Rahetorm
Ma vähemalt arvan, et see on rahe, täiega peksab vastu akent! Ja Poiss magab õues kärus 😛 Käisin akna tagant piilumas – ei ole kuidagi häiritud, ehkki käru vihmakile üks äär laperdab tänu tuulele…
igapäevaelu
Hommikune
Ma ei mäletagi, millal ma viimati hommikul esimesena ärkasin. Äratuskell helises seitsmest, mingi ime läbi polnud Poiss veel ärganud – tavaliselt juhtub see 5-6 paiku ja siis jääb ta pärast tissi meie voodisse. Tõusta ja toimetada täitsa üksi, nii et ka lapsed magavad – ma olen ära unustanud, kui mõnus see on. Väljas oli pime, mina sain rahulikult koristada. Peaks tihemini vara tõusma, aga olgem ausad, tavaliselt on uni olulisem 🙂
Hambaarsti juures läks ainult €10 – nii odavalt pole kunagi hakkama saanud. Tuimestust polnud vaja, ainult prooviplomm vahetati välja ja pandi kaltsium sisse. Rõõm igatahes – kraapisin viimase raha kokku ja enamik jäi alles.
—
Mina ei teadnud, et Steve Jobsil oli vähk, nii et see tuli täiesti ootamatu šokina, kui tema surmast lugesin. Mitte et mul oleks endal elu sees ühtki Apple’i toodet olnud, aga ma ju näen, mis ümberringi toimub… Jobs oligi minu jaoks Apple. Just seesama foto, mis varemgi iga taolise uudise juures oli… Ka minu meelest oli ta geenius. Ja kui palju on üldse Delfi uudiseid, kus kommentaarid on peaaegu üheselt positiivsed? Hämmastav.
—
Me oleme Plikale juba kuid Mutionu pidu laulnud. Täna leidis ta selle YouTube’ist ja avastasin, et meil on kolmas ja viies salm kogu aeg puudu olnud 😀 No me peast tuletasime sõnad meelde ja endale tundus, et kõik on väga loogiline.
Tegus päev
Eile oli plaanimatult sülle langenud puhkepäev – ema viis meid autoga võimlema ja kuna Plika tahtis talle pärast seda külla minna, siis jäin ma täiesti ootamatult kuni õhtuni ainult ühe lapsega. Ja kuna Maris oli eelmisel õhtul külas käinud, oli ka elamine tema auks korda tehtud, nii võisin ma Poisi lõunaune ajal rahulikult lebotada ja omi asju teha. Mida muud ma ikka tegin, muudkui tegelesin blogiga. 30 sissekannet on vaja iga päev üle vaadata, muidu ei jõua valmis 😛
Täna sai see-eest hirmus palju ära tehtud. Kohe hommikul panin pesu pesema, tegin jogurtit, käisin ise pesus… Terve päeva korjasin aias õunu kokku, õhtul küpsetasin veel vahvleid. Nüüd on selg suurest küürutamisest valus, aga rahulolu on meeletu.
Tänane päevatöö:
Nii palju jõudsin kokku korjata:
Ja nii palju jäi veel korjamata:
Need kah:
Kompostihunnik:
Täiesti süüdimatult ei viitsinud me õuntega õigel ajal tegeleda, nii et kaks puud neljast on täiesti tühjaks sadanud, kolmandal on mõned õunad otsas, neljandal veidi rohkem… See neljas, Tartu roos, selle alust ma täna tühjaks korjasingi, ülejäänute alt olime jooksvalt korjanud, seal polnud suurt midagi teha.
Kui me üldse õunamahla tahame, peame seda ise tegema – need maast kokku korjatud õunad on ju plekilised, tuleb enne ära puhastada. Tage käest pidime mingi pressi laenuks saama, eks näis siis… Nädalavahetusel tuleb ära teha. Ja nood Tartu roosid, mis veel puu otsas on, tuleks kärmelt ära korjata ja talvevarudeks talletada. Ma ei teagi, kuidas neid kõige parem säilitada oleks, meil pole selleks head kohta – toas on liiga soe ja kojas läheb talvel miinusesse.
Järgmisel aastal, luban pühalikult, keedan jooksvalt õunamoosi ja korjame õigel ajal õunad puu otsast ära, siis ei pea ise mahla tegemisega jamama. No seekord lihtsalt läks nii, ei saanud õigel ajal pudeleid ja nii need nädalad läksid. Sihuke õunauputus ja praktiliselt kõik läks raisku… Täitsa piinlik. Perele ja sõpradele sai muidugi antud õunu, aga no komposti läks ikkagi kõige rohkem.
Ah, mis seal ikka. järgmisel aastal paremini. Peaasi, et selle vähesegi mahla tehtud saaks.
Kui ma oleks kass, siis nurruks mõnust
Suisa haruldaselt mõnus päev oli.
Eile öösel olime kogemata kella kolmeni üleval, nii et uni jäi napilt neljatunniseks. Sellegipoolest suutsin hommikul poolsurnult vedelemise asemel üsna kohe asjalikuks hakata – kõik ära koristada ja Poisi välja magama panna, et siis hommikusööki nautida.
Ema, kes oli läheneva tähtsa töö tähtaja pärast pikemat aega levist väljas olnud, sai oma loengu peetud ja käis üle pika aja külas. Oli aega rahulikult juttu ajada, lapsed said vanaemaga mängida, Plika käis emaga vahepeal linnas ja mänguväljakul…
Muretsesin, et suurt midagi pole lõunaks süüa. Külm ja unine oli olla. Siis tuli ema Plikaga tagasi, tõi sefiirikooki, viinamarju ja kohukesi. Jõudsin vaid mõelda, et nüüd on ainult soolase kraamiga kehvad lood, kui nägin oma suureks üllatuseks köögiaknast Abikaasat, kes korra kodust läbi hüppas, et süüa tuua.
Oo, seda ootamatut rõõmu, tegin tassi kohvi ja pidasime pidusöömaaega. Siis läksid mõlemad lapsed magama ja ema koju, minul oli kõht täis, meel hea, kodu korras – sain rahulikult kaks tundi diivanil lesida ja raamatut lugeda.
Õhtul oli veidi keerulisem, Abikaasa oli magamata ööst eriti väsinud… Aga jõudsin jälle kõik ära koristada ja saime lõpuks lastele vannigi tehtud. Nüüd magavad kõik peale minu, ma ei saanud kuidagi enne voodisse minna, kui põnev raamat läbi loetud. Ma muidugi võtsin pärast lõpetamst riiulist kohe järje ja lugesin natuke selle algust ka… Siis kutsusin ennast korrale ja tulin blogi kirjutama, et saaks siis rahus ära magama minna.
Ühesõnaga mõnus päev. Sihuke hall ilm, mis tegi olemise uniseks ja tänane rütm sobis sellega hästi. Oli aega koristada, juttu ajada, lugeda, rahulikult võtta… Ei olnud ühtki tüli… Sain mõnuga kodus olemist nautida.
Ainult blogivärgiga ei jõudnud üldse tegeleda. Vahel on muud asjad olulisemad 🙂 No mul on veel kolm ja pool kuud aega…
Perekondlik laupäev
…vähemalt esimene pool sellest. Siis pidi Abikaasa tööle minema. Hooaeg on alanud, “elagu” töised nädalavahetused. Urr.
Kuna nägin häirivat unenägu (blogiteemal :D), läks mul hommikul Poisi ärkamise ajal uni ära, nii et jäin kell seitse temaga üles. Sõi oma putru ja mängis rõõmsalt omaette, kuni Plika ja Abikaasa kell kaheksa ärkasid. Sõime koos hommikust ja läksime siis Steineri aeda taluturule – Sepa mahetalu lubas seal igatsugu maitsvat jäätist müüa, tuli kange isu proovida.
Otse loomulikult oli küll šokolaadi-piparmündi, kookose ja põldmarja jäätist, aga minu välja valitud lemmikut halvaa ja maapähklitega oli ainult Kaubamajaka juures toimuval laadal (need olid ühel ajal). Abikaasa ja Plika proovisid kaks esimest ära ja ägisesid mõnust, mina ostsin lohutuseks hoopis pannkooki. No ja hiljem oli vaja veel Kabli pagari pirukate ja saiakestega maiustada.
Siis läksime ja vaatasime lõpuks üle uue mänguväljaku Vallikääru ja Viking hotelli vahel. Oli igati mõnus, Plika lustis tükk aega ringi.
Ja lõpuks Kaubamajaka juurde, sest ma tahtsin ikkagi oma jäätist ka. Oli täpselt nii hea, kui arvasin, ma olen suur halvaa fänn. Tahtsin veel Rimist maheriisi osta, aga miskipärast polnud. Päh.
Kell kaks läks Abikaasa tööle ja jäime lastega omaette. Plika magas pikalt lõunaund, Poiss oli rõõmus ja nihverdas ringi ning magas ka hiljem. Mina natuke koristasin, rohkem istusin arvutis 😛
Ma pole üldiselt selline ema, kes viitsiks tundide kaupa põrandal istuda ja lastega mängida – ma pigem näitan neile asjad kätte ja lasen omaette toimetada. Aga mõni mäng on päris hea – selline, kus Plika paneb mind magama, nii et minu ainus kohustus on pea padjale panna, põrandal lesida ja lasta endale laulda ning tekki peale panna. Eriti mõnus on see siis, kui olemine nagunii unine… Tänasesse õhtusse sobis hästi.
Abikaasa töötab, Poiss magab, Plika sööb… Kui nüüd tema ka magama saaks, siis oleks vaba õhtu 😛