Ise tegemise rõõm
See on fenomenaalne, kuidas ma olen ühest küljest nii laisk ja teisest küljest nii hakkamist täis. Kuidas ühel hetkel ma teen seda, teist ja kolmandat, teisel hetkel ei taha ise tegemisest kuuldagi.
Ma tegin huvi pärast statistikat oma selle aasta piimatoodete tarbimise kohta. Kõike ära tooma ei hakka, aga tabelist selgus, et olukord on olnud parem, kui ise seda mäletan. Veebruar-märts-aprill oli veerand piimast maapiim, mais-juunis suurem osa, nüüd septembrist alates praktiliselt kõik. Ja kõigil mainitud kuudel olen ka jogurtit suures osas või täielikult ise teinud ning kohvikoort tavalisest tunduvalt vähem ostnud.
Nii suurt rahulolu mul varem oma piimamajandusega igal juhul polnud. Ikka olid mingid jamad, peamiselt piima säilimise ja maitsega. Ja jogurtil lasin vist ka toona liiga pikalt hapneda, igal juhul see mulle siis ei maitsenud.
Nüüd… Nüüd on puhas rõõm. Piim säilib ja maitseb hästi, ise tehtud jogurt on perfektne, toorjuustu tegemine imelihtne, koorest on suisa uputus.
Mul hirmsasti sügeleb, tahaks jälle ise jäätist teha (ja sellega seoses ka kondenspiima). Ma kunagi kevadel katsetasin, aga siis oli kehv jääkapp, ei külmutanud piisavalt kiiresti, nüüd peaks hoopis teine tera olema. Ja kodune jäätis on nüüd ju veel odavam, sest koor on omast käest! Piima ja koore liiter on 50 senti, suhkru kilo €3.76 või €3.10 (olenevalt sellest, kas mul on õnnestunud Tallinnast soodsat mahesuhkrut skoorida või kui neil see jälle otsas on, siis Kanpolist Billingtonsi ostnud). Arvutasin, et koduse (pool)maheda jäätise liitrihind peaks ca €2 tulema. Rõõm!
Aga meil on kapis viieliitrine Balbiino koorejäätis, millest üle poole on veel alles. Enne pole nagu mõtet teha, kui see otsa hakkab saama… Ja nagu kiuste ei tule viimasel ajal jäätisekokteili isu eriti tihti ka. No eks ma siis ootan 😛
Hapukoore tegemist katsetan täna kolmandat korda. Seekord lasen koorel 20 kraadini maha jahtuda ja siis 20 tunniks seisma – näis, kas siis tuleb õigema maitsega. Kui ei, siis annan vist alla, sest ei oska muudmoodi katsetada. Leidsin nagunii, et enamikes toitudes annab hapukoore eduliselt maitsestamata jogurtiga asendada – supi sisse, salatisse, pelmeenide peale jne.
Või tegemist tahaks ka proovida. Ma täpselt ei tea, kuidas kõige kergem oleks (köögikombainiga äkki, meil on ju praegu laenuks) või mis nipid vajalikud on. Uurin veel.
Kohupiima peaks ka uuesti tegema, tahaks katsetada, kas saan ükskord mõnusalt pehme ka, siiani on nii teraline tulnud. No ma söön seda nii harva, et võiks ka isu korral osta, aga nii põhimõtte pärast 😛
Nagu näete, siis erinevate piimatoodete valmistamine tekitab minus hasarti.
Järgmiseks suveks on suured plaanid. Et saaks ikka kõik aiasaadused jooksvalt ja kenasti ära hoidistada. Ühe suure sügavkülma juurde muretseda… Õunamahla ehk ka kuumutamise asemel hoopis külmutada (vitamiine peaks nii rohkem säilima, keetmise vaev jääb ära, toormahl on maitsvam ka… Sel aastal lihtsalt ei mahtunud). Maasikamoosi ja rabarberid seekord kindlasti kilekottidesse, et vähem ruumi võtaks. Sõstardest tahaks mahla teha, tahaks proovida ka tikritest mahla teha 😛 Ja ehk ikka veidike õunamoosi ka – aga siis pigem nii, et hästi kergelt läbi keeta ja ilma igasuguse suhkruta sügavkülmutada, nagu teeb Abikaasa vanaema. Ma lihtsalt ei näe mitte mingit põhjust hoidistele suhkrut lisada – seda võib vajadusel alati hiljem jooksvalt teha, nii ei tekita hoidiste tegemine rahakotti auku, mahesuhkur pole just eriti soodne. Ja enamik asju mu meelest ei vajagi suhkrut sisse, õunad ja maasikad näiteks.
Ja siis tahaks teha supipõhjasid ja juurikasegusid külmutamiseks, et oleks talvevarud endal võtta. Loodetavasti saab Nele plaanist asja, nii et järgmisel aastal saab Sepa talust peale piima ja tomatite-kartulite ka juba muud värsket kraami.
Aga mis sest suvest, see on ju veel kaugel… Praegu peab hakkama jälle leiba küpsetama – jõudsin seda kevadel vaid paar korda teha ja ei saanudki õigeid nippe kätte, ehkki aia taha ei läinud otseselt ükski katsetus, ära söödi kõik. Siis tulid aga kuumad ilmad, remont ja viitsimatus. Nüüd pean ema mehelt jälle juuretist küsima ja katsetama, kilo rukkijahu ootab juba kapis.
Pelmeenitegu tahaks kangesti proovida. Esialgu väiksemas koguses – kui välja tulevad ja hästi maitsevad, siis juba PALJU, et sügavkülmutada. Poe omad hakkavad vastu, samas kui pelmeenid iseenesest on ju väga maitsvad ja ideaalne kodune kiirtoit.
Pasteedi tegemise peaks ka võimalikult kiiresti ära proovima. Ja katsetama igasugu huvitavate taimsete võileivakatteks sobivate määrete kokku keeramisega, et singi söömist (ja üleüldist liha tarbimist) vähendada.
Koogiküpsetusperiood on ka täie rauaga kätte jõudmas. Mida külmemad ilmad, seda rohkem kooki 😛
Aga vot igapäevaseid soolaseid sooje toite teha, see ei paku mulle endiselt mitte mingisugust pinget. Selle koha pealt on veel kõvasti areneda vaja. Õnn, et Abikaasa üsna leplikult kokkab. Ma siis katsun niisama aidata – menüüd koostada, nõusid pesta ja muidu kena olla.
Küll ma hakkan ühel heal päeval sooja sööki tegema ka 😀 See on ainult aja küsimus!
