öko

Lõpuks ometi jõudis suvi ka siia!

Seda küll ainult päevaks ja mitte nii soojalt kui teil (19 kraadi vist tuli ära), aga kuna seni olid talveriided kogu aeg kasutuses, täna sai seevastu õhukesed jakid panna, oli vahe siiski märgatav 🙂 Hommik oli võrratult päikeseline, pärastlõunal pilves, aga siiski soe, õhtul hakkas sadama ja ilmateade lubab vist nüüd terve järgmine nädal sadu. Bergen, noh, mis teha 😛

Saime teada, et mais on tõepoolest viis vaba päeva ööd – elagu riigipühad. Alati ei pruugi need sugugi tähendada, et ka lehed ei ilmu, seekord õnneks on nii. 1. mai oli vaba, homme on vaba, siis veel 17, 19 ja 20, mis tähendab, et saame emaga vabamalt ringi rallida. Et ainult päikest jaguks!

Eile öösel ärkas Plika miskipärast üles – kell oli umbes kolm ja olin just magama minemas, võtsin ta enda kaissu. Selle asemel, et kiirelt magama jääda, ta muudkui rääkis ja küsis ja segas, mina olin samas väga väsinud ja suikumas. Ja täna hommikul oli kell pool kümme Plika silmakontrolli aeg, nii et ma pidin kella peale tõusma, uhh.

Nägemine on Plikal suurepärane – parem kui mul läätsedega 😀 Selle üle on küll hea meel.

Pärast silmakontrolli oli hoolimata võrratust ilmast kiusatus koju sööma ja magama minna, aga kui saime teada, et Külli perel on plaan Knarviku kasutatud kraami poodi minna, võtsime ennast neile sappa. Mehed istusid õues diivanil päikese käes, lapsed sõitsid jalgratastega (seal oli neid terve hulk müügiks) ja ajasid lihtsalt üksteist taga, meie Külliga tuulasime poes.

Seekord ei ostnud kodukraami, ainult riideid. Kõik Plikale 🙂 Hea küll, ühe pluusi saab Poiss hiljem endale – see on alati äärmiselt suur rahulolu, kui leian mõne meeldiva riidetüki, mis on piisavalt unisex.

Hinnad tunduvad eurodes kasutatud kraami kohta tiba krõbedad, samas kohalikus rahas ja oludes üldse mitte. Sellises suuruses riideid enam kasutatult nii palju ei liigu ka kui titekamaid ja tänaste ostudega olen tõesti väga rahul. Üle poole laste garderoobist tuleb õnneks nagunii toredatelt sõpradelt-tuttavatelt, kes mind jooksvalt varustavad – kui peaks kõik ise ostma, läheks vist küll hulluks. Aga niiviisi vahel oma lõbuks ja teise ringi asju, see on väga mõnus.

Kleidid maksid 25/€3.30 ja 30/€3.95. Lillelisel olid kõik sildid ära lõigatud, nii et täpset suurust ei tea, aga praegu on veel lai, nii et jääb parajaks saamist ootama. Mummuline on suurus 128, aga praegu täiesti ideaalselt paras ja Plikale meeldib üliväga.

IMG_5560

Neist kahest pluusist ei saanud head pilti, tegelikkuses on palju ilusamad. Lillal sees suurus M (?!?), kaenlaaugust ehk tibake lai, aga lõige varjab selle ära, nii et põhimõtteliselt juba praegu täitsa kantav. Punane (pildil paistab vist pigem roosa, aga on täitsa punane) on suurus 128, hästi mõnusast pehmest riidest ja tõeliselt ilus punane, need nööbid-pitsid-täpid panevad i-le punkti.

IMG_5568

Kõik pluusid ja roosa müts maksid igaüks 20/€2.64, lisasin viimasele pildile veel märtsis lastele ostetud mütsid, millest ma ühe kaubanduskeskuse pudi-padi poes mitu korda mööda käisin ning lõpuks ära ostsin. Mulle meeldis see punane kolliga, aga võtsime Plikale teise ka. Olid poole hinnaga, maksin nende eest kokku 69/€9.09 – Eestis poleks küll elu seeski mütside eest nii palju maksnud 😀 Aga siin tundusid talutava hinnaga ja no see koll oli tõesti nunnu.

See kolliga pluus on jube lahe mu meelest, mulle sellised armsad lõustad meeldivad. Ja plika ruudulisest nokamütsist olen miskipärast suisa vaimustuses. Mõlemad said talle täna juba külla minnes selga ka.

IMG_5566

Pärast Knarvikus käiku tulime ikkagi koju – Abikaasa tegi meile inglise hommikusööki, siis tukkusime natuke ja läksime seejärel külla tuttavatele eestlastele, kes hiljuti meie kandis terve maja üürisid – kutsuti grillima. Abikaasa oli nendega varem ka suhelnud, mina nägin esimest korda. Maja oli mõnus ja kõik inimesed hästi sümpaatsed, väga tore külaskäik oli.

IMG_5552

Normaalset liiva Norras pole, aga täiesti tavaline kiviklibu on ka lastele täiesti vaimustavaks mänguvahendiks.

IMG_5524

Nii et üks väga tore päev oli.

Nädala pärast tuleb ema. Kahe ja poole nädala pärast lendame Eestisse. Elu on ilus!

Jälle uusi mõtteid toitumise teemal

Alustuseks soovitan kõigil lugeda läbi ühe asjaliku artikli, kus on meelde tuletatud lihtsaid ja loogilisi tõdesid toitumise kohta. Tervist tõepoolest ei tasu jätta arstide hooleks, ikka ise oleme vastutavad. Kõik algab sellest, mis me suhu pistame. Mõned kohad on selles artiklis mu meelest tibake liiga mustvalgelt väljendatud, lihtsustatud või liialdatud (see võib aga vabalt olla tõlkimise/refereerimise tulemus), aga üldjoontes igati loogiline ja asjalik.

Ja nüüd asja juurde.

Ma olen korduvalt maininud, kuidas mulle meeldib flirtida veganluse ning toortoitluse mõttega. Olen ka alati öelnud, et üleöö mingeid suuri muutusi läbi viia üldiselt ei õnnestu ning mina olen valinud aeglase tee, katsudes tasapisi toidulauda järjest tervislikumaks muuta ning vaadata, kuhu see mind viib. Muutused viimase viie aasta jooksul, mil olen toitumisest teadlikumalt mõelnud, on olnud märgatavad.

Kui viimati toitumise teemat enda jaoks selgeks mõtlesin, jäin vist selle juurde, et toidud võiksid olla võimalikult terviklikest algainetest valmistatud ja puhtad (mahedad). Et palju taimset ja värsket tuleb väga kasuks, aga ma ei usu sellesse, et veidi puhtaid piimatooteid, õnnelike loomade liha või (täis)teraviljatooteid halba teeks.

Täna sattusin ma Telegrami vahendusel lugema üht blogipostitust, kust läksin edasi ülejäänud blogi lugema – alustuseks intervjuu mulle juba ammusest tuttava toortoituja Sille Poolaga, mis oli väga huvitav ja inspireeriv, siis lugesin läbi kogu ülejäänud blogi. Järgmiseks on plaanis Sille enda blogi läbi saada – olen tema üksikuid postitusi varemgi lugenud, aga terve blogiga läheks aega, Paradiisi Maitse sai just sellepärast esimesena ette võetud, et postitusi oli vähe ja sain korraga läbi.

Ütleme nii, et mõtteainet on jälle juures. Ma absoluutselt ei ütle, et nüüd teangi, mis on tõde või usun, et just toortoitumine/puuviljatoitumine on kõige õigem, aga üldiselt tundub uus info igati asjalik. Olin senini teadnud, et juurviljad peaks ikka ülekaalus olema, puuviljadega seevastu ei peaks üle pingutama, ikkagi lihtsüsivesikud 😛 Mitte et ma oleks ennast kunagi puuviljade osas piiranud, lihtsalt selline mulje oli seni leitud infost jäänud. Nüüd aga lugesin, et mõningate väidete põhjal olevat inimene vanasti hoopis puuviljatoiduline olnud (nojah, aedviljad ka) – siin on sellest kirjutatud ja toodud põhjusi.

Ühesõnaga – on mille üle mõelda. Jälle on maailmapilt natuke avaram. Ma arvan, et sel suvel pöörame toortoitumisele teadlikku tähelepanu. Kindlasti mitte 100%, vaid lihtsalt teadlikult rohkem värsket kraami, nüüd ei muretse ka enam niiväga puuviljade ja juurviljade osakaalu pärast. Olgem ausad, puuviljad ja marjad on alati rohkem maitsenud kui juurviljad 😉 Ma küll jumaldan ka toorsalateid, nii et need saavad samamoodi menüüs olema. Ja üleüldse, mingeid piiranguid ei hakka siin praegu seadma, neisse ma ei usu. Lihtsalt teadlikumalt rohkem värsket kraami – just sellist, mille järele parasjagu isutab. Vaatame, kuidas läheb. Suvel on ju hea ja kerge.

Üldiselt ma olengi jõudnud selleni, et internet on küll hea infoallikas ja toitumisteooriaid on lõputult, aga lõppkokkuvõttes peaks olema tõsine teadlane, et kuulutada veendumisega, mis siis õigem on. Teadlane ma pole, küll aga on mul võimalus erinevaid toitumisstiile katsetada ja hoolikalt keha kuulata. Nii vaimne kui füüsiline enesetunne, tervis, samuti naha, juuste ja küünte seisund peaksid üsna hästi infot andma selle kohta, kas olen õigel teel või mitte.

Igatahes olen ma kindlalt seda meelt, et muutused peavad tulema loomulikult. Tasapisi ja sisemusest. Kui mul on vajadus edasi katsetada, ju siis ikka ei ole veel kõik selline, nagu võiks olla. Ja nagu olen siiamaani toiminud, lähen ka edasi – ei hakka mingit 100% dieeti pidama, lihtsalt vaatlen, kuidas mingid muutused mõjuvad.

Aasta alguses läbi viidud muudatuste kohta võin öelda, et rohke värske kraami lisamine sooja toidu kõrvale on saanud harjumuseks, ilma selleta on kohe midagi puudu. Samuti ei tabanud mind selle aasta alguses tavapärane väsimus ja energiapuudus – või kujutan seda endale ette? Viimasel ajal on küll mitu madalseisu olnud, aga need on rohkem vaimsed ja põhjused on mulle väga hästi teada 🙂

Teine suur muudatus oli piimajoomise oluline vähendamine ja mida aeg edasi, seda vähem sellest puudust tunnen. Olen üsnagi ära harjunud toidu kõrvale vett jooma. Ehk tuleb nüüd isegi soovituslik 1,5 liitrit päevas täis, ehkki mõõtnud ma kunagi pole.

Kolmandaks olen tähele pannud teatud reageeringut rafineeritud nisust toodetele (aga võib-olla kujutan ma seda ette). Näiteks kui ma sõin tühja kõhuga mitu võisaia (tavalist täitsa valget saia – me ei osta seda pea kunagi, aga kui saime paki imemaitsva singiga just sel päeval, mil leivatainas ununes õigel ajal hapnema panemata, siis ei kannatanud oodata ja tõime ühe saia koju) või tüki kooki (mille küpsetasin seekord ainult valgest jahust, sest täistera oli otsas), siis korraks oli hea, aga üsna kiirelt läks olemine seest kuidagi väga ebameeldivalt õõnsaks. Samas kui söön võileibu, siis sellist õõnsat tunnet ei tule. Samuti ei ole probleemi, kui söön tüki kooki või mõned küpsised (patustame siin vahel, kohalikus poes on head šokolaaditükkidega küpsikud viimasel ajal kogu aeg soodushinnaga) pärast korralikku soolast kõhutäit. Sellised tähelepanekud siis. Ma olen oma keha kuulamises alles üsna algaja ja osa võib vabalt olla ka soovmõtlemisest tulenev ettekujutlus… Aga ma katsun ennast võimalikult objektiivselt hinnata 😀

Kõik need taimetoitlaste retseptid pole mulle kunagi eriti isuäratavad tundunud, seega ei ole nende proovimine siiani nii libedalt läinud. Ma kavatsen seda muidugi edaspidigi teha, aga noh, lihtsalt rohkelt puuviljade-marjade söömine tundub juurikate kokkamisest palju lihtsam 😛

See on iseasi, et mina olen ikkagi mahetoidu usku ja värske mahekraami osakaal on Eestis paraku kesine. Tallinnas on muidugi asjalood etemad kui Pärnus. Lisaks kaugelt transportimine… Samas – olgu mahe või mitte, kaugelt tulnud või mitte – vähemalt elus toit, eks. Selle kõige üle võiks pikalt vaielda. Igal juhul on puhas/mahe toortoitumine suvel mõeldavam kui muul ajal 🙂

Kuna ma olen väga laisk söögitegija ja suur puuviljade fänn, saate isegi aru, miks minus tekitab elevust idee, et kogu aeg suuremas osas puuviljadest toitudes võib täitsa kenasti ära elada. Tuleb ise katsetada, eks siis näis, kas see sobib mulle 😀

Oleks rohkem raha, võiks käia iga teatud aja tagant vereanalüüse tegemas, see oleks minu jaoks hirmus põnev – vaadata, kuidas mingite vitamiinide ja muu vajaliku kraami osakaal kehas muutub. Aga no perearstilt minu vanuses inimene midagi väga põhjalikku tihti just välja ei nuia. Pole ju mingeid vaevusi, see pigem selline enda lõbuks asi. Kunagi võiks mingeid analüüse teha küll, aga ega igakuiselt polegi vast mõtet. Paar korda aastas? Eks näis… Esialgu piisab enesetunde jälgimisest.

Lõpetuseks veel üks huvitav link. On’s oliiviõli siis nii kasulik, kui väidetakse? Jälle mõttekoht. Mitte et oleks kahjulik, seda ma küll ei usu. Aga jah, loogilised tunduvad needki argumendid. Samas mulle tunduvad väga palju asjad loogilised, mis seda tegelikult teps mitte ei pruugi olla.

Igal juhul on tohutult põnev aina uusi asju avastada. Tohutult põnev on see teekond tervislikuma elu suunas. Huvitav, kuhu ma lõpuks välja jõuan?

Söögipildid

Vaatasin, et mul on kogunenud erinevatel hetkedel üles pildistatud toite, panen need siis lõpuks blogisse ka, et oma fotomajandusega järjele saada.

Ükskord oli lastel eriti ilus ja värviline lõunasöök. Osa pidime küll lõpuks ise ära sööma, aga me vähemalt üritame järjepidevalt… Vahel läheb tiba veenmist või kauplemist vaja, aga üldiselt süüakse üsna kenasti 🙂

IMG_5187

Ühe õhtu magustoit oli mul selline – lihtne, aga maitsev. Ja värviline 🙂

IMG_5191

Leiva küpsetamisel olin hädas, et leib kippus pärast esialgset ümaraks kerkimist lohku vajuma. Googeldades sain teada, et see võib olla liiga pehmest taignast – mis, nagu keegi mõni aeg tagasi kommenteeris, võib olla ka nätskuse põhjuseks. Sellest ajast saati olen teinud leivataigna nii kõva kui vähegi võimalik (lisan jahu, kuni vispliga segamine raskeks läheb) ning leivad jäävad tõepoolest ümaramad ja mõnusamad. Abikaasa kommenteeris ka, et iga korraga läheb paremaks.

IMG_5235

Mõni aeg tagasi tegin taas kaerahelbeküpsiseid. Panin taignasse 250 g/650 ml kaerahelbeid, 100 g rosinaid, 2 muna ja 100 g võid. Rosinad panin purustamiseks koos munaga blenderisse, või sulatasin, segasin kõik kokku. Küpsetasin pöördõhuga ahjus 150 kraadi juures (olen täheldanud, et selle ahjuga võin julgelt tavalisest 25 kraadi maha võtta) miski 10-15 minutit vast, vaatasin välimuse järgi. Tulemus sai täpselt see, mida ootasin – krõbe küpsis, mitte liiga magus, MINU maitsele. Abikaasa ütles, et eelistab banaaniküpsiseid, sest tal ajavad krõbedad küpsised igemed valutama vms ja no ta on vana banaanifänn ka. Nii et igaühel oma lemmik, teen mõlemaid edaspidigi.

IMG_5314

Nüüd ootavad tegemist tatrajahuküpsised. Ema saatis mulle sünnipäevapakiga natuke Loodusvägi mahedaid mandli-rosinaküpsiseid, need olid lihtsalt imelised. Ingrid hiljuti tegi ja kiitis, tuli meelde, et olen ise ka kunagi teinud – vaatasin järele, see oli kaks aastat tagasi ja maitsesid väga. Nii et nüüd on mul ideid, kuidas katsetada – pean ainult tatrajahu ostma, mahepoest vast leiab, mandlid-rosinad on kodus olemas. Abikaasa sõnul olid need ka maailma parimad küpsised ja kaerahelbe omadest etemad. Ma muidugi tahaks ilma suhkruta hakkama saada… Purustatud rosinad, arvan ma, tulevad jällegi mängu. Mmm…

Šokolaaditegu

Maris ajas oma viimase postitusega mulle magusaisu peale – sellise, mis nõudis rohkemat kui puuvilja 😛 Nii ma siis mõtlesingi šokolaadi tegemise ära proovida.

Panin 50 g kakaovõid, 50 g kakaopulbrit, 25 g vahtrasiirupit, peoga rosinaid ja mandleid. Tahvli kaal sai 156 g, hinnaks 33.66/€4.57 – kilohind 215.77/€29.28. Kuna vahtrasiirup on kingitus, siis selle hinda pole arvestatud – kui oleks kasutanud magustamiseks sama kogust mett, oleks tahvli hind tulnud 34.58/€4.69, kilohind 221.68/€30.08.

Tume šokolaad on minu maitse jaoks ikka liiga kange 🙂 Nii et ostan järgmine kord poodi sattudes piimapulbri ära ja katsetan sellega. Eeldan, et pulbri kogus võiks samaks jääda, seega kakaopulbrit võiks piimapulbri arvelt vähendada… Pooleks äkki või… No vaatab. Igatahes täiesti normaalne šokolaad 😀 Sõin kaks tükikest, rohkem ei tahtnud. Vaatame, kas piimapulbriga variant tekitab suuremat isu 😛

Kakaovõi sulatamiseks lasin kaussi nii kuuma vett, kui kraanist tuli (55 kraadi), ja panin või ämbriga selle sisse. Kui oli sulanud, segasin sisse kakao, seejärel siirupi, lõpuks rosinad ja mandlid ning silusin kogu möksi ühe karbi põhja. Mis teha, jääkuubikuvorme pole 🙂 Tahkeks läks kiiresti – poole tunni pärast tuli meelde vaadata, siis igatahes juba oli. Kahtlustan, et oli juba mõnda aega 🙂

IMG_5251

IMG_5253

IMG_5255

IMG_5257

IMG_5261

Jälle üks kogemus juures. Kui varem ostsime ikka poest tavalist šokolaadi, siis nüüd oli kuidagi iseenesestmõistetav, et teen ise. Norra mõjub hästi 😀

Inspireerivate dokumentaalfilmide õhtu

Ei jõudnud eile õhtul blogi kirjutada, sest vaatasin järjest ära kaks filmi.

Kõik sai alguse sellest, et sain kirja, mis teavitas, et Hungry for Change on märtsi lõpus jälle tasuta täispikkuses netis nähtav. Vaatasin seda juba aasta tagasi ja soovitasin teilegi. Nüüd tuli isu üle vaadata, aga mõtlesin, et oleks mõttekam võtta ette hoopis mõni selline toitumisteemaline film, mis seni veel nägemata. Leidsin googleldades selle postituse, kust kolm filmi (Food Matters, Super Size Me ja Food, Inc) olid nähtud – eile õhtul vaatasin ära ülejäänud kaks ja soovitan soojalt kõiki viit.

Forks Over Knives oli mulle ema jutust tuttav, aga ise polnud seni näinud. Sick, Fat and Nearly Dead oli minu jaoks täiesti tundmatu. Mõlemad olid väga kaasahaaravad ja informatiivsed, samas piisavalt kergesti jälgitavad. Uskumatu on vaadata neid pakse ameeriklasi (ok, üks oli austraallane), kes on tänu rohkele rämpsu söömisele oma tervise täiesti tuksi keeranud, ja jälgida nende teekonda normaalsema söögi avastamise ja tervenemise poole.

Kõigi taoliste toitumisfilmide puhul on kriitikaks see, et nad propageerivad rohkemal või vähemalt määral täielikku taimetoitlust. Mind väga ei häiri, sest ma olen omad otsused juba nagunii teinud – ma usun siiralt, et taimetoidu osakaal on meie menüüs kõige olulisem ja teadlik veganlus, kus on tõesti pööratud tähelepanu menüü mitmekesisusele, on organismile hea (hoolimata sellest, et enamik Eesti tunnustatud toitumisteadlasi vastupidist arvab). Samas olen ma kindel ka selles, et süües veidi puhast liha, mune ning piimatooteid, ei tee ka need meile halba, pigem vastupidi. Igapäevaselt stressis kasvanud ja hormoone täis topitud liha õgimine muidugi kasuks ei tule 🙂 Lõppkokkuvõttes on kõige olulisem kuulata ikkagi omaenese keha, mitte hakata pimesi endale kõike keelama. Samuti olen ma kindel selles, et tervislikud rasvad on organismile kasulikud ja ei tee paksuks – kahjulikud võiks muidugi miinimumini viia ja kilode viisi pähklite-seemnete pugimine oleks ka liig, aga nende igapäevane toidus kasutamine teeb ainult head. Ja kui keegi räägib, et kasulikud on vaid low fat piimatooted, lähen suisa närvi 😀

Kriitikast rääkides, siis Forks Over Knives kohta on hirmpõhjalik artikkel siin (ei jõudnud täies mahus läbi lugeda, aga kinnitas mu arvamust, et nad kohati üle pingutavad) ning Hungry for Change filmi kohta on mõned märkused kirjas siin – nendega nõustun üldjoontes kõigiga, ehkki mulle isiklikult näiteks meeldis selle naise loo vahele põimimine, ma olengi lihtsama maitsega vaataja 🙂 Vähekese mõistusega võttes on kõik need filmid minu meelest suurepärased info ja inspiratsiooni allikad – enamik inimesi ei söö nii palju värsket kraami kui vaja ning pole endale teadvustanud, kui tõsist sõltuvust suhkur ja rasvad ikkagi tekitavad.

Sick, Fat and Nearly Dead mahlapaast tundub kusjuures täiesti selline asi, mida tahaks isegi proovida – kindlasti mitte 60 päeva, pigem alustuseks nädal või kümme päeva ja siis vaatab edasi. Nälgimisse ma ei usu, veepaast oleks minu jaoks liig, aga selline vitamiinilaks oleks organismile mõnus puhastuskuur. Vaatame, ehk teeme kunagi ära!

Keda huvitab, siis panen lõpetuseks treilerid ka. …

Scroll to Top