igapäevaelu

Eetrivaikus

Pooletoobine nädal oli, sestap ka kirjutamises paus. Kõhuhäda oli õnneks ühe õhtu teema, aga sellest ajast saati pidevalt iiveldab – arva või, et jälle rase (ei tohiks küll olla). Pidevalt nälg ja kummalised isud ja kui kohe süüa ei saa, siis läheb süda pahaks.

Abikaasa kah tõbine, jube palju tööl ja vähe kodus, sellest tulenevalt kõigil närvid püsti, tülid majas, draama taevani. Õnneks saime nüüd palju olulisi asju selgeks räägitud ja reegleid paika pandud, loodan koduse elu kvaliteedi paranemisele.

Aga peamiselt möödub vaba aeg blogi taga istudes. Nii et ärge siis imestage, kui uue aastani tulebki üks postitus nädalas 😀

Hakkab juba ära tüütama

Seletage mulle, kuidas on võimalik, et kuni 25-aastaseks saamiseni ei mäleta ma oma teadlikust elust mitte ühtki kõhuhäda ja nüüd on järsku igal aastal mingid jamad? Ma ei viitsi linke juurde otsida, aga 25. sünnipäeval lõpetasin kõhuviirusega haiglas, kuu enne Poisi sündi samamoodi… Ja millalgi pärast Poisi sündi oli ka, siis õnneks sain kodus hakkama.

Ja eile jälle. No seekord ma tõesti arvan, et äkki polnud viirus, vaid toidumürgitus, sees hakkas keerama õige pea pärast seda, kui olin söönud taldrikutäie lõhesaiu. Õhtuni oli pooletoobine olemine, kaks korda oksendasin, vahepeal niutsusin, sest nii kehv oli olla. Plika ei tahtnud magama jääda ja ajas oma nutuga Poisi ka üles, minul oli nii paha, et ei julgenud vannitoast kaugemale minna, Abikaasa oli nagunii terve nädalavahetuse haige, õhtuks väsinud ja tüdinud, ei suutnud ka laste kisa peale rahulikuks jääda… Üleüldine hädaorg ühesõnaga.

Lõpuks istusime lastega keskööl köögi põrandal ja sõime külmutatud mustikaid. Need on alati kindel variant, millega lapsi rahustada 😀

Õnneks jäid lapsed lõpuks siiski magama ja mina sain ka magada, täna olen lihtsalt hirmus väsinud ja õõnes tunne on, aga süda enam paha ei ole ja toit püsib sees. Abikaasa sai hommikupooliku vabaks võtta, tegeles lastega ja keetis mulle mustikakisselli, ema viis Plika päevaks enda poole, mina peamiselt magasin, nüüd õhtul on Abikaasa küll jälle tööl, aga ema jäi nii kauaks siia, kuni lapsed magama sain.

Seda ma küll ei tea, kuidas ma siis oleks hakkama saanud, kui nii palju abilisi poleks olnud. Nii et tegelikult on kõik ju ikkagi väga hästi 🙂

Raha kulutada ma oskan, vol 2

Ma lasin emal veel endale Loodusperest villased retuusid tuua, eks, maksid suts üle €40. Ja ma olin TÄIESTI kindel, et nüüd enam see kuu midagi ei osta.

Aga noh, täna juhtus nii, et mul oli linnas kosmeetik ja hambaarst ja ema sõidutas mind, sest tal oli samal ajal autopesu, aga ma sain omadega ruttu valmis ja auto kätte saamiseni jäi veel kolmveerand tundi vaba aega 😛

Kuna ema oli Seppäläs, läksin ka sinna. Ja oi näe – kõik rinnahoidjad €9.95. Pesuga olid mul lood sellised, et rinnahoidjaid oli täpselt kaks – üks valge ja teine liiga suur. Valget pesu ma kanda ei armasta ja too teine sai ostetud liiga vara, kui rinnad polnud jõudnud normaalseks kahaneda. Ühtlasi pidin näkku vaatama tõele, et kaks last hiljem on mu B-korvist järele jäänud A-korv. That said, proovisin ma selga umbes kümme erinevat rinnahoidjat suuruses 80A, ostsin kaks neist ära ja olen sigarahul.

Üks on täiesti tavaline ja sile must, minu igapäevane lemmik. Eriliseks teeb asja see, et tegu on nö multiway braga – õlapaelad on äravõetavad ja kaasas on üks pikem pael, mille saab panna kukla tagant läbi. MIKS ma varem juba sellele ei tulnud, et sihukesed rinnahoidjad on olemas? Päevitusriided nagunii, aga see on teine asi… Ma pole siiani ostnud ühtki palja seljaga pluusi, kuna mulle ei meeldi ilma rinnahoidjata ringi käia ja tavaline oleks seal all jõle kole. Nüüd siis võin neid ilusaid pluuse osta.

Teine on ka must ja sile, aga hõbedase mustriga ja väga mõnus push up. Ei suutnud vastu panna, ostsin püksid ka juurde, olgu mul mõnigi komplekt.

Siis tuli meelde, et olin hiljuti ökofoorumist ühe raamatu kohta lugenud, mis huvi tekitas, ja ühtlasi avastanud, et see on nii Apollos kui Rahva Raamatus väga hea hinnaga. Kesklinnas on esindatud vaid Rahva Raamat, nii et suundusin sinna, otsisin raamatu üles, läksin kassasse maksma… Ja tee peal jäid ette pakkumine osta kaks raamatut €6 eest. Nojaa, sinna ma jäin kohe pikalt pidama.

Lõpuks lahkusin poest kolme raamatuga, ehkki oleks tahtnud tunduvalt rohkem osta. Saagiks siis Loodussõbralik majapidamine, mida ostma läksin (alghind veebis €17.10, ma maksin €6), lisaks Kohupiimavärv ja savikrohv (alghind €12.72) ning Ökokunst – loovtegevused eelkooliealiste lastega (alghind €15.91), mille eest maksin kokku €6. Oi, mulle meeldivad soodsad raamatud! Sain €12 eest kolm kõvade kaantega paksu raamatut, minu meelest väga hea diil. Eriti nende alghindu vaadates – elu sees poleks sellise raha eest osta raatsinud.

Ma olen ikka lootusetu raamatusõltlane 😛

Aga ma parem ei ütle, kui palju raha meil nüüd järgmiseks kaheksaks päevaks on. Selle raha eest tuleb peale igapäevase söögi ostmise veel kuidagi Plika sünnipäeva pidada… Ma siin juba kalkuleerin, kuidas ise toorjuustu ja sellest kooki teha, maasikamoos on ju ka sügavkülmast võtta. Ja me nagunii otsustasime juba enne ära, et teeme seekord vaikselt, kutsume ainult perekonnad ja paar sõpra. Nii et küll saame hakkama!

Toimekas nädalavahetus

Oh, kuidas ma armastan külalisi, nende auks saab alati kodu korda. Ühesõnaga Kristi kirjutas ja ütles, et tuleb Pärnusse, mina vuhtisin terve eilse ja pool tänast päeva koristada. Sai üle tüki aja põhjalikult ette võetud – elutoa põrandat pestud, lastetoa vaipu klopitud, põhjalikult vannituba küüritud ja kõike muud. Nüüd kõik särab ja on korras ja hea on olla.

Eriti mõnus on see, et Plika sünnipäeva eel oleks pidanud suurema puhastuse nagunii ette võtma, nüüd jääb see vaev ära. Ja täna leidsime juhuslikult talle sünnipäevaks printsessikleidi ka. Rippus kapis, ootas parajaks saamist – avastasime, et ongi. Abikaasa töötas mäletatavasti Londonis pruutkleite disainivas firmas, seal oli keegi väikestele lilleneiudele kleidid tellinud, aga polnud välja ostnud vms, need olid seal vist mitu aega seisnud, taheti ära visata, Abikaasa tõi siis hoopis koju. Teine kleit on sarnane, aga veidi suurem. No eks te nädala pärast näete pilte 😛

Kusjuures Kristi polnud tänase päeva ainus külaline, Kaidi käis ka õhtul läbi – mõlemaga sai mitu tundi mõnusalt jutustatud, ehkki jah, pool ajast nõudsid küll lapsed tähelepanu endale, klassika.

Kurk on valus ja hääl kähe. Ja viimased ööd on lühikeseks jäänud, nii et täna tuleb väga varajane magamaminek. Minu jaoks on enne keskööd väga varjane 😛

Rajalt maas

Ma juba eile õhtul tundsin, et olemine on imelik – pea paks ja kurgus selline tunne, et hakkab varsti valutama. Läksin vaatasin peeglist, oli punane jah. No kuristasin soolaveega ja lootsin, et ehk läheb üle.

Täna hommikul oli täiesti jube olla. Pea oli kohutavalt paks ja tuikas, kurk samamoodi, olemine üleüldiselt s*tt, palavik 37.9. Õnneks sai Abikaasa veidi kauem kodus olla – lapsed ära sööta ja nii edasi. Ja ta sai lõuna ajal ka kodus käia, et jälle lastele süüa anda ja Poiss õue magama panna. Ja õhtul tegi süüa nagunii… Ja koristas isegi köögi täitsa ära, see on tavaliselt alati minu kohustus.

Ühesõnaga mina olin täna diivanikaunistus. Konkreetselt terve päeva olen voodis vedelenud ja teed joonud. Palavik läks päeva jooksul väiksemaks, pea hakkas rohkem tuikama, lisandus seljavalu… Õndsad olid need hetked, kui ma sain mõneks ajaks päriselt magama jääda, siis oli ärgates palju parem.

Lapsed mängisid üllatavalt hästi omaette – vahepeal oli muidugi kisa ka, aga üldiselt said hakkama. Poiss käis vahepeal minu juures nunnutamas, süles hoida teda ju ikka jõudsin.

Õhtul oli valust ja ebamugavast olemisest sihuke kopp ees, et võtsin korraga kaks paratsetamooli. Siis õnnestus veidikeseks jälle magama jääda ja ärgates, oh imet, oli esimest korda inimese tunne. Sõin hea isuga õhtust ja nüüd olen isegi üleval olnud.

Arvan, et see oli mingi ühepäevane värk – üsna kindel, et homme jälle terve. Jumal tänatud, et Abikaasal oli täna võimalust meie eest hoolitseda, järgmised kolm päeva ma teda praktiliselt vist ei näegi, sest tal on mingi tähtis üritus. Nii et läks hästi…

Scroll to Top