jabur elu

*mõtleb pealkirja*

/ jabur elu / 2 Comments

Murakas käskis kirjutada, et me jõime selle kõik ühe õhtuga ära, aga tõe huvides pean tunnistama, et me pole lihtsalt viitsinud koristada.

Aga fakt on see, et Murakas on kole purjus ja mina olen ka päris purjus.

Tal on kummaline maja, kus on nelikümmend tuba ja neil kõigil on vähemalt kolm ust, mis viivad teistesse tubadesse ja siin on kaks treppi ka ja mul läks ikka aega vähemalt üks päev, et orienteeruma hakata ja nüüd, kus ma pole mitte just kõige kainem, hakkab see vähenegi teadmine hajuma…

Muidugi on see kõik kunstiline liialdus. Neljakümmend tuba siin päriselt pole. Murakas käskis öelda, et 39 on küll, aga ta on nii purjus, et see ei lähe arvesse. Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis ma pakun, et üle kümne kindlasti. Ja enamikul neist on kaks ust. Aga homme kaine peaga võib üle lugeda.

(Ja kui te mõtlete, miks me veini tavalistest klaasidest joome, siis me alustame alati juba õhtusöögi ajal, aga siis on lastel kombeks klaase ümber ajada, seega tavalised klaasid on ohutum valik kui jalaga. Ja kes neid hiljem vahetada viitsib)

PS. Ma olen s*taks uhke, et ma nii ebakaines olekus ilma kirjavigadeta trükkida suudan!

Pilte ka

/ jabur elu, seltsielu, sünnipäev / Leave a Comment

Teatan pidulikult, et olen pakkimisega selleks korraks lõpule jõudnud – Pärnu kotid koos (ei tulnudki NII palju, kui ma kartsin – kohver, spordikott, kolm kerget kilekotti) ja Londoni asjad voodi peale kuhjatud.

Nälg tahab maha tappa ja kopp on ees ja pikalt kirjutada teile ikka ei viitsi, aga ma lihtsalt PIDIN lisama paar fotot erinevatest (jaburatest) asjadest, mis mulle kingiti.

Piia ja Nadja tegid mulle ägeda… Kaardi? Või lihtsalt paberi, kuidas soovite. Seal peal on kuningannad ja tikrid ja Thames ja Big Ben ja elevant ja kotkas ja koer, kes näeb välja nagu siga, ja karu ja jalgpall ja tikriexpress (lennuk, noh) ja erinevad alkohoolsed joogid ja veel muid ägedaid asju (nüüd mul on, mida Londonis seinale riputada).

Ruudu käest sain maailma kõige suurema kaardi… Okei, mitte maailma, aga mulle pole küll kunagi nii suurt kaarti kinkinud. Selle kaardi sisu oli otse loomulikult veel ägedam.

Ja siis ma sain omale muinasjutte ja musketäride DVD (ja see on Marise meelest parim musketäride versioon üldse, mina olen üldiselt ka fänn ja hullult õnnelik selle üle) ja muusikat toodi mulle ka. Muide, Daki, sul on hea muusikamaitse, Mika meeldis mulle väga 😛

Ja siis olid veel inimesed, kelle mõtted liikusid hoopis kummalisi radu pidi. Mis mõttes, kas ma olen teile SELLISE mulje jätnud või? Muhahahahaa! Igatahes Pipsilt ja Markolt sain sukahoidja ja sukad ning Tertsult kõige nunnumate pehmete tupsudega mummulised (ja samas nii perverssed!) stringid. Nüüd pean ainult mõtlema, mis olukorras neid kanda. Aga ei. Väga äge on 😛

Ja siis on mul veel muidugi külalisteraamat, kuhu kolmveerand inimestest küll vist kirjutamata jättis (ega ma eriti ei märganud ka sundida). Seda ma pole veel jõudnud lugeda, aga paisab ka väga äge. Võib-olla panen teile hiljem siis mõne pildi.

Jube uni on… Silmad ei taha kuidagi lahti püsida. Huvitav, kas sel võib olla mingi seos faktiga, et ma sain magama hommikul kell seitse?

Head isu!

/ jabur elu / 3 Comments

Pärast seda, kui ma olin kolm tundi ringi käinud ja vingunud, et nälg teeb tigedaks, aga söögile raha kulutada ei taha kohe üldse mitte (sest ainsad kohad, kust midagi osta, on võrdlemisi kallis kohvik kõrval ning võrdlemisi kallis ja kesise tootevalikuga pood väikese jalutuskäigu kaugusel), läks Ave kaugemale ja normaalsemasse poodi (autoga siis). Selle peale tellisime Lepaga endale nii üht, teist kui ka kolmandat.

lõunaKui Ave tagasi jõudis ja kogu kraami välja ladus, jõudsime me järeldusele, et ega me ikka päris normaalsed pole. Okei, vein ja kommid on eilse sünnipäeva teema. Tänane menüü koosnes siis salatist, kananagitsitest (kes iganes ka selliseid värdsõnu eesti keelde ei tõlgiks, talle tuleks üks kõva tou anda) ja… Viiest energiajoogist.

Olen hommikust saadik täiesti ebanormaalselt uimane ja väsinud (bowlingust jala koju tulemine oli ikka liiast :P), aga pärast purki Dynami:ti jõudsid energia ja hea tuju lõpuks ka minu õuele. Ma ei joo energiajooki peaaegu kunagi, sellepärast ilmselt nii hästi mõjubki.

Teine purk on õhtuks veel. Ja vabalt jõuab pool ööd rokkida 😀

Täpselt kahe nädala pärast…

/ jabur elu, pikad pandavad poisid, rõõm / Leave a Comment

…samal ajal olen ma olnud tund aega Londonis.

Enne kui ma ära unustan, on vaja kirja panna kaks asja:

1) kõige absurdsem kompliment, mis mulle kunagi tehtud on – sa polegi nii kandiline, kui välja paistad
2) kolmekümne aasta pärast peab uuesti proovima, kas laubale on võimalik maasikat teha

Kui seda on ikka vahel juhtunud, et mina kogemata kellelegi maasika teen, siis praegu ilutseb see minu kaelal. Või on need hambajäljed? Ma pole päris kindel. Naljakas.

Peppersack on vastikult kallis koht, aga nende juustukreemsupp krevettidega on jumalik. Hädaga ostsin. Maksin viiskümmend krooni. Röövimine. Aga maitses siiski kuradi hästi. Ma ei mäletagi, millal ma viimati nii head suppi sain.

Peaksin tegelema tuhandete pisiasjadega, mis kõik peavad kahe nädala jooksul korda aetud saama, aga ma vaid luuserdan tööl ja veedan õhtuid Levikas. Halb. Aga mis teha. Kevad.

Küll kuidagi ikka saab.

Õhtust

/ jabur elu, seltsielu / 2 Comments

Et noh. Üldiselt oli mul täiesti aus kavatsus minna pärast tööd otse koju ja keerata endale kokku mingi õhtusöök nendest suitsuviineritest, mida mul ülehomse… Oijah, nüüd juba homse kuupäevaga terve pakk külmkapis seisab.

Ma kahtlustan, et asi kiskus viltu sellest hetkest, kui me Lepaga jõudsime pärast sulgemist järeldusele, et kõht on jube tühi.

Läksime Kahtmandusse. Mis iseenesest ei olnud ju ka teab mis halb asi. Kui, siis ainult viineritele ja rahakotile.

Kathmandust ära minnes tekkis mul mõte, et tunduks jube kohane ennast purju juua. Mõtlesin, et see pole ilmselt kuigivõrd arukas mõte ja tuleb siiski koju minna. Aga nojah. Lepp läks Woodstocki pildjardit mängima ja nii juhtuski, et…

  • ma jõin ennast Woodstockis võrdlemisi purju
  • suitsetasin ära peaaegu pool pakki Lepa suitsu
  • oleksin äärepealt piljardit mänginud (jube tahtmine oli, aga õnneks suutsin ennast tagasi hoida. Tikker ja piljard, khm, jah. Selleks olin ma siiski liiga kaine)
  • jäin maha viimasest trollist
  • jõudsin koju alles hommikul 7.45
Iseenesest on ju varemgi plaanimatult enne tööpäeva juhtunud, et öö tuleb kuskil mujal veeta ja sealt mujalt saab hommikul ka otse tööle mindud. Häda oli aga selles, et täna õhtul lähen Rootsi kruiisile, mis tähendas, et:
  • mul oli vaja kindlalt hommikul duši all käia
  • asju pakkida, mida kaasa võtta
  • üldse olla viks, viisakas, tragi ja konditsoonis, mitte magamata, suitsu järele haisev, punaste silmadega ja muidu võrdlemisi tige
Sellest kõigest järeldus, et hommikul peab siiski kodust läbi jõudma. Ja kõik sujus libedamalt, kui ma arvasin, sest ärkasin täitsa iseseisvalt 7.15 (äratuskell oli 7.30), jõudsin isegi Westmanist hommikusöögiks saia osta, olin kodus punkt kell 7.45 ja läksin duši alla kell kaheksa, mis on täiesti tavaline aeg ühe tavalise tööhommiku kohta. Läätsed said tunniks silmast välja ja riided tunniks rõdule ning pärast seda kõike ja tassi kohvi oligi täitsa tavaline värske hommikune tunne. Üldse mitte selline, nagu oleks eelmisel õhtul joonud ja alles tunni eest koju jõudnud.

Ehk siis. Tegelikult ei saa üldse kurta. Jube valutult läks.

Muuhulgas tekkis eile õhtul kontseptsioon sellest, et enne Londonisse minemist tuleb veel kindlasti üks kord terve öö väljas juua ja siis hommikul otse tööle minna. Ühesõnaga mingi öö vastu laupäeva, sest siis saab hommikuni Levikas istuda ja tööpäev on ühtlasi kaks tundi lühem.

Vot nii.

Enne reedet ei kuule te must ilmselt midagi, sest Rootsis ma suure tõenäosusega internetti ei pääse.

—

Midagi… Perfektset tahaks.

Scroll to Top