london/UK

Sügis Londonis

Teil seal Eestis sajab vist juba lund (loe: löga) jah? 🙂

Täna tööle minnes oli õues nii ilus, et kohe pidin ühe pildi tegema:

Ilm on küll päikesele vaatamata võrdlemisi jahe – kui päevasel ajal saan oma kuueminutilise jalutuskäiguga metroosse ilma mütsita suurepäraselt hakkama, siis õhtul, kui juba pime, hakkavad kõrvad selle lühikese aja jooksul külmetama. Vaatasin just, praegu on 0 kraadi – külmem, kui arvasin.

Aga siiski, see päike ja selge sinine taevas! Ja suure osa ajast on (vähemalt sellel sügisel) täiesti kuiv – palju nauditavam kui Eestis.

Pildistasin ka kohalikku oravat, aga pilti siia üles pannes tuli meelde, et kunagi, kui Pips siin oli ja me Hyde Parkis käisime, sai seal üht oravat filmitud. Video on palju parem, kui tänane foto, vaadake siis hoopis seda:

Aga nüüd lähen küll tuttu – tegelikult panin juba arvuti kinni ja pesin hambad ära… Oot-oot, kerime tagasi – suus küll sellist tunnet pole, et hambad pestud… Tuli WC-s meelde, et fotod jäid blogisse panemata ja hammaste pesemine ununeski 😀 Oh jumal, see sõltuvus. Ma siis nüüd lähen hambaid pesema, video laeb nagunii sadu aastaid.

Tagasi. Ikka laeb. Pole veel pooltki üleval. Diskuteerin siis niikaua (iseendaga) teemal: miks mul vasaku silma lääts pidevalt uduseks läheb? Eelmise läätsepaariga oli täpselt sama jama, see muutus lõpus päris häirivaks. Kui uued läätsed silma panin, oli alguses nädal-paar okei, viimased päevad aga jälle tuttavad probleemid. Praegu on kohe täitsa udune. Olen vähemalt kolm korda silmatilku pannud, sekundiks nagu veidi aitab…

Vasak silm peaks mul iseenesest veel tugevam ka olema – müstiline. Aga noh, loodame, et mu silmad on opiks kõlbulikud – siis panen uuel aastal raha kõrvale ja teen Eestisse tagasi tulles selle triki ära 😉

12MB 19-st laetud… Millest teiega veel rääkida võiks?

Processing… Külalised jõudsid just väljast tagasi.

Mida kuradit ta seal niikaua “protsessib”? Tüütu. Tahan MAGADA, et ma ei peaks udusele läätsele mõtlema!

Avastasin, et kell on pool neli (pean pool kümme tõusma) ja et telefonil on ainult üks pulk akut. Panin laadima. Inimesed räägivad teises toas juttu ja see on siia kuulda. Aga ei, ma ei saaks öelda, et nad lärmavad – kui tule lõpuks päriselt ära kustutada ja kaissu pugeda saan, siis vajun ilmselt unne nagu kott.

Olgu, rohkem ei kirjuta ma siia tõesti mitte kui midagi. Head ööd!

Müstilised mobiilidiilid

Ah, kurat, ma mõtlesin teile siia pika jutu maha kirjutada UK veidrast mobiilimajandusest, aga ma üldse ei viitsi.

Paar päeva tagasi ütlesin kliendiinfo telefonis oma numbrit registreerides, et ma helistan rohkem, kui sõnumeid saadan (et nad saaksid hakata vastavalt sellele mulle mingit boonust andma, kas siis tasuta kõneminutite või sõnumite näol). Sellest ajast alates olen stabiilselt saanud kolm päeva järjest SMSi, mis teatab, et mul on see kuu 1) 600 2) 1000 3) 1000 sõnumit.

Ma tuletan meelde, ma ütlesin neile, et ma HELISTAN rohkem.

Nii ma siis nüüd istun oma tuhande tasuta sõnumi otsas ja trükin, hambad ristis. Ma ausõna VIHKAN sõnumite trükkimist, see on nii kuradi tüütu. Aga kui tasuta antakse, siis peab ometi ära kasutama, mitte helistamisele raha kulutama.

Vähemalt sain selle kõnega oma neljanumbrilise PIN koodi teada ja sellest tulenevalt lõpuks oma online-kontosse sisse logida ja Muraka oma magic numberiks panna ja ma saan nüüd temaga 15p tunnis rääkida. Midagigi.

Aga arvestades seda, kui kallis on ikkagi pay as you go ja kui odavalt saaks rääkida pay monthlyt kasutades… Kulutan ma nii või teisiti üle mõistuse palju. Aga pay monthlyt mulle ei anta, sest mul pole veel piisavalt kaua UK aadressi olnud. Nagu SEE midagi loeks.

Aga sellest saagast pikemalt juba mõnes teises postituses.

Ma ei julge hambaid pesta

…sest hambapasta on otsas. Loodan sellele, et hommikul pigistan veel killukese välja – pesemata hammastega oleks ikka VÄGA s*tt tööle minna.

Londonisse kolimise ajast on mu toolbarile lisandunud järgmised lingid: Wikipedia, IMDB, Amazon, eBay, shopsafe.co.uk, Google Reader, BBC London weather, Lloyds, Journey Planner ja Torrentz. Vanadest on alles hot (ei kasuta), Blogger, blogi, Orkut, hanza.net, TeleYks (ei kasuta), Google, Neti, Gmail ja Sitemeter. Ajaloo prügikasti on lennanud Delfi naistekas (Delfi on endiselt koduleht, ehkki ei loe ka seda kunagi), ilm.ee, rada7 ja… Kindlasti on midagi veel, aga rohkem ei mäleta. Lingiriba oli küll juba Eestis täis, aga avastasin hiljuti, et saidi nime polegi vaja – pea kõigil on ju oma logod olemas.

Saite targemaks, ah?

Google’i kaudu on minu blogini jõutud järgmiste otsingutega: eestlased londonis, are jaama, “rate.ee”, up and down down and up up, söögikoht tige tikker (muhahaa, teengi neile juba reklaami), msni nimed (no tõsiselt, ise ei oska välja mõelda v?), restoran tige tikker (ausalt, kui sinna detsembris lähen, siis nõuan neilt reklaami eest pappi!), london märts 2007

Ja siis on mul veel uus linkija: Kroku (tegelikult ta vist enam nii uus pole, sest ma olen sel lehel varemgi käinud, tookord ilmselt samuti Sitemeteri referrali kaudu).

Käisin täna Londonis elatud aja jooksul esimest korda klubis. Stopp… Kerime tagasi… Õnneks mitte esimest, vaid teist. Esimene oli siis, kui Pips siin oli.

Täna nägi asi välja umbes nii, et saime Ronni-Katrega reinu pubis kokku (Reinu polnud üldse tööl ja mina jõudsin töölt alles selleks ajaks, kui pubi kinni pandi (aga vähemalt Mees oli nunnu ja ostis mulle siidri mustsõstrasiirupiga teele kaasa, et ma kuivale ei jääks)), jalutasime ringi ja otsisime kohta, kus veel üks jook juua ja siis koju minna, tahtsime minna stripibaari, aga tekkisid kahtlused selles osas, kas näiteks kahe joogi eest £250 arvet ei väänata ning avastasime, et nad sulgevad 10 min pärast, leidsime lõpuks klubi, kus sissepääsu eest raha ei nõutud, maksime £2.50 garderoobi ja 2x£7 red bulli + viina eest, istusime tantsupõranda ääres, vaatasime ahvidiskot (Ronni väljend, irw) Pussycat Dollsi saatel (vist on nende laul: don’t u wish your girlfriend was hot like me…?) ja läksime koju.

Khm, jah. Selles mõttes ma olen täitsa rahul, et tegu polnud mu esimese klubiskäiguga, muidu oleks ehk igaveseks tuju ära võtnud. Irw.

Juhtusin arvuti kella vaatama ja see on 2:00. Järelikult ta keeras ennast just tund aega tagasi. Kahju, et minut varem ei vaadanud, oleks saanud silma peal hoida, kuidas kell 2:59 pealt 2:00-ile läheb 🙂 Aga see post tuleb veel mingi 2:… kellaajaga, kirjutama hakkasin ma ju varem.

EDIT: hmm, 1:41, imelik… Kas kella ei keerata siis kolmest, vaid kahest?

Pean seitsmest tööle minema, oleks vist kohane magama minna. Mees ammu nohiseb.

Ah, seda ka veel, et kui ma üksjagu aega tagasi kirjutasin, et sain team leaderiks, siis sellega tulid mingid jamad, sest kõrgem ülemus hakkas näkku panema ja ei tõstnud mu palka (nagu ma supervisorite jutust aru sain, siis sellepärast, et oktoobri alguses tõusis miinimum ja kõigi teiste baristade palka pidi kohustuslikus korras tõstma, seega minule “ei jätkunud” – ehk firma kitsi kokkuhoiupoliitika, mitte Pete’i isiklik vimm minu suhtes) ja mina sain sellest alles poolteist nädalat hiljem teada. Kaks ja pool nädalat hiljem teatati, et nüüd on kõik korras… Ja mulle maksti isegi juba selle poolelioleva nädala eest £6, nagu täna payslipilt teada sain, ehkki arvasin, et alles sellele järgnevast nädalast alates. Aga seda pole ikkagi ametlikult teatavaks tehtud, et ma team leader olen – supervisorid teavad, tavabaristad mitte. Mul pohh, kuni mulle makstakse 😀

Ja oma national insurance numberi plastikkaardi kujul sain ka juba paar nädalat tagasi kätte, aga payslipil see mu meelest siiani ei kajastu, ehkki ma andsin numbri Tarasele juba kuu aega tagasi, kui see team leaderi jutt esimest korda oli. Ja mu aadressil, millel payslipil üks täht puudu oli, on nüüd üks täht ülearu. Ma ei viitsi teist korda enam vinguma minna, ehkki häirib. Ja lepingut, mida mulle kuu aega tagasi samamoodi team leaderiks saamisega lubati, pole mulle ka ikka veel tehtud. Ja jällegi pean tunnistama, et mul on sügavalt pohhui – ei lepingu ega selle numbri olemasolu ei muudaks mu jaoks midagi, sest ära võib töölt nagunii minna nädalase etteteatamisega ja iga nädal palka saades maksad makse ka nii või teisiti vähe.

PS. Ma ostsin endale eile salli (£15) ja mütsi (£12). Ma TEAN, et ma olen idioot ja ma reeglina ei maksa riiete eest nii mõttetult suuri summasid. Aga need olid nii pehmed ja soojad… Ja PUNASED… Ja läikiva punase niidiga läbi kootud, nii et nägid välja sellised, nagu tavaline kootud müts, kui sa oled lumesajuga väljas käinud ja siis tuppa tulnud ja lumi sulab mütsil ja veepiisad sätendavad… Äh, sattusin lihtsalt jõulumeeleollu. Natukene.

Online ostmise võlud

No tegelikult olen ma alati mugav inimene olnud ja kõike võimalikku netist tellinud, aga sellist luksust, nagu siin Inglismaal, Eestis ikka pole. Eesti on ise väike, lehekülgi on vähem, valik on väiksem, soodustused samuti… Kas Eestis on võimalik tellida netist midagi ilma postikuluta? Ma eriti ei tea (nojah, Teleyhe SIMi sain, aga see on väheke teine teema, ma mõtlen just DVD-sid jms). Ja seega pole hinnas eriti vahet, kas tellid netist või ostad poest – hind on netis soodsam, aga postikulu tuleb lisaks… Mugavam ehk, seda küll.

Aga siin… DVD-de kohaletoimetamine on UK piires tasuta (vähemalt neil viiel leheküljel, kust ma tellisin). Ja hinnad on soodsamad, kui poes (kui poodi muidugi üldse on – HMV netihinnad olid mind huvitavatel DVD-del poehindadega võrreldes igatahes peaaegu poole odavamad).

Kui on natuke viitsimist otsida ja hindu võrrelda, saab jube odavalt igasugust huvitavat träni. Klikk-klikk-klikk ja valmis.

Ma siis nüüd ootan. 29 filmi, Las Vegase kaks esimest hooaega ja veel üks asi. Kokku läks see mulle maksma £134. Mina olen igatahes rahul 😛

Olgu õnnistet netikaubandus!

Windsor & Eton

Ma tunnetan juba karmavõlga kõigi nende täitmata lubaduste pärast, mis sisaldavad teile arvutute piltide üles riputamist 😉 Täna töötab wifi üle pika aja normaalselt ja kiiresti, ehk sellepärast, et istun lauas, mis asub kinole veidi lähemal ja kasutan seekord kino wifit, mitte seda teist, mis ei ole mul päevi lasknud ühtki pilti üles laadida.

Pikaks jutuks pole aega, 40 minuti pärast pean siit ära minema. Eks näis, kas saan kõik vajaliku üles riputatud ja teile veel eilsest ka räägitud või peate nädala lõpuni ootama.

Windsoris ja Etonis käisime kaks nädalat tagasi, 11. septembril – päev hiljem, kui London Eye peal. Läksime me sinna üldse sellepärast, et E oli eelneval nädalavahetusel seal ühe Swammi kliendi juures käinud ning talle hakkas Windsor kohe väga meeldima, seega mõtlesime, et kasutame oma ühist vaba päeva kasulikult ja mängime turiste.

Alustuseks leidsime suvalise maja suvalises seinaorvas kükitava tuvi:

Vahepeal chillisime veidike hiigelsuures pargis, ilm oli nii soe, et sai veidi päikestki võtta:

Ja korjasime kastaneid:

Peitepilt ehk leia üles E:

Keeglit harjutavad pensionärid:

Royal Windsor Wheel, mille peale seekord rahapuudusel küll minemata jäi, aga kunagi läheme ikka! Seal saab tublisti üle ühe ringi sõita, me jälgisime tükk aega ja ei saanudki sellest peale ja maha laskmise süsteemist päris täpselt aru. £6 eest lõbu rohkem kui küllalt, ma arvan…

(rahapuudusel jäi minemata ka Windsori lossi – sinna pidin ma tegelikult juba Marise ja emaga minema, aga tookord oli kole ilm ja rasked kotid, khm, see tähendab (siidri) kastid)

Meeletutes kogustes luikesid… Seal müüdi spetsiaalset träni, millega linde toita ja see oli päris võimas vaatepilt, kui nad seal kõik kokku ujusid (siin pildil on veel suht vähe, no me seda sööki ei ostnud ka, E-l oli ainult üks Mesikäpa komm kotis, millel ta šokolaadi ümbert ära sõi ja vahvli luikedele söötis):

Septembri alguses on ju igati kohane planeerida jõulupidustusi:

See pilt on tehtud silla pealt, mis viib Etonisse (kõik senised pildid olid Windsoris):

Suvaline kinnisvarabüroo, mille töötaja oli oma lemmiklooma tööle kaasa võtnud. Kuts vahtis alistunud ja kurval pilgul läbi ukseklaasi välja:

Kujutate ette, et mõni Eesti söögikoht julgeks sellise sildi välja panna? Oi, kes seda Perekooli kanade kaagutamist ära kuulata jõuaks 😛

Etoni kolledž:

Scroll to Top