igapäevaelu

Hih, ma olen vahel nii mõnusalt ignorantne lapsevanem, igasugu haigustest ja värkidest pole kuulnudki 😛

Poisil on juba õige mitu päeva mähkmepiirkond üsna hullus seisus. Ma küll imestasin, millest, aga määrisin lihtsalt Sudocremi peale ja lootsin, et läheb paremaks.

Eile avastasin, et Plikal on palavik, no selline 38 ringis, millega pole suurt midagi peale hakata – peale ootamise, et paremaks läheks. Oli terve päeva väsinud ja enamik ajast lesis kuskil, süüa ei tahtnud, jootsin siis lihtsalt vett. Õhtul avastas Abikaasa tema tagumikult ja põlvedelt ja peopesast villid – ei osanud neist midagi arvata. Öösel oli nutune, aga ei seletanud, miks.

Täna siis helistasin pereasti nõuandeliinile, kus oli miskipärast erakordselt halb kuuldavus ja väga kärsitu tädi. Rääkisin oma loo ära, küsis, kas villid on suus ka – vaatasime Plikale suhu, olidki. Ühesõnaga suu- ja sõrataud, nagu nad rahvakeeli ütlevad – hiljem googeldasin õige nime ka välja, villiline enteroviirusstomatiit.

Liis (kes elab Tallinnas, eks) ütles, et Pärnus ja kuskil veel olla praegu epideemia. Mina polnud haigusestki kuulnud, epideemiast rääkimata 😛 No üldiselt – ongi hea, et nii noorelt läbi põevad, siis on kulg reeglina kergem ja kui ükskord lasteaeda lähevad, on juba immuunsus. Tuulerõuged kah ju juba selja taha jäetud, lahe. Ma tean küll, et immuunsus alati ei tekigi, aga optimistina loodan ikka parimat.

Poisil kusjuures ville peale mähkmepiirkonna mujal pole. No kaks pisikest vist leidsime suure otsimise peale kätelt ja jalgadelt ka. Suus ei paista olevat ja sööb hea isuga.

Määrime siis välispidiselt teepuuõli, seespidiselt astelpajuõliga. Palavikku täna enam polnud. Loodetavasti on varsti korras.

Mures ma nüüd küll kuidagi pole. Tüütu on see, et Plikal on valus ja ta on sellepärast ekstra viril. Üle poole ajast olen muidugi kaastundlik ja kannatlik ema, aga kui terve päev on enamik suhtlusest halisevas kõneviisis, siis viskab mingi hetk üle… Täna oleme Abikaasaga paar korda plahvatanud, enamik ajast aga õnneks on ikka nii, et kui üks hakkab kannatust kaotama, siis teine kutsub korrale.

Küllap homme on juba parem 🙂

—

Arvutisse puutuvatest reeglitest oleme suutnud üsna hästi kinni pidada. Eile jõudsin hommikupoolikul selle asemel näiteks ühele jakile nööbid ette õmmelda ja natuke aeda korrastada, täna sai peale igasuguste tavaliste koduste toimetuste teisel pool koristatud ja viimaseid ära andmiseks mõeldud asju kokku pakitud, järgmise paari päeva jooksul viiakse need minema.

Aga noh, praegu läheb põhiline aur ikkagi laste peale. Eks suuremaid koristustöid jõuab siis ette võtta, kui nad terved on.