Poiss lõi umbes pool üheksa silmad lahti ja nõudis: ÕUE! Järgmised veerand tundi möödusid vett loopides. Oh, need lapsepõlve süütud muretud mängud…
Hommikul oli jahe, nüüdseks olen muidugi lapsed suveriiete väele koorinud, jooksevad paljajalu aias ringi. Ei tea, kas peaks neile süüa kah andma… Küsitud pole 😀
Ema juures ei viitsi üldse arvutis olla, pole selleks sobivat aega ega kohta. Vaatan vahel kiirelt meilid üle ja loen blogisid, aga isegi seda viimast eriti ei viitsi, kirjutamisest rääkimata. Selle asemel vaja ju elada 😛
Esmaspäeva õhtul kasutasin juhust, et lapsed magasid pikka lõunaund, ning läksin Kaubamajakasse kingi otsima. Leidsingi kenad plätud.
Teisipäeval käisin juuksuris, pärast seda ostsin linnast teised hirmkallid kingad 😀 Õhtupoolikul sain Kaidiga kokku, käisime lastega rannapromenaadil ja Rannapargis jalutamas.
Eile käisin hommikupoolikul lastega raamatukogus – nemad valisid omale raamatud, mina ka. Pärastlõunal oli kosmeetik, pärast seda sattusin Rüütli tänaval kokku oma klassijuhatajaga, kellega pool tundi lobisesime, õhtul läksime Tagele külla, jäime ööseks ka. Jõime šampust ja jutustasime kella üheni.
Täna hommikul viis Tage oma plika aeda, meie jalutasime Abikaasa vanaemale külla. Seal sai hommikust söödud ja mängitud, koduteel läksime mööda koolist, kus õpib Abikaasa õetütar ning just siis läks ta kehalise tundi, nii et saime kokku ja paar sõna juttu puhuda 😀 Ennelõunal jõudsime koju, panime õhemalt riidesse ja läksime tagasi õue – lapsed mängisid, mina lugesin raamatut.
Mõtlesin lastega koos lõunaund magada, sest väsimus oli suur, aga kui me lõunat sõime, helistas Kaidi ja pakkus spa kinkekaarti, mis homme aegub. Sain homseks kenasti aja ja nüüd on tänu täis kõhule ja elevusele väsimus muidugi täiesti läinud. Ma saan homme näohoolitsuse, parafiinihoolduse kätele ja massaaži, IMELINE!
Niisiis… Nüüd on lühiülevaade möödunud päevadest kirjas. Pildid tulevad kunagi hiljem. Võin rahus raamatut lugeda, kuni Poiss magama jääb, siis lähen Mai keskuse kasutatud kraami poodi, mille eile raamatukogus käies avastasin – seal on lõpumüük ja soodushinnad, sulgevad 1. juunil. Tuleb üle vaadata!
Ja juba homme õhtul või ülehomme hommikul saame OMA koju. Imeline, taas.
Nii et jah… Praegu on päris elu ja arvuti taga ei malda istuda. Isegi raamat on huvitavam 😀
Nii hea on olla Pärnus, kus kõik on oma ja igal pool tuttavad. Kodu on ikka kõikse parem koht.
Peatse kolimise ootuses on viimased nädalad möödunud enam kui laisalt. Eks ma ikka jõudumööda hoian kodu korras, aga sellist indu enam ei ole… Pigem teen nii vähe kui võimalik 🙂
Aga külalised teadagi motiveerivad. Ja täna õhtul tuleb ema.
No tegelikult hakkasin ma lihtsalt ärgates otsast koristama, sest muud võimalust polnud – eilse õhtusöögi nõudki olid pesemata. Nii ma siis sättisin igapäevaseid asju, kuni sattusin hoogu ja nii sai poolkogemata puhtaks küüritud näiteks terve külmkapp, riiul riiuli haaval. Ja ometigi viitsisin ära paigutada kõik puuviljad – üheksa kilo apelsine ja neli kilo banaane eilsest poeskäigust. Ja viia köögist ära taara… Ja panna ära kõik need väikesed asjad, mis vahel lihtsalt jäävad ja millega ei viitsi tegeleda.
Ja kui ma olin lõpuks mõlemad lapsed lõunaunne saanud, siis oligi köök korras ja aeg hommikusöögiks – nii umbes kell kolm 😀 Aga ma tõusin ka alles enne lõunat 😉 Ja juhtumisi olid kõik külmkapis olevad jäägid, pärit kolmest eri toidukorrast, kokku sobivad, nii et sain neist suurepärase roa. Magustoiduks klaas värskelt pressitud apelsinimahla. Pool tunnikest arvuti taga sööki ja puhkust nautides. Nüüd on kõht täis, meel hea, blogid läbi loetud, meilidele vastatud… Ja võibki jälle tegudele minna.
Seda küll ainult päevaks ja mitte nii soojalt kui teil (19 kraadi vist tuli ära), aga kuna seni olid talveriided kogu aeg kasutuses, täna sai seevastu õhukesed jakid panna, oli vahe siiski märgatav 🙂 Hommik oli võrratult päikeseline, pärastlõunal pilves, aga siiski soe, õhtul hakkas sadama ja ilmateade lubab vist nüüd terve järgmine nädal sadu. Bergen, noh, mis teha 😛
Saime teada, et mais on tõepoolest viis vaba päeva ööd – elagu riigipühad. Alati ei pruugi need sugugi tähendada, et ka lehed ei ilmu, seekord õnneks on nii. 1. mai oli vaba, homme on vaba, siis veel 17, 19 ja 20, mis tähendab, et saame emaga vabamalt ringi rallida. Et ainult päikest jaguks!
Eile öösel ärkas Plika miskipärast üles – kell oli umbes kolm ja olin just magama minemas, võtsin ta enda kaissu. Selle asemel, et kiirelt magama jääda, ta muudkui rääkis ja küsis ja segas, mina olin samas väga väsinud ja suikumas. Ja täna hommikul oli kell pool kümme Plika silmakontrolli aeg, nii et ma pidin kella peale tõusma, uhh.
Nägemine on Plikal suurepärane – parem kui mul läätsedega 😀 Selle üle on küll hea meel.
Pärast silmakontrolli oli hoolimata võrratust ilmast kiusatus koju sööma ja magama minna, aga kui saime teada, et Külli perel on plaan Knarviku kasutatud kraami poodi minna, võtsime ennast neile sappa. Mehed istusid õues diivanil päikese käes, lapsed sõitsid jalgratastega (seal oli neid terve hulk müügiks) ja ajasid lihtsalt üksteist taga, meie Külliga tuulasime poes.
Seekord ei ostnud kodukraami, ainult riideid. Kõik Plikale 🙂 Hea küll, ühe pluusi saab Poiss hiljem endale – see on alati äärmiselt suur rahulolu, kui leian mõne meeldiva riidetüki, mis on piisavalt unisex.
Hinnad tunduvad eurodes kasutatud kraami kohta tiba krõbedad, samas kohalikus rahas ja oludes üldse mitte. Sellises suuruses riideid enam kasutatult nii palju ei liigu ka kui titekamaid ja tänaste ostudega olen tõesti väga rahul. Üle poole laste garderoobist tuleb õnneks nagunii toredatelt sõpradelt-tuttavatelt, kes mind jooksvalt varustavad – kui peaks kõik ise ostma, läheks vist küll hulluks. Aga niiviisi vahel oma lõbuks ja teise ringi asju, see on väga mõnus.
Kleidid maksid 25/€3.30 ja 30/€3.95. Lillelisel olid kõik sildid ära lõigatud, nii et täpset suurust ei tea, aga praegu on veel lai, nii et jääb parajaks saamist ootama. Mummuline on suurus 128, aga praegu täiesti ideaalselt paras ja Plikale meeldib üliväga.
Neist kahest pluusist ei saanud head pilti, tegelikkuses on palju ilusamad. Lillal sees suurus M (?!?), kaenlaaugust ehk tibake lai, aga lõige varjab selle ära, nii et põhimõtteliselt juba praegu täitsa kantav. Punane (pildil paistab vist pigem roosa, aga on täitsa punane) on suurus 128, hästi mõnusast pehmest riidest ja tõeliselt ilus punane, need nööbid-pitsid-täpid panevad i-le punkti.
Kõik pluusid ja roosa müts maksid igaüks 20/€2.64, lisasin viimasele pildile veel märtsis lastele ostetud mütsid, millest ma ühe kaubanduskeskuse pudi-padi poes mitu korda mööda käisin ning lõpuks ära ostsin. Mulle meeldis see punane kolliga, aga võtsime Plikale teise ka. Olid poole hinnaga, maksin nende eest kokku 69/€9.09 – Eestis poleks küll elu seeski mütside eest nii palju maksnud 😀 Aga siin tundusid talutava hinnaga ja no see koll oli tõesti nunnu.
See kolliga pluus on jube lahe mu meelest, mulle sellised armsad lõustad meeldivad. Ja plika ruudulisest nokamütsist olen miskipärast suisa vaimustuses. Mõlemad said talle täna juba külla minnes selga ka.
Pärast Knarvikus käiku tulime ikkagi koju – Abikaasa tegi meile inglise hommikusööki, siis tukkusime natuke ja läksime seejärel külla tuttavatele eestlastele, kes hiljuti meie kandis terve maja üürisid – kutsuti grillima. Abikaasa oli nendega varem ka suhelnud, mina nägin esimest korda. Maja oli mõnus ja kõik inimesed hästi sümpaatsed, väga tore külaskäik oli.
Normaalset liiva Norras pole, aga täiesti tavaline kiviklibu on ka lastele täiesti vaimustavaks mänguvahendiks.
Nii et üks väga tore päev oli.
Nädala pärast tuleb ema. Kahe ja poole nädala pärast lendame Eestisse. Elu on ilus!
Meil on siin ilmaolud Eestist tunduvalt normaalsemad olnud, Golfi hoovuse tõttu on kohalik kliima mõnevõrra soojem. Lumi sajab suvaliselt maha ja sulab sama suvaliselt, vaheldumisi on pikad valged ja mustad perioodid. Üldiselt mulle soojem ilm sobib, samas ei ole siin sellist nähtavat kevade tunnetust, kogu talveperiood on selline pooletoobine.
Viimasel ajal on kevadist hõngu rohkem olnud ja pühade ajal oli ilm superluks. Talv ei taha aga kuidagi järele anda – pärast pühi sadas lumi maha, sulas siis peaaegu ära ja täna öösel sadas jälle maha 😀
No vähemalt lastel on lõbu laialt… Kell on pool kaheksa õhtul, nad on tükk aega väljas kelgutanud. Nüüd muidugi Poiss juba jonnib, sest pärast lumise muru peal sõitmist ei taha kolmerattaline miskipärast katusealuse kivi peal ka korralikult liikuda 😛
Oh jah. Tahan kevadet.
Blogi kirjutamise tuju, nagu näete, pole olnud. Meil on siin igasugu teemad õhus ja blogis lahkamiseks pole need veel valmis. Ega ei peagi alati nii palju kirjutama, teinekord jälle rohkem 🙂