kööginurk

Rõõm, aina rõõm

Ma juba olen kord sellist tüüpi, et otsin väikeseid asju, mille üle rõõmustada. Suuri muidugi ka.

Plika magama jäämine jätkuvalt – lõunauni oli tal täna 12-13.15, kuna ta jäi autos magama ja ärkas hiljem kärus üles. Söögiajad läksid täitsa metsa – hommikupuder oli nagu tavaliselt, poole kahe paiku näsis autos hunniku riisiküpsiseid, neljast sai kodus kartuliputru, seitsme ajal sõi viinamarju, paar banaanibeatoonikest (mingi ökovärk, ostsime prooviks, väga maitses) ja jogurtit ning oligi kõik. Hea küll, üks päev ju võib. Igatahes, magamisest pidin ju tegelikult rääkima – pool kümme panin ta oma voodisse ning magas kahe minutiga.

Söömisrindel on ka edusammud – tahab järjest rohkem ise süüa. Hommikupudru sööbki enamasti ise, muude toitudega on nii, kuidas juhtub. Aga igatahes tahab ja harjutab. Nii saab varsti asja ka.

Potitamisega pole just erilisi edusamme, aga siiski, üks kord läks jälle õnneks. Nüüdseks skoor siis kolm. Proovime usinamad olla. Note to self: lärmimasin tuleb poti alt ära kangutada, see ehmatab Plikat ja tekitab ilmselt pigem vastumeelsust.

Mina olen hakanud rohkem süüa tegema. Õigem oleks ehk öelda, et rohkem köögis viibima? Koos on mõnusam. Nii et kas teeme koos süüa või Abikaasa teeb süüa, mina samal ajal koristan ja pesen nõusid, ühesõnaga assisteerin.

Või siis tänase näitel – mina tegin kooki, tema kapsarulle. Kook peaks kohe-kohe valmis saama, kapsarullid lähevad pärast seda ahju.

Küpsetamine pakub mulle järjest enam pinget. Igal nädalal tekivad uued ideed, mida laupäevasel poeskäigul oma püsivarudesse juurde muretseda, et need võimalikult mitmekesised saaks ja kõikvõimalike küpsetiste koostisosad käepärast oleks. Tänane skoor on näiteks toorjuust (mul läks aega, uurimist ja googeldamist, et selle ingliskeelne nimetus üles leida – cream/soft cheese), järgmine kord tahaks pähkleid ja rosinaid ning erinevaid külmutatud marju varuda.

Viimastel päevadel käib meil Abikaasaga aktiivne mõttevahetus leidmaks “oma asja”, mida Eestis ajama hakata. Täna tekkis esimene idee, millest mu meelest võib tõesti asja saada. Sellest ei ela alguses kindlasti ära, aga ma usun, et perspektiivi on ja tulevikus… Kes teab. Loodan, et saame selle käima. Loodan, et tuleb veel mõni sama hea või veel parem idee.

Viimastel õhtutel olen kõhus ilmeksimatut toksimist tundnud. Eile sai Abikaasa ka esimesed müksud kätte.

Nii see eluke siin veereb. Vaikselt ja mõnusalt. Eks muresid on ka, aga nendest mõtleb võimalikult vähe. Head asjad on ju paremad 🙂

Õhtusöök

CIMG9678

Saime pärast kolmekuust pausi jälle juurikakasti käima, täna toodi ukse taha igasugu mõnusat kraami – kartulit, porgandit, sibulat, kapsast, tomateid, brokolit, lehtsalatit, seeni, apelsine, ploome, kiivisid, banaane… Hing ihkab värsket, lihahimu on mõnusalt tagaplaanile jäänud. Hakkliha saab ikka aeg-ajalt ostetud – näiteks kapsahautis on imehea… Ja kotletid…

Lugesin hiljuti taas üle teada-tuntud tarkusi, et lapsel peaks olema kindel rutiin ja söögiajad ning kogu pere peaks sel ajal koos sööma. Eks ma teadsin seda kõike ennegi, päevakava oli niivõrd-kuivõrd paigas, aga lõunasöök ja snäkk läksid ikka aeg-ajalt vahetusse ning õhtust sõime mõnikord arvuti ees.

Nüüd ma siis panin lähtuvalt senisest kogemusest kindlalt paika: kaheksa paiku ärkab, üheksast puder, 10-11 paiku õue, 12-12.30 paiku lõunasöök, 13 kahe-kolmetunnine lõunauni, pärast seda snäkk, 19 õhtusöök, 20 vann (kui on vannipäev), 21 tuttu.

Hommikupudru kõrval ma küll ise süüa ei ürita – toidan kõigepealt Plika ära ja teen siis endale arvutis istumise juurde paar võileiba. Aga lõunat sööme koos, snäkime koos, õhtust sööme terve perega. Ja kõik korrad ilusti köögilaua taga oma toolis. Hea küll, snäkime vahel toas ka 😛

Lõunaunne jääb Plika viimasel ajal üllatavalt kergesti, eks need pikemad väljaskäigud aitavad. Õhtused magamajäämised toimuvad meil viimasel ajal arvuti ees – pool üheksa peseme Plika hambad ära, keerame toatule maha ja arvuti heli vaikseks… Nii ta kustub üsna ruttu diivanil meie süles või kõrval. Vahel oleme tublid ja paneme teda teises toas magama, mis on kahtlemata pedagoogilisem, aga siis jääb paraku magamapanija ise ka magama, mis ei jäta meile üldse kahekesi olemise aega. Nii et olen praeguse korraga rahul – kui energiat on rohkem, küllap siis hakkame jälle püsivalt “korralikku” magama panemist harrastama, lõunaunesid vaadates ei tohiks probleeme tekkida.

Koos söömise tagajärg on see, et igasuguseid ebatervislikumaid toite, mida Plikale anda ei taha, saame tarbida ainult siis, kui ta magab. Nii et pizzad, küüslaugusaiad, jäätis ja šokolaad püsivad majapidamises tunduvalt kauem 😉 Ise küpsetatud kooki anname muidugi Plikale ka, aga muust magusast saab ta ainult puuvilju ja jogurtit. Õnneks ei oska muud nõuda ka – ja nii kaua, kuni lasteaeda ei lähe, ei tohiks oskama hakatagi.

Ühesõnaga laps majapidamises mõjub meile väga tervislikult. Suurepärane!

CIMG9668

Naistepäev

CIMG9648

CIMG9641

Mul poleks see tõenäoliselt meeleski olnud, aga üks tuttav saatis hommikul sõnumi, ajalehte ja foorumit lugesin kah. Sai siis kohusetundlikult Abikaasale meelde tuletatud – selleks ajaks, kui ta töölt koju jõudis, oli juba jälle ununenud. Vähemalt sai koogitegemise tuju miskise seletuse – alateadvus teadis, et täna on kohane kooki süüa 😛

Ah… Ja kook ei paista pildil üldse nii ahvatlev, kui võiks… Üks kohupiima-virsiku variantidest jälle, maitseb täitsa hea.

Suur kukli- ja pirukaõhtu

Võtsimegi siis ette ja tegime selle retsepti järgi 1,5 portsu pärmitainast. Jagasime pärast esimest kergitamist taigna kaheks ja ülejäänud ained segasime juba kahte kaussi – kolmandiku maitsestasime rohkema suhkru ja kardemoniga, üleäänu jäi soolaste pirukate jaoks.

Nojaa… Ma ütleks, et need kuklid kerkisid pigem laiusesse, kui kõrgusesse ja ei olnud just teab kui õhulised, aga samas maitsesid täitsa hästi, nii et esimese korra kohta nagu väga kurta ei saa. AGA! Tõeline feil oli hoopis vahukoor – üheski kohalikus poes polnud värsket koort, seega tõi Abikaasa aerosooli, õnnetul kombel veel kaks tükki (ise ka ei saanud aru, kuidas see juhtus – ilmselt arvas teises poes, et esimesest ei ostnud vms). No heakene küll, oli mugav kuklite peale panna ja kui koos kukliga süüa, ei maitsenud kõige hullemini. Aga see lihtsalt vajus minutiga kokku, praktiliselt olematuks! Ma panin ikka mõnuga, sellise 3-4 cm kõrguse kuhila – ja vajus täiesti lamedaks. KADUS. Argh. Isegi üks pudel ei saanud tühjaks, äkki lasen noile kuklitele, mis alles jäid, veel homme sama suure kihi peale… Aga mis me teise pudeliga teeme, ei ole õrna aimugi. Pildi jõudsin õnneks enne koore haihtumist ära teha 😛

CIMG9522

Kapsapiruka täidiseks sai Salvesti praekapsas keedumunaga. Maitses absoluutselt jumalik! Kuna niisama kapsas enam üldse ei isuta, teengi vist ülejäänud kolm purki ka pirukateks.

CIMG9526

Abikaasa lemmikuks jäid muidugi lihapirukad. Täidist jäi kõvasti alles, pingutasime üle… Eks homme saab siis hakklihakastet 😛

CIMG9529

Noh, hommikusöök on igatahes olemas 🙂

Vastlakuklid?

Hirmus isu on peal – mõtlesin, et prooviks äkki ise teha. Ma pole elu sees pärmitainast teinud, aga üks kord on ju ikka esimene…

Retseptidest jäid kaalukausile see ja see – mõlemad tunduvad head.

Siinmaal müüakse vist ainult kuivpärmi, millega ei saavat nii head tulemust – vähemalt kommentaaridest jäi selline mulje. Pluss räägitakse erinevate jahude erinevast kerkimisvõimest ja mainitakse mingeid tüüpide numbreid, aga kust krt ma peaks teadma, kuidas siin õiget jahu valida? Praegu on mingi self raising variant, millele, vaatasin, on soodat lisatud ja midagi veel… Aga see on peaaegu otsas nagunii, peab uue ostma.

Mh. Palju küsimusi, vähe vastuseid. Kardan, et keeran tuksi selle tegemise… Aga isu on samas suur ja ära proovida ju võiks. Eks võtan homseni mõtlemisaega.

Hmm, tegelikult tekkis pirukate isu ka. Teoreetiliselt võiks samast taignast teha nii kukleid kui soolase täidisega pirukaid… Heakene küll, kardemoni vist lihapirukate sisse ei paneks. Mõtlen veel.

Scroll to Top