jabur elu

Unenäo-update

Viimasel ajal näen täiesti idiootseid unenägusid ja isegi mäletan neid hommikul. Detailselt siiski mitte, nii et väga pikalt ma teid (teie õnneks!) tüütama ei hakka.

Ööl vastu pühapäeva Kaidi ja Madise juures nägin unes, et olen Tyra Banksi tütar. Noh, mingi ammu kadunud või nii. Ja siis ma läksin tema juurde elama. Päris äge oli.

Täna öösel nägin unes, et käisin Potsatajal külas. Jumal teab, mis eesmärgil, aga muuhulgas arutasime igatahes tema viimase postituse tagamaid (millest ma ei ole siiani päriselt aru saanud, ehkki omad kahtlused on. Ootame-vaatame).

Ja teine unenägu oli selline, et meie korteris oli mingi toru, mis tuli seina küljest lahti ja hakkas musta värvi p*ska välja purskama. Helistasin korteriomanikule, kes tuli kohale, keeras toru seina külge kinni ja tahtis 20 krooniga mu modemit ära osta. Seletasin talle, et sain modemi Elisast ja pean selle mingil hetkel tagasi viima ja üldsegi mul on seda interneti jaoks vaja, aga tema ütles, et ainult ruuterist piisab ka, võttis modemi kaasa ja läks minema. Kusjuures unenäos piisaski ainult ruuterist, nett oli olemas 😀

See unenägu sisaldas tegelikult tunduvalt rohkem detaile, mida ma nii hästi ei mäleta, et neid siia kirja panna, siiski üks kõige häirivamatest, otse loomulikult taas kord seksuaalse alatooniga (sest noh, mis muu mind kurat ikka häirida saaks, õudukaid ma õnneks ei näe), kus teiseks pooleks oli minu ülemus P. No teate, üldiselt on asi juba suhteliselt creepy ja ma katsun selle nüüd kähku ära unustada, enne kui ta jälle Tallinna tuleb. Tahaks talle otsa vaadata ilma et… Brr.

Kui ma teisi ülemusi ka selles kontekstis unes nägema hakkan, siis panen pillid kotti, ausõna.

Võeh.

Ärgata oli päris kole, aga pärast dušši ja sidruniteed on enam-vähem ok. Palavikku pole laupäevast saati, aga kurk ikka natuke valutab (pärast teed küll vähem kui enne) ning peavalu ei läinud ka ööga ära (oleks pidanud õhtul ikka tableti ära võtma. Praegu ka ei viitsi. Tööl ehk).

Et ma ainult päriselt haigeks ei jääks, ma ei saa puht rahaliselt endale haiguslehte lubada…

Pungiplika lapsega

Pips juhtis mu tähelepanu sellele, et ta pole ikka veel Polymeris tehtud pilte näinud ning üldse, miks ma neid blogisse pannud pole. Hakkasin mõtlema, ei mõelnudki välja. Ruudu ei pannud sellepärast, et ilmselt näevad need suures formaadis ja paberil paremad välja. Õigus kah. Mina langesin pärast toda pildistamist erinevatel põhjustel oma kurikuulsasse eriti pikaajalisse (no kaks tervet päeva, seda pole ammu juhtunud) masendushoogu, mille tulemuseks on 28. märtsi kuupäevaga üheotsa lennukipilet Londonisse… Kõik see viis mu mõtted mujale.

Häbiväärne iseenesest. See oli kogemus, mida ei unusta. Nõustun, et pildid oleks suurena ja paberil ägedamad, aga ajavad ka nii asja ära.

“Pungiplika lapsega”
Kontseptsioon: Ruudu
Teostus: Ruudu, Lepp
Koht: Polymer

PS. Muuseas jõuti mu blogini Google’i otsinguga MP pritsi operaator. BIG IRW.

Bloody hell

Jättes kõrvale kõik eetilised, moraalsed ja muud proosalisemat sorti (külm ilm, ebakaubanduslik välimus, nigel finantsseis) dilemmad, otsustasin eile õhtul Ruuduga jooma minna. Plaanis paar peeti Varblasel (kus kedagi ei huvita, et mu juuksed on mustad, meiki ei ole ja isegi kõrvarõngaid ei viitsinud kõrva panna) ning siis koju magama.

Otse loomulikult olid vanakurjal meiega muud plaanid.

Esiteks oli väljas joomiseks liiga külm. Teiseks polnud meil klaase (plaanitud peedist sai sujuvalt viin, tomatimahl ja siider). Kolmandaks polnud meil soola ega pipart.

Rasmus lubas lahkesti enda juures juua. Ta ise resideerus paar korrust kõrgemal, kus leidis aset filmiõhtu.

Ja otse loomulikult juhtus kuidagi nii, et meie jäime ka sinna. ehk siis vaiksest õhtust Varblasel sai järsku filmiõhtu umbes kümne enamjaolt võõra inimese seltskonnas.

Fränk ja Wendy on muideks väga hea film. Tuleb veel paar korda üle vaadata, et kõik nüansid ära tabada. Soovitavalt kainelt (eilse põhjal – mida promill edasi, seda vähe tähele paned).

Kui viin, mahl ja siider otsa said, siis ei kõlvanud ometigi viimase trolliga koju magama minna, vaid tuli edasi juua. Veini näiteks. Ja Gini. Tooniku, kirsimahla ja hiljem sidrunimahlaga. Mulle muide ei maitse gin absoluutselt. Vastik kadakas.

Öö veetsin hoopis Rasmuse diivanil. Hirmus tore oli hommikul tööle minna – läätsed öö läbi silmas, välimus veel ebakaubanduslikum kui eelmisel õhtul, vormipüksid kodus… Vähemalt oli lähedale minna.

Vot sellised asjad juhtuvad. Minu tahtest hoolimata.

Ja sissekande lõpetuseks muidugi legendaarne fotopaar Ruudu geniaalsest mandariinikoorimisest (ta väidab, et see juhtus kogemata). Ma usun, et isand Freudil oleks selle kohta nii mõndagi öelda.

Puzzle

Meie külmkapi ukse küljes on magnetraamis puzzle, mis on täis pisikesi sõnu. Nendest annab päris toredaid lauseid moodustada 😛

Piiale ja Erwinile

Nadja üleskutse läks hinge, kandsin teile oma viimase raha – 7.60. Oleks rohkem kandnud, aga jõin ülejäänu eile Nadjaga Levikas maha. Loodan, et minust oli abi.

Siiralt teie,
Tikker

Scroll to Top