Mõista-mõista, mis see on
kööginurk
Värdvahvlid
Saime Mehe emalt vahvlirauad. Minu ema avastas kaubandusest sellise toreda asja nagu vahvlipulber, mida peab ainult vee ja õliga segama.
Aga tõenäoliselt on see viimane kord, kui ma vahvleid teen, sest:
1. Need rauad on täiesti lollakad – sang on ainult ülemisel raual. Sellel masinal, mis mul kunagi oli, oli ikka kaks sanga – raudu sai normaalselt kokku suruda ja lahti teha. Täna kangutasin neid raudu lahti nagu lollakas, toppisin nuga vahele jms, osad vahvlid kõrvetasin lihtsalt ära, sest ei saanud raudu piisavalt kiiresti lahti. Miskipärast jääb see tainas raudade külge jube hästi kinni, ehkki ma panin õli. Sellest rääkimata, et näppe kõrvetasin ka kogu aeg, jällegi puuduva sanga süül.
2. Minu meelest olid pulbritaignast tehtud vahvlid liiga magusad (muidu täitsa päris vahvli maitsega, ma panin muidugi vee piimaga pooleks ja lisasin veidi vanillisuhkrut ka), aga Mehe meelest oleks pidanud veel magusamad olema.
3. Selliseid vahvleid, mis mulle maitsevad, pidas Mees tooreks, tema lemmikud on minu arust täiesti ära kõrvetatud.
Kui saaks samasugused rauad, mis mul ennevanasti olid (kahe sanga, väikeste ruutude ja ümarate nurkadega), siis ehk isegi katsetaks… Võiks ju erineva krõbedusega küpsetada. Aga tainast küll kahte kaussi jagada ei viitsi, et erinevalt suhkrut panna.
Masendav 😛
Tahan vahvleid!
Kust saada veneaegset vahvlirauda? Mul kunagi oli ja kasutasin aktiivselt, aga sellel murdus sang ära ja nüüdseks on see ilmselt juba kadunud asjade maal.
Või kas on äkki mõni uuema aja masin, mis sama krõbedaid vahvleid teeb? Minu teadmist mööda tulevad nende kõigiga pehmed koogid… Mitte et kook poleks hea, aga vahvel peab ikka õhuke ja krõbe olema 😛
Jube isu tuli peale, noh.
Tegin kooki
Mutt õpetas maailma kõige lihtsamat õunakooki tegema. Kuna meil ootas kotitäis õunu juba nädal aega aknalaual koogiks saamist, otsustasin ära proovida.
Nii kesk- kui ülikooli ajal olin ju kõva küpsetaja, aga viimased kolm aastat pole miskit teinud. Õnneks kolisin Pärnust siia ka igivana “Saiad, pirukad, koogid” retseptiraamatu (see on nii ribadeks, et kaaned on ümber, ei viitsi pealkirja järele kontrollida, aga oli vist selline), mis sisaldab muuhulgas kasulikku tabelit erinevate küpsetamiseks vajalike ainete kaalu kohta (mitu grammi kaerahelbeid/jahu/õli on ühes klaasis/supilusikas/teelusikas jne) – ühtki mõõtekannu ega kaalu mul siin ju pole, aga supilusikaid ja tavalises suuruses tasse (nii 250 ml) ikka majapidamises leidub.
Tainast sai meie ahjuplaadi jaoks muidugi liiga vähe, aga mul on siin ainult üks imepisike koogivorm, nii et polnud valikut.
Kook on igatahes aus. Tegemine võttis kokku kõigest pool tundi – kümme minutit taigna segamist, 20 minutit ahjus. No ma panin tainast jube õhukeselt ka, et ikka rohkem plaati kaetud saaks, sellepärast nii kiiresti läks.
Kokkuvõtlikult oli hirmtore üle pika aja jälle küpsetamissoonele sattuda. Näpud kohe sügelevad, tahaks muid asju ka katsetada. Vaatame 😛
Kes krt mõtles välja üheliitrise piima??
Pärast pooltteist aastat UK-s olen ma täiesti närvis Eesti liitriste piimapakkide peale. Me joome piima nii palju, et see peab olema võimalikult odav, seega ei tule 1,5-liitrised kõne alla (mis ei päästaks oma poole lisaliitriga ka suurt midagi), sest igasugune purepakend on kilest alati kallim.
Minu loogika on: mida suurem, seda odavam. UK-s see tõesti nii oli, seega ostsime alati probleemideta 1, 2, 4 ja 6-pindisest valikust suurimat ning see pidas ikka päeva-paar vastu.
Aga Eestis? Eile poes käies ostsin kaks liitrit, ehkki kaks oli juba kodus olemas – mõtlesin, et nüüd, kus kohvimasin ka siin, kulub ära.
Ja nüüd on kapis alles täpselt ÜKS närune liiter. Kas ma olen juba maininud, et ma muutun närviliseks, kui majapidamises alla liitri piima on?
Tahan 3,4-liitriseid piimapakke! No okei, kolm oleks piisav. Ja ma tõesti ei saa aru, miks keegi suuremaid piimasid ei tooda. Ma usun, neid majapidamisi, kus need ära kuluks, on piisavalt.
Mingi talunikuga võiks ju piimaringi aretada, aga kolmeliitrisest purgist on ka s*tt kallata + mulle maitseb poepiim rohkem. Ma võin maapiima vabalt juua, aga sel on tihti mingi kõrvalmaitse… Liiga rasvane või ma ei teagi. Linnalaps, noh!
Ikaldus.