles riputada… Tegin elutoas läpaka lahti, avasin notepadi…

Ja hetk hiljem teatab mu läppar, et wifi on olemas ja signal strength on good. Seesama üks neist kahest võrgust, mida ikka puu all kasutanud olen, ainult et seal on see low või very low.

Talk about luck?

Ma nüüd üritan magama jääda… Homme tuleb pikk päev!

EDIT: Wifi on siiski väga hüplik – alguses good, siis kaob üldse ära, siis no signal, siis jälle okei jne. Aga sain vähemalt nii kauaks tagasi, et see jutt üles riputada. Ilus!