öko

Piimatoodete rindelt

Jogurt ja toorjuust on maailma lihtsaimad.

Hapukoore koha pealt sain tänu Nelele nii palju targemaks, et starterina ei tohiks kasutada mitte jogurtit, vaid peaks olema hapukoor või pett. Ja ehkki mulle tundus, et jogurtiga tuli ka välja, siis tavalist poest ostetud petti kasutades tuli tõesti kohe täitsa-täitsa õige hapukoor. Edasi olen juba omatehtud hapukoort starterina kasutanud.

Kohupiima olen paar korda teinud, aga kuna ei viitsinud piima hapendamisega vaeva näha (õigemini vaeva pole ju mingisugust, lihtsalt oodata ei viitsinud, KOHE oli vaja), siis rõõsast piimast, Kessu õpetuse järgi. Esimene kord tuli pehmem, teine kord jälle teralisem. Tegin kooki, polnud vahet 🙂 Tahaks nüüd Nele õpetuse järgi ka teha ja vaadata, kuidas siis tuleb.

Või tegemise mõtte matsin maha – selleks on jube palju jube rammusat koort vaja, ma oma piimalt nii palju ei saa, lahjem ei lähe ju vahtu. Las jääda mõni asi ainult Nele teha 😛

Kondenspiima tegin täna, teist korda elus. Sarnaselt esimesele korrale läks tükiliseks pudruks, mis viitab üle keetmisele, aga no ma muudkui ootasin, et läheks ometi paksemaks, kuni oligi juba tükkis. Maitse on hea, puderjas koostis ei häiri üldse. Järgmine kord teen puupliidil, siis ehk tuleb täitsa õige.

Jäätis on plaanis (eks sellepärast ka kondenspiim tehtud sai) – koorisin täna piima nii, et esimesed kulbitäied eraldi vahukoore jaoks ja edasi lahjem teise pudelisse. Eks näis, kui tegema hakkan – kas koor läheb vahtu või ei. Ma pole sugugi kindel, kui ettevaatlikult ja kui palju ma piima pealt koort võtma peaks, et see veel vahustamiseks piisavalt rasvane oleks. Kas mu seitsme või üheksa (või üheteistkümne :P) liitri piima pealt on üldse lootust piisavalt vahustamiskõlbulikku koort saada? Eks näis.

Kuna tegin viimati hapukoore jogurtiga täpselt ühesugusesse ämbrisse, siis suutsin nende asukohad kapis ära unustada, isegi lõhna järgi ei saanud aru, pidin maitsma. Nii ma siis võtsin mõlemast lusikatäie ja rõõmustasin, sest maitsesid täpselt nii, nagu peab. Nagu päris. Haide degusteeris ka – jogurtit, toorjuustu ja hapukoort.

Abikaasa kümneaastane õetütar käib meil ikka vahel külas, talle ei maitse maapiim. Aga Nele piima jõi ja kiitis, et täitsa nagu poepiim. Ise tehtud hapukoore peale ka kahtles, et äkki talle ei maitse, aga proovis lusika otsa pealt ja leidis, et täitsa tavaline. Tavaliselt kiidetakse mahetoitu just sellepärast, et see maitseb tavalisest paremini, aga mis puutub sellistesse piimatoodetesse, siis poe omadega harjunud lapse suust oli see suurim kompliment 😀

Nii mõnus on ise teha.

Üks üsna mahe sünnipäevakook

Poisi sünnipäevaks sai kõik toidud tellitud, sest remondi lõpetamise kõrvalt polnud vähimatki jaksu ega motivatsiooni ise kokata.

Plika sünnipäevaks ei viitsinud kutseid teha 😛 Aga kokata see-eest veidike küll. Tõsi, salati tellisime jälle ja pirukad teeb Abikaasa valmistaignast (no teate, need külmutatud lehed), aga kooke küpsetada mulle ju meeldib, nii et tahtsin seekord ikka täitsa ise teha.

Valge jahu on mul otsas ja pruunigi pole eriti alles, aga Pihlaka talu maheringile on seekord miskipärast eriti pikk vahe sisse jäänud ja mujalt osta ei taha, sest on kallim. Seega otsustasin üle pika aja teha imehead juustukooki, mis on nii minu, Abikaasa kui Haide lemmik. See on üldiselt üsna kallis kook, aga kuna igasuguseid piimatooteid teen nüüd ise, on eelarve mõnevõrra väiksem. No ja sünnipäevakoogile võib ometi veidi rohkem kulutada, millal siis veel!

Tegin kaks kooki – külalisi ei tule küll üle mõistuse palju, aga ühest jääks ilmselt väheks. Mõtlesin, et panen koostisosade hinnad huvi pärast kirja.

Küpsised ja valge šokolaadi lasin emal Selverist tuua. Küpsiseid on plaanis kunagi ise küpsetama hakata, aga praegu polnud jahu, eks, mahedat valget šokolaadi Pärnust vähemalt mõned kuud tagasi ei saanud, nüüd ei viitsinud ka uurima hakata. Suhkur oli rafineerimata, mahe mitte. Ülejäänud kraam on mahe, suuremalt jaolt Sepa mahetalust.

Pange tähele, et kõik kogused on kahekordsed, kahe koogi jaoks.

maasika toormoos, 5 dl – täitsa tasuta, oma aia maasikad
Digestive küpsised, 400g – €1.64 (väga õhuke põhi sai, 26 cm vormi puhul võiks olla 200g asemel pigem 250g)
valge šokolaad, 200g – €1.38
või, 200g – €1.70 (Sepa mahetalu)
suhkur, 3,5 dl – €1 (panin veidi vähem, retseptis oli 2 dl)
vanill, näpuotsatäis – täpset hinda ei oska öelda, terve väike pakike maksis Mahemarketis €1.05, sellest jagub mulle kauaks
8 muna – €0.96 (Sepa mahetalu)
3,5 liitrit piima – €1.75 (Sepa mahetalu)

Kolmest liitrist piimast tegin kilo toorjuustu, poolest liitrist piima pealt kooritud koorest pool kilo hapukoort 🙂

Kokku €8.43 + vanill, no ütleme €8.50. Selle eest siis kaks 26 cm diameetriga imemaitsvat kooki, suuremalt jaolt mahedast toorainest. Mina olen rahul!

Esimene edukas riidemähkmeöö

Õeke ajas mulle kuu aega tagasi hirmsa riidemähkmeisu peale ja et seda natukenegi rahuldada (enamik vajalikku kraami oli ju olemas), lubasin  katsetada täielikku tavamähkmevabaks saamist, et oleks õigustust mõned mähkmed juurde osta.

Noo, ma siis ostsingi. Neli AIO-t. Kaks uut ja peenikest, kaks vanemat ja kulunumat. Ühtlasi otsustas Poiss millalgi selle kuu jooksul hakata päevas ainult ühe une magama, nii et sealt läks kohe paksemate mähkmede vajadus hulka väiksemaks, järsku oligi nende varu enam kui piisav.

Proovisin Imse paljukiidetud AIO-t ööseks, no hommikul oli küljealune igatahes niiske. Lükkasin öise riidemähkmenduse edasi, sest suht igal hommikul oli ka paksem kraam püksis ja selle kinni hoidmisega on ju veel kehvemad lood.

Ühesõnaga mõtlesin, et sammuke edasi on juba see, kui ma päeval üldse ühekordseid ei kasuta. Ja see õnnestus suurepäraselt – nood neli soetatud AIO-t olid absoluutselt hirmmugavad just igasugusteks külas ja väljas käimisteks – kui oli vaja vahetada, siis panin lihtsalt prügikasti asemel kilekotti ja tõin koju pesemiseks, mingit muud vahet võrreldes ühekordsetega polnud.

Aga nüüd mul on augusti alguses soodushinnaga soetatud neljast pakist Muumi mähkmetest ainult paar tükki alles, ühtlasi jõudsin eile lõpuks nii kaugele, et lõikasin septembri lõpus soetatud fliisitükist välja kõik linerid oma fitted mähkmete kuju järgi – selleks, et naha vastu jääks täies ulatutses fliis, mis hoiab pepu kuivemana. Ja viimasel ajal on Poiss oma suured hädad pigem hommikusse lükanud.

No ja siis ma mõtlesingi, et prooviks uuesti öist riidemähkmendust. Seekord ei pannud AIO-t, vaid oma vana truu Motherease’i trukkidega fitted mähkme ja mähkmekatte. Lisaks paar froteest boosterit suurema imavuse jaoks ja kõige peale siis terve mähkme ulatuses uus fliisist liner.

Haa! Ja hommikuks oli küljealune täiesti kuiv! Haa! Ja kui ma mähkme ära võtsin, oli seal indeed igasugust kraami, nii peenemat kui paksemat, KÕIK oli ilusti sees püsinud, ei ühtki lekkimist. On ikka jumala tõsi see, et head fitted mähkmed hea kattega istuvad kindlamini, kui igasugused AIO-d – siis on ju ühe asemel kaks asja, mida saab ilusti ümber pepu sättida, et igasuguseid lekkeid vältida. Ja viimane on eluliselt oluline just öösiti, sest mul pole mingit tahtmist iga päev tudukombesid ja linu pesta, lapse keset ööd ümber mähkimisest rääkimata.

Kusjuures mähkme tagumine osa selja vastas oli täiesti kuiv, poistel kipub see ju ikka nii olema. Pean mõtlema, kas saan kuidagi nii sättida, et booster oleks just mähkme esiosas, tahapoole pole ju üldse lisaimavust vaja.

Neid Motherease’i häid trukkidega fitted mähkmeid on mul viis tükki, boostereid vist kuus – froteest või puuvillast, üks on mikrokiust ka. Pole ühtki ise ostnud, õelt sain kaks tükki, ülejäänud on mähetega kaasa tulnud. Ei ole midagi superimavat, aga tundub, et kui õigesti sättida (näiteks üks kahekordselt mähkme esiossa, arvan ma), siis täitsa piisab. Iga kolme päeva tagant pesen pesu nagunii.

Tundub, et see muumipakk jääb mõneks ajaks meie pere viimaseks. Mis tähendab omakorda, et Plika hakkab ka kohe-kohe mähkmevabu öid harjutama. mis omakorda tähendab, et vähemalt esimesed ööd saan ma kindlasti tal pidžaamat ja voodipesu vahetada… Aga ehk ta harjub kiirelt.

Kui Poiss kunagi potil käima hakkab, siis ilmselt pean küll talle jälle ööseks püksmähkmed ostma, neid saab kergelt üles-alla tõmmata, öösiti riidemähkmeid kogu aeg potil käimiseks ära kiskuda oleks tüütu… No eks näis, pole mõtet liialt ette mõelda 😛

Hapukoor? Tehtud!

Esimesed kaks korda tegin hapukoort nagu jogurtit – jahutasin koore 45 kraadini ja lasin siis 20 tundi seista (nojah, jogurt saab mul küll nelja tunniga valmis). Ei tulnud nagu päris õige. Aga netis ju kirjutas ka tööstusliku tootmise kohta, et nemad jahutavad 20 kraadini ja kui ma Nelelt nippe küsisin, siis tema soovitas sama.

No ma päris 20-ni ei jõudnud oodata, oli vast pigem 25, lihtsalt ei viitsinud eile kauem üleval olla. Kui täna õhtul 20 tundi täis sai, siis vaatasin korra sisse ja lasin kaks tundi veel seista. Siis arvasin, et enam pole mõtet, segasin läbi ja proovisin… Täitsa hapukoore maitsega! Abikaasa arvas, et see on pigem lahjemat sorti, aga ega mul polegi rasvasemat vaja, ma olen täitsa rahul.

Huvitav, kaua kodune hapukoor säilib… See koor oli ka reedese piima pealt – no avastasin eile, et nii palju on alles, tuleb ära teha. Nutikam oleks olnud muidugi kohe reedel 😛

Äge igatahes. Nüüd saab siis koorest hapukoort ja jäätist teha.

Praegu mul veel võid on, aga kui otsa hakkab saama, proovin ise teha – lugesin netist õpetusi, polegi muud, kui vahukoor “üle” vahustada, kuni vedelik eraldub ja siis tuleb võid külma veega pesta, kuni vesi selgeks jääb. Põnev 😀

Ise tegemise rõõm

See on fenomenaalne, kuidas ma olen ühest küljest nii laisk ja teisest küljest nii hakkamist täis. Kuidas ühel hetkel ma teen seda, teist ja kolmandat, teisel hetkel ei taha ise tegemisest kuuldagi.

Ma tegin huvi pärast statistikat oma selle aasta piimatoodete tarbimise kohta. Kõike ära tooma ei hakka, aga tabelist selgus, et olukord on olnud parem, kui ise seda mäletan. Veebruar-märts-aprill oli veerand piimast maapiim, mais-juunis suurem osa, nüüd septembrist alates praktiliselt kõik. Ja kõigil mainitud kuudel olen ka jogurtit suures osas või täielikult ise teinud ning kohvikoort tavalisest tunduvalt vähem ostnud.

Nii suurt rahulolu mul varem oma piimamajandusega igal juhul polnud. Ikka olid mingid jamad, peamiselt piima säilimise ja maitsega. Ja jogurtil lasin vist ka toona liiga pikalt hapneda, igal juhul see mulle siis ei maitsenud.

Nüüd… Nüüd on puhas rõõm. Piim säilib ja maitseb hästi, ise tehtud jogurt on perfektne, toorjuustu tegemine imelihtne, koorest on suisa uputus.

Mul hirmsasti sügeleb, tahaks jälle ise jäätist teha (ja sellega seoses ka kondenspiima). Ma kunagi kevadel katsetasin, aga siis oli kehv jääkapp, ei külmutanud piisavalt kiiresti, nüüd peaks hoopis teine tera olema. Ja kodune jäätis on nüüd ju veel odavam, sest koor on omast käest! Piima ja koore liiter on 50 senti, suhkru kilo €3.76 või €3.10 (olenevalt sellest, kas mul on õnnestunud Tallinnast soodsat mahesuhkrut skoorida või kui neil see jälle otsas on, siis Kanpolist Billingtonsi ostnud). Arvutasin, et koduse (pool)maheda jäätise liitrihind peaks ca €2 tulema. Rõõm!

Aga meil on kapis viieliitrine Balbiino koorejäätis, millest üle poole on veel alles. Enne pole nagu mõtet teha, kui see otsa hakkab saama… Ja nagu kiuste ei tule viimasel ajal jäätisekokteili isu eriti tihti ka. No eks ma siis ootan 😛

Hapukoore tegemist katsetan täna kolmandat korda. Seekord lasen koorel 20 kraadini maha jahtuda ja siis 20 tunniks seisma – näis, kas siis tuleb õigema maitsega. Kui ei, siis annan vist alla, sest ei oska muudmoodi katsetada. Leidsin nagunii, et enamikes toitudes annab hapukoore eduliselt maitsestamata jogurtiga asendada – supi sisse, salatisse, pelmeenide peale jne.

Või tegemist tahaks ka proovida. Ma täpselt ei tea, kuidas kõige kergem oleks (köögikombainiga äkki, meil on ju praegu laenuks) või mis nipid vajalikud on. Uurin veel.

Kohupiima peaks ka uuesti tegema, tahaks katsetada, kas saan ükskord mõnusalt pehme ka, siiani on nii teraline tulnud. No ma söön seda nii harva, et võiks ka isu korral osta, aga nii põhimõtte pärast 😛

Nagu näete, siis erinevate piimatoodete valmistamine tekitab minus hasarti.

Järgmiseks suveks on suured plaanid. Et saaks ikka kõik aiasaadused jooksvalt ja kenasti ära hoidistada. Ühe suure sügavkülma juurde muretseda… Õunamahla ehk ka kuumutamise asemel hoopis külmutada (vitamiine peaks nii rohkem säilima, keetmise vaev jääb ära, toormahl on maitsvam ka… Sel aastal lihtsalt ei mahtunud). Maasikamoosi ja rabarberid seekord kindlasti kilekottidesse, et vähem ruumi võtaks. Sõstardest tahaks mahla teha, tahaks proovida ka tikritest mahla teha 😛 Ja ehk ikka veidike õunamoosi ka – aga siis pigem nii, et hästi kergelt läbi keeta ja ilma igasuguse suhkruta sügavkülmutada, nagu teeb Abikaasa vanaema. Ma lihtsalt ei näe mitte mingit põhjust hoidistele suhkrut lisada – seda võib vajadusel alati hiljem jooksvalt teha, nii ei tekita hoidiste tegemine rahakotti auku, mahesuhkur pole just eriti soodne. Ja enamik asju mu meelest ei vajagi suhkrut sisse, õunad ja maasikad näiteks.

Ja siis tahaks teha supipõhjasid ja juurikasegusid külmutamiseks, et oleks talvevarud endal võtta. Loodetavasti saab Nele plaanist asja, nii et järgmisel aastal saab Sepa talust peale piima ja tomatite-kartulite ka juba muud värsket kraami.

Aga mis sest suvest, see on ju veel kaugel… Praegu peab hakkama jälle leiba küpsetama – jõudsin seda kevadel vaid paar korda teha ja ei saanudki õigeid nippe kätte, ehkki aia taha ei läinud otseselt ükski katsetus, ära söödi kõik. Siis tulid aga kuumad ilmad, remont ja viitsimatus. Nüüd pean ema mehelt jälle juuretist küsima ja katsetama, kilo rukkijahu ootab juba kapis.

Pelmeenitegu tahaks kangesti proovida. Esialgu väiksemas koguses – kui välja tulevad ja hästi maitsevad, siis juba PALJU, et sügavkülmutada. Poe omad hakkavad vastu, samas kui pelmeenid iseenesest on ju väga maitsvad ja ideaalne kodune kiirtoit.

Pasteedi tegemise peaks ka võimalikult kiiresti ära proovima. Ja katsetama igasugu huvitavate taimsete võileivakatteks sobivate määrete kokku keeramisega, et singi söömist (ja üleüldist liha tarbimist) vähendada.

Koogiküpsetusperiood on ka täie rauaga kätte jõudmas. Mida külmemad ilmad, seda rohkem kooki 😛

Aga vot igapäevaseid soolaseid sooje toite teha, see ei paku mulle endiselt mitte mingisugust pinget. Selle koha pealt on veel kõvasti areneda vaja. Õnn, et Abikaasa üsna leplikult kokkab. Ma siis katsun niisama aidata – menüüd koostada, nõusid pesta ja muidu kena olla.

Küll ma hakkan ühel heal päeval sooja sööki tegema ka 😀 See on ainult aja küsimus!

Scroll to Top