öko

Suur taaskasutuspäev

Mul oli täna viimane hambaarstiaeg (mäletatavasti sai aasta alguses kõik esihambad korda tehtud ja üks neist arvas heaks septembri lõpus valutama hakata, olen nüüd käinud kaks kuud muudkui rohtu vahetamas ja putitamas, ometi sai lõplikult kinni) ja tuli järjest meelde igatsugu muid asju, mis kõik tuleks ka kesklinnas korda ajada. Ma olen teadagi laisk lohe, kes ei viitsi sellise ilmaga linna minna muidu, kui tõesti PEAB. Hambaarst oli suurepärane põhjus 😛

Ema oli kenasti nõus lapsi valvama ja kuna nad sel ajal mõlemad magasid, sai ta nagunii arvutis oma töömeile kirjutada, nii et ma isegi ei raisanud ta kallist tööaega. Mõtlesin paari tunniga ära käia, aga juhtus nii, et lahkusin kodust kell üks ja jõudsin tagasi kell viis 😀

Selline koerailm oli, et ma ausalt ei viitsinud isegi jala linna minna, ehkki see võtab kõigest 15 minutit. Kusjuures külm väga polnudki, niiske lihtsalt ja vihma sadas. Nii ma siis läksin bussiga. Enne hambaarsti oli veidike aega, läksin kõige pealt Port Arturisse – Kristina oli reklaami teinud, et seal on praegu silikoonist spaatel soodushinnaga ja et see on üks tema lemmikköögiriistu, millega kõik kausid ja purgid viimseni heast kraamist puhtaks saab. Mina olen viimaste riismete kraapimisega alati hädas olnud ja polnud sihukesest imeriistast kuulnudki, seega võtsin muidugi tuld ja kihutasin ostma. No €1.52 polnud just eriti kallis kah 😛

Siis muidugi leidsin sealtsamalt soodushindade riiulilt lahtikäiva koogivormi, millel oli esiteks põhjal laiem äär, nii et iga läbi tulnud tilk ei voola ahju põhja, teiseks oli see keraamilise kattega – minu praegused kaks on mõlemad teflonist, mis ei ole tervisele just kõige kasulikum. Üks keraamiline pott mul on ja olen sellest siiani absoluutses vaimustuses, plaanis on aja jooksul vastavalt vajadusele kõik potid-pannid keraamiliste vastu vahetada, seega ostsin koogivormi ka kohe rõõmsalt ära – tavahind oli vist €20.99, soodukaga €14.65. Ma ei jõua ära oodata, et saaks katsetada, nädalavahetusel kindlasti küpsetan miskit.

Port Arturis sain väga kiirelt hakkama, hambaarstini oli ikka veel veidi aega. Tuli meelde, et olin juba esmaspäeval linnas olles tahtnud Lapselt lapsele komisjonikauplusest läbi käia, aga siis avastasin, et see on esmaspäeviti kinni. Nüüd põikasin sisse ja lahkusin €4.12 võrra vaesemana, saagiga jäin vägagi rahule.

Arutasime müüjaga, et väikeseid sõrmkindaid on väga keeruline leida – need olid olnud tema poja omad ja too kandis neid 1-3 aastaselt. Ma ostsin rõõmuga Poisile – on küll veidi keerulisem kätte panna, aga palju mugavam väljas asju haarata jne, nunnud pealekauba – maksid 40 senti. Kuna Poiss jookseb praegu kodus ringi mähkmeta, pluusi ja sokkidega, aga sokke on tal hetkel ainult kaks paari, millest ühed kadusid ära 😀 Siis ostsin 20 sendi eest paari lisaks. Plikale sain S98 halli pluusi (€1), ja S100 kaks paari sukkpükse (2×30 senti) ning ilusa fuksiaroosa pluusi (€1.92) – viimane oli täitsa uus, üks õmbleja neid sinna õmbleb, uue kohta vägagi hea hind. Neid pidavat palju ostetama, ütles müüja, olevat hästi mugavad.

See Lapselt lapsele on üldse üks mõnus pood. Ülejäänud kaltsukad nõuavad rohkem kaevamist, seal on kõik ilusti suuruste järgi ära pandud ja asjad on kõik korralikud ka. Mina sain sellest teada nii, et Abikaasa õde avastas selle juhuslikult paar kuud tagasi ja rääkis mulle – see on nüüd tema lemmikpood, mulle meeldib ka väga. Oktoobri keskel sain sealt Poisile k/s jope (€4.10) ja veekindlad kindad (€3), mille pilt jäi toona blogisse panemata, sest meil oli tänu õunamahlateole hullumeelne aeg ja muule tähelepanu ei jätkunud – panen siis nüüd. Talvekombe oli mul Poisile olemas ja soojad traksipüksid kah, aga oli vaja just sellist õhemat jopet pükste juurde, kuniks tavalised jakid on liiga külmad, aga talveriided veel liiga soojad.

Küsisin müüjalt, kaua nad juba tegutsevad ja kuidas inimesi käib – ütles, et avasid märtsist ja inimesi on käinud palju, november oli esimene vaikne kuu. Loodan, et neil äri ikka edaspidi hästi läheb. Ja kõigile pärnakatele soovitan soojalt – asub Port Arturi taga tasuta parkla juures olevas majas, paremast küljest on sissepääs, samast uksest pääseb hambaarsti juurde ja mingisse kosmeetikusse või kosmeetikat müüvasse poodi ka. No ma ei oska täpsemalt seletada, aga nii seletas mulle ka Abikaasa õde ja mina leidsin selle seletuse järgi üles küll 😀

Pärast hambaarsti läksin Tallinna mnt Humanasse, kus täna-homme on kõik asjad €1 ja lastekaubad 50 senti, sest esmaspäevast tuleb uus kaup. Lahkusin €4.10 võrra vaesemana ja 10 eset rikkamana. Jällegi – võiks öelda, et ma olen päris rahul 😀

Kõik olid lasteasjad, seega ma eeldasin, et kõik on 50 senti, aga kolm asja (sõrmkindad, kaelussall ja väike papagoi) olid hoopis 20 senti. WIN.

Igatahes… Pildi pealt pole nii hästi aru saada, aga seletan ikka juurde. See punane tutimüts-sall on täiesti geniaalne ja Plika näeb sellega übernunnu välja. Kaelussalli ostsin, sest tean, need on väga praktilised – soojendavad paremini ja püsivad paremini kaelas, kui tavalised seotavad, seda just eriti väikeste laste puhul. Väikesed sõrmikud ostsin kohe ära, sest nagu ülal mainitud, on neid raske leida. Tumesinine on äärmiselt mõnus ja praktiline värv – sobib iga riietusega ja kui väljas mängides väheke mustaks saavad, ei paista välja 😀 Poisile ostsin kaks pluusi ja ühe body suveks – alghind oli pluusidel €2.90 ja bodyl €3.90, no sellise raha eest poleks küll ostnud. Aga 50 senti – muidugi! Punase-valgetriibuline müts on küll vastsündinu oma, aga see oli lihtsalt NII nunnu, et ostsin ära. Saab ta siis minu järgmisele või mõne sõbra lapsele, eks ole näha. No ja pehmeid loomi on meil küll kodus küllalt ja ma olen iga ihurakuga vastu, kui keegi tahaks neid uuelt osta, et lastele kinkida, aga 20 ja 50 sendi eest mõned armsad väiksemad loomad täna ostsin – sellepärast, et need nägid väga vahvad välja ja on kõik tähenduslikud. Mingit suvalist mõmmikut või kutsut poleks ma kindlasti ostnud, aga papagoid on Plika suured lemmikud, pingviinimultikad ka ja hanepoja laulu oleme talle just viimasel ajal kogu aeg laulnud. Nii et kõik on teemasse.

Järgmisena vaatasin Kristina soovitusel üle teatri peatuses asuva maja keldri kasutatud riiete poe, mil oli nimeks vist Kaubakelder. Väga palju ma seal tuulata ei viitsinud ja hinnad olid ka sellised, millega ma oleks ostnud pigem siis, kui midagi ikka VAJA on, mitte igaks juhuks (samas Humana uue kauba hindadest ikka soodsamad)… Aga mõned asjad sain ja nendega olen jälle absoluutselt rahul.

Punaseruuduline pluus on S92, aga see oli lihtsalt NII kena, et ma ei suutnud ostmata jätta. Silma järgi hinnates peaks see veel Plikale minema ka, suurused on ju sageli veidi paigast ära. Punane jakk on S110/116 ja kulub kindlasti tulevikus ära, mul ootavates riidekottides jakke praktiliselt pole. Pluus ja jakk olid mõlemad €1.50. Triibuline müts on paras nii Poisile kui Plikale, eks ilmselt kannavadki kevadel mõlemad, kellele pähe juhtub, maksis 50 senti. Ja viimaks leidsin ka kauaoodatud sobiva välimusega pluusi olemasolevate pidžaamapükste juurde, mille hiljuti Murakalt päranduseks saadud kotist leidsin – nüüd on pidžaama olemas. Lasteaeda on nagunii vaja, kodusest kolmest komplektist ei tahtnud eriti sinna viia, meil ju juhtuvad öösiti aeg-ajalt ikka õnnetused ja päris iga päev ei jõua pesu ka pesta. Pluus maksis ainult 50 senti, suurepärane.

Vahepeal käisin veel Mahedas Margis, kust skoorisin nii lahtist pesugeeli, Tootsipeenra küüslaugupastat kui mahekama, WIN. Lahtine pesuvahend on neil nimelt pidevalt otsas, neid makarone ma tahtsin ikka väga proovida ja kama ma mahedalt Selverist ei leidnud. Õigemini Abikaasa ei leidnud, ma pole vist otsinudki 😛

Siis põikasin korraks veel ühte antiigipoodi, mille aknal Kristina punasetäpilisi kuivainetopse oli märganud (rääkisin talle miski päev, et need mulle meeldivad) – no ma ikka veel mõtlen natuke, kas mul on praegu midagi vaja, pigem ootan köögiremondini, praegu ei mahu asjad niigi kappi ära.

No ja siis mõtlesin, et kui ma juba väljas olen, sõidan õige kohe Papiniidu Humanasse ka, homme ei viitsi raudselt ennast ainult sellepärast välja vedada. Kiire kõne emale kinnitas, et lapsed endiselt magavad, nii istusingi bussi peale ja sõitsin Maisse.

Enne Humanat põikasin sisse veel Lindexisse – olin sealt lastele vahvad sussid leidnud, mida Abikaasa emalt jõulukingiks palusin, aga Poisi suurust polnud, tahtsin müüjalt küsida, kas neil toimib ka see süsteem, et kui teises poes on, siis saadavad. Nemad nii ei tee, aga sain teada, et kodulehelt on võimalik postikuluta kauplusse tellida – seal siis proovida ja sobivusel ära osta. Udupeen! Sussid olid netis täitsa olemas, vot sellised, Plika saab samasuguse tüdrukute variandi – sellise. Tahan küll veel laste jalad paberile joonistada ja selle kujundiga suurused üle vaadata, et ikka kindlalt kõige parajamad saaks. Neil on küll lehel hea suurustabel, aga no jala suurus ei ole kõigil vanuse kasvades ühesugune, ikka kindlam ise mõõta.

Ja sellestki Humanast lahkusin €6 võrra vaesemana, seekord sain asju peamiselt endale, lastekraami valik oli olematu. Hea küll, ma ostsin ühe pluusi, mis mulle lihtsalt niiväga meeldis, et ei suutnud poodi jätta, eks ole näha, kas see ka Plikale meeldib, kui ta ükskord kooli läheb 😀 Aga no see salatiroheline on lihtsalt nii äge ja need roosad kollid seal peal kah. Ja üks vahva triibuline sall rändas ka koju, mis Plikale kindlasti ära kulub, kui ta väheke suuremaks saab. Mõlemad maksid 50 senti. Endale sain kolm pikkade käistega pluusi, kõik mõnusad-mugavad, pildi peal ei ole üldse nii kenad kui mul seljas (igaüks €1). Ja €2 eest kollased kardinad, mida ma ka pikalt näppisin, aga no meeldisid ja kardinate kohta väga odav. Ja meil on köögis just selline kitsas aken… Aga võib-olla sobivad need hiljem hoopis kuskile mujale, eks ma veel mõtlen.

Siis kiirustasin lõpuks ometi kodu poole. Aga teele jäi Selver ja tuli meelde, et oleks vaja veidi süüa osta. Ja endalegi suureks üllatuseks lasin endale pähe määrida LHV teise samba 😀 Ma ignoreerin alati neid kliente püüdvaid tüüpe täiega, aga too kutt oli seal lahe 😀 No ütleme nii, et mitte suu peale kukkunud. Ma siis lobisesin temaga natuke ja kuna ta näitas mulle Äripäeva tabelit, mis kinnitas, et viimase viie aasta jooksul on LHV-l kõige paremini läinud ja minu SEB progressiivne oli üsna all ja miinuses, siis noh, hea küll, eks, teeme ära 😀

Pips, kui sa nüüd viitsisid siiamaani lugeda, siis kohe-kohe soovin MSNis personaalset nõustamist, kas ma tegin õige otsuse. Sina pead teadma 😛

Üldiselt on mul sellest teisest sambast üsna ükskõik. Oli kohustuslik, seega pääsu temast pole, võin edaspidigi muuta.

Selline seiklusrikas päev siis. Uus pensionisammas ja €18.22 eest 26 eset kasutatud kraami, mina olen rahul. No MIKS ma peaks ostma uusi asju, küsin ma jälle kord. Shoppamine on mulle kui naisele suur rõõm ja lasteriideid kulub nagu leiba – saangi osta palju ja et raha ei kuluks, siis odavalt 😀 Ja kui tahta eriti nunnusid asju eriti odavalt, siis tulebki pigem ette osta, kui midagi head silma hakkab. Sest minu kogemus näitab küll, et kui otsida midagi väga konkreetset, siis seda kas pole või pole see nii nunnu või on see juba kallim.

Küll sai nüüd vahutatud 😀

Lasteaiast ja taaskasutusest

Täna oli Plika esimene “päris” lasteaiapäev. Kui reedene kasvataja oli hästi nooruke ja armas, sai lastega väga hästi läbi ja meeldis väga, siis teine kasvataja, kellega täna kohtusime, oli 13-aastase kogemusega ja ka tohutult mõnus. Rääkis kohe pikalt ja laialt, mida nad seal teevad, kuidas reeglid on… Rõhutas, et igasuguste probleemide korral tuleb alati rääkida, sest oluline on koostöö ja laste turvatunde tekitamine. Et harjutamiseks peaks võtma aega, et kindlasti ta helistab kohe, kui on mingi probleem… Et sööma ei sunnita, ta mäletab enda lasteaiaajastki, kui vastik see oli.. Et igasugu joonistamiste-meisterdamiste puhul võtab ta aega ka selleks, et iga lapsega individuaalselt tegeleda jne jne jne. No tõesti igati kompetentne ja kogu tema jutt istus mulle hästi, sobis minu kasvatuspõhimõtetega. Ja ta ütles, et tema jaoks on ka lasteaias ikkagi kasvatajad ja õpetajad alles koolis, et tema ei suuda ümber harjuda. WIN! Lapsed hüüavad kasvatajaid enivei tädiks (ja nimi otsa), nii et seal vahet pole.

No igatahes, üheksaks me läksime ja kuna Plika jälle minust välja ei teinud, siis ma läksin kümnest ära. Poole kaheteistkümneks kutsuti tagasi, sest täna ta veel sööma ei pidanud, nii et seekord siis enne lõunasöögiaega koju.

Kui ma järele jõudsin, olid nad ikka veel õues – kasvataja ütles, et Plika oleks nagu aasta aega juba aias käinud. Tuli ilusti tegevustega kaasa, kuulas sõna ja nii edasi. Homsest alates hakkab ta lasteaias hommikust ja lõunat sööma, järgmisest nädalast proovime ilmselt magamist ka.

Arutlesime Abikaasaga, kes Plikat aeda viima hakkab. Kuna ma nagunii Poisile hommikul putru keedan, siis võiks ma ju Plikale ka süüa anda ja ta alles üheksaks viia. Samas need kaks päeva vara tõustes pole Plika kuigi isukas olnud, seega tundub lasteaias söömine loogilisem. Ja ma ausalt ei viitsi igal hommikul Poissi selleks riidesse toppida, et Plikat viima minna… Abikaasa sai oma ülemusega läbi räägitud, tema tööaeg on nüüdsest ametlikult 8-16.30 asemel 8.30-17 (nagunii kippus see juba enne sedaviisi libisema – hommikul jäi hiljaks ja õhtul läks kauem), nii et ta saab enne tööle minekut Plika ise aeda viia – hommikusöök on pool üheksa, sobib hästi. Selle 15-minutilise jalutuskäiguga peaks Plika kenasti üles ärkama ja näljasemaks muutuma (võtsin täna aega – üksi lähen kiire kõnniga viis minutit, Plikaga longime 15).

Homme on Abikaasal veel vaba päev, seekord tema viib ja toob Plikat – tahab ka rühma näha ja olukorraga tutvuda.

Täna oli mul veidi peale ühte hambaarst ja pool viis kosmeetik – no ei õnnestunud aegu järjest saada. Kuna Abikaasa oli nagunii kodus ja see oli ühtlasi ka laste lõunaune aeg, siis kasutasin juhust, et nende kolme tunni jooksul erinevaid taaskasutuspoode külastada. Selles mõttes muidugi veidi feil, et esmaspäeviti on mitu tükki kinni, osadesse ma ei jõudnud, osadesse ei viitsinud, aga käisin silla juures Ringluspoes (sealt pole ma kunagi eriti midagi leidnud, ainult mõned väikesed alustassid, mis ka peretüli käigus puruks loobitud said :D) ning Tallinna mnt Humanas ja Sõbralt sõbrale poes.

Sõbralt sõbrale on mu konkurentsitu lemmik Pärnus. Seal on kraam kuidagi mõnusam ja mitmekesisem kui mujalt, täiesti suvalisi ja jaburaid, aga vajalikke ja vahvaid asju leiab. Ma olen mitu nädalat üles tähendanud nimekirja, mida kõike mul taaskasutuspoodidest vaja leida oleks – vaase, suurt kaussi, kohvitopsi, puust lusikaid ja nuge, koridorivaipa ja muud taolist. Nõusid ja lasteriideid piilun alati, seda nagunii.

Täna leidsin sealt ühe tassi (50 senti), vaasi (€1.40), puust lusika, noa ja orgi (€1, 30 ja 20 senti).

…Plikale kleidi (s104, 90 senti) ja maasikaga pluusi (s110, €1) ning (HAHA) kolmandale lapsele või mõnele tutvusringkonna titele kaks nummit kirjut mütsi (mõlemad 50 senti), body (s62, 20 senti) ja tudukombe (vist s68, 40 senti).

No päriselt noh, ma ei suuda ostmata jätta eriti nunnusid ja eriti odavaid titeriideid. Ma olen täiesti kindel, et saame kunagi veel vähemalt ühe lapse ja minu meelest on nii, et kui otsida just mingit kindlat suurust või eset, siis on lootus seda odavalt ja ilusalt leida palju väiksem. Ma ei osta arutult titekraami kokku, aga no 20 ja 40 sendi eest mõned eriti armsad ja praktilised asjad – iga kell. Kui endal vaja ei lähe, siis lapsi sünnib sõpradel-tuttavatel kogu aeg, saab neile kinkida.

Samamoodi olen otsustanud, et suuremaid suurusi võin samadel tingimustel ette osta – peab olema eriti kena ja eriti odav. No näiteks Humanasse on kavatsus reedel tagasi minna, siis on kõik lasteriided 50 senti. Täna olid veel €1.50. Laupäeval olid veel kõik kaubad €4 ja sellest odavamad asjad -30%, siis ma käisin Papiniidu Humanas ja sain ka lastele paar asja. No ühesõnaga:

Laupäeval leidsin endale uue (silt küljes) H&Mi pikkade käistega tumerohelise pluusi (ei viitsinud pildistamiseks üles otsida, juba pestud ja kapis), Poisile €1.50 eest päkapikumütsi, ühe teise nunnu mütsi, mis talle paraku veidi väike oli, aga Haide põnnile loodetavasti paras (Poiss on keskmisest suurema peaga), Plikale €2.45 eest lillatriibulise mütsi (sobis NII hästi tema lilla mantliga, ehkki rangelt võttes sobis selle mantliga ka valge müts, mis Marit meile pärandas) ja €2 eest s98 lillad velvetid – Plika on nii kõhn, et enamik pükse on talle lootusetult laiad, need ostsingi sellepärast, et nägid väga kitsad välja. No napilt lähevad kinni ja sääred on isegi pikad, aga saab ilusti üles keerata. Täna oli kogu kraam €1.50, sain Poisile tõsiselt ägeda musta gooti sugemetega jaki ja Plikale kaks kleiti – roosa s110, teksakleit on 4-aastasele (mis iganes suurus siis), aga juba praegu paras.

Ma jumaldan taaskasutust. Eriti siis, kui ma saan asju tasuta või eriti mõttetu hinna eest. No tõsiselt noh… 20-50 senti! Veidi rohkem olen nõus maksma siis, kui mul on mingit konkreetset asja vaja – no Plikale näiteks praeguses suuruses riideid, mida võiks rohkem olla jne. Aga varuks ostan ikka ainult eriti nunnusid ja eriti odavaid, lolliks sellega ei lähe. Ruumi meil kodus õnneks ka on.

Homme on plaan Segasumma komisjonikauplusse minna, polegi seal mõnda aega käinud. See on ka üsna vahva, leiab jaburat nodi (kilpkonna vihmavari Plikale – €1.50, Eesti pusle – €1 jne) – ja nad on kodu lähedal ja panevad oma FB lehele ikka aeg-ajalt kaubast pilte (nii ma mäletatavasti pusle saingi). Hiljutiste piltide peal olid mõned päris kenad vaasid, lähen neid nillima. Ja lasteriideid ka. Linnas on seal Port Arturi tasuta parkla juures Lapselt lapsele komisjonipood, kust ma mõni aeg tagasi Poisile jope ja kindad ostsin, seal on mõnus korralik organiseeritud valik ja täitsa normaalsed hinnad – tahtsin täna minna, aga esmaspäeviti kinni, no eks siis mõni teine päev. Plikale oleks veel seoses lasteaiaga paari asja juurde vaja, ehk näkkab.

Miks ma peaks asju uuena ostma, kui on võimalus seda mitte teha? Jaa, on asju, mida kasutatult ei taha, aga need on siiski vähemuses. Enamik kraami on kasutatult sama hea, ainult mitu korda odavam.

Härma tahaks ka kunagi minna, sinna on üks huvitav pood tekkinud… Aga jääb nii kaugele, seni pole viitsinud. No ühel heal päeval!

Taaskasutusega seoses võiks rääkida ka minu kogemustest seoses Spungiga, olen seal nüüdseks kenakesti kraami ära andnud… Aga las see jääda mõneks teiseks korraks 😛

Ja Euronicsis hambaharjale uusi päid ostmas käies kohtusin seal täiesti juhuslikult Katsiga, kes oli kaksikud vanemate hooleks jätnud ja otsis oma uude kööki tehnikat. Kasutasin kuldset juhust ja hängisin oma viimase vaba tunnikese temaga mööda kodumasinapoode, sai üle pika aja segamatult lobiseda.

Ühesõnaga mõnus päev oli!

Ah, käisin poes siin

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas tükk aega kahest ökofoorumist tuttav pärnakas avastas mu blogi kaudu, et on Abikaasa sugulane 😀 No ja sellest ajast saati oleme me Kristinaga MSNis lobisenud. Jõudsin talle isegi korra külla.

Ükspäev ta ütles, et Rimis on kliendikaardiga I love eco toodetele -25% soodukas. Ma siis kablutasin laupäeval emaga lootusrikkalt kohale, et pood tühjaks osta ja ei näinud kuskil ühtki vihjet soodushinna kohta. Uurisin töötajalt, too ütles, et ei ole küll. Et äkki personaalne pakkumine, neid saadetavat vahel.

Küsisin siis Kristina käest, kust tema sellest kuulis – tema kliendikaardiomanikust mehele olla koju saadetud.

Selge, tuleb Kristina mehe kaardiga ostma minna 😀 No ma olen teatavasti laisk värdjas ja peaaegu polekski jõudnud. Aga võtsin ennast ikka kokku, rääkisin läbi, täna oli viimane päev ja saigi ära käidud. Lõplik arve oli €52.79 – soodukat sain €17.60. Ja mul on nüüd kohe mitme kuu varud olemas 😛 Makarone, tomatipastat ja purustatud tomateid igaüht kümme pakki, neli pakki läätsi (kaks rohelisi, kaks punaseid), neli pakki kohvi, kolm pakki kakaod.

Kõige rõõmsam olen ma selle avastuse üle, et nood ICA sarja mahemakaronid on TÄISTERA durumjahust. Igal pool ju rõhutatakse, kuidas pasta on täiesti mõttetu ja tühi toit ning ainus vähegi tervislikum on just täistera. Novot, superluks. Kõige tervislikum ja kiudainerikkam oleks kindlasti muidugi rukkijahust pasta, aga nojah. Jäägu see teistele 😀

Vanasti ostsin Tootsipeenrat – hoolimata kolm korda kallimast hinnast. No et eelistame ikka kodumaist ja tervislik ka. Aga no tee või tina, ei maitsenud nii hästi, ehkki oli ka täistera nisujahu. Proovisime ka nõgese ja kukeseenemaitselisi. Ma ei tea, miks need ICA omad siis nii hästi maitsevad, ehkki samamoodi täisterajahu…

Ühesõnaga kui maitse oleks sama hea, siis ma võiks ju seda kolm korda kallimat hinda kuidagi maksta, aga nüüd pole küll mingit motivatsiooni. €0.95/500g vs €3.07/400g :S

Oo, aga käisin nende kodukal tuulamas ja seda uut küüslaugumaitselist pean küll proovima. Juba põhimõtte pärast!

Tomatipastat kasutame pizza tegemiseks, purustatud tomatiteid oma lemmiktomatisupis, mis on lihtsalt jumalik, pean selle retsepti blogisse ka panema. Kohvi kulub umbes pakk kuus (või äkki kahe kuu jooksul). kakaod vahel ikka joon, aeg-ajalt panen küpsetistesse ka. Läätsed on üsna uued asjad meie menüüs, aga igati tervislikud ja kasulikud, oleme katsetanud erinevaid toite, täitsa maitsvad.

Ühesõnaga kõik selline kraam, mida nagunii spetsiaalselt Rimis ostmas käisime, aga nüüd siis veerandi võrra odavam.

Tomateid tahan järgmisel suvel kindlasti ise sisse teha, siis on jälle üks asi vähem, mida osta.

Toiduteemal rõõmustamist jätkates – Abikaasa sai töö kaudu üle pika aja rõõmsalt kasvanud sea liha, võtsime ligi 9 kg. Puhastas ära, tegi enamikust hakkliha, osa tükeldasime eileõhtuse ahjuhautise sisse, üks suurem tükk ootab seapraeks saamist, kontidest keetis Abikaasa eile puljongit, mina tegin sellest täna suppi, mille sisse siis kontide pealt liha ka läks… Kahe supi jagu puljongit sai veel sügavkülma. Ja kondid saavad ilmselt naabri koerale 😛

Jajaa, MINA ÜKSI tegin SUPPI! Te ju teate, et ma ei tee üldse süüa? Ma pole ELU SEES suppi teinud! Tegelikult eelmise nädala lõpus tegin täitsa ise tomatisuppi kah. Ma arenen! Ma olen enda üle täiesti naeruväärselt uhke!

Oh, mulle meeldib selline ise tegemine ja maksimaalne kõige ära kasutamine! Nüüd on veidi varusid, jälle suurem motivatsioon pelmeeni- ja pasteeditegu ette võtta.

Kristina küsis mu käest Tiina poe majas asuva lihapoe kohta, peakski sinna uurima minema, mis ja kuidas täpselt. Tean, et Tallinna mnt poes on üsna okei liha (muidugi mitte mahe, aga väiketootjalt jne), aga sinna ju ei viitsi minna ja reaalis oleme seni siiski Selverist ostnud, mis ei meeldi kohe üldse.

Aga muidu läheb järjest mõnusamaks. Piim tuleb koju kätte, kuivained, kartul-porgand-sibul ja muud juurikad samamoodi. Muidugi on igal pool arenguvõimalusi küllaga ja mitmest asjast tunnen veel puudust (kanaliha!!! rohkem erinevaid juurikaid!), aga ikka on suur rõõm iga põhimenüüs oleva toote üle, mille kuskilt soodsalt ja mahedalt leian – edaspidi jälle üks asi vähem, mida taga otsida, saab vanast harjunud kohast osta.

Lõpetuseks link ühele mõnusalt mõistlikule artiklile. Sööge päris toitu, mitte s*ta baasil toodetud toiduMAITSELIST kräppi!

In your face, bitches!

Oh kui lahe on ikka vanu postitusi lugeda. Ja kommentaare 😀 Just lugesin oma esimesi arglikke rohemõtteid lastekasvatuse alal, kus pea kõigi kommentaatorite poolt ülimalt kahtlev-kriitilist vastukaja sain.

Ja kuidas siis lood on?

Ühekordsed ökomähkmed? Check. Ei lase nad midagi rohkem läbi kui muud.
Riidemähkmed? Check. Kasutasin aktiivselt mõlema lapsega, nüüdseks ainult neid. Mugavad ja pepule head.
Maheporgandid ja -maasikad? Check. Oma aiast või kohalikult maheringilt.
Kahjulikku jama sisaldav beebišampoon? Check. Poissi pesen siiani ainult veega, Plikat vajadusel Nurme seebi tahke šampooni ja suvalise ökoseebiga. Kreeme ja muud praktiliselt ei kasuta.
(Puust) mänguasjad? Check. Ma pole ise lastele pea ühtki mänguasja ostnud (meelde tuleb üks papagoi, paar puslet ja liivavormi ning muidugi PALJU raamatuid) ja kui vähegi kingisoovi küsitakse, palun ka teistel võimalusel plasti vältida. On mõistlikud erandid legolaadsete klotside näol, on plastist liivakastimänguasju ja teise ringi mänguasju… Aga puust mänguasjad lähevad lastele täpselt sama hästi peale kui kõik muud.

Kõik see on minu jaoks täiesti normaalne ja väga ÕIGE eluviis.

Ja mul on selle üle väga hea meel 🙂

Mõtted prügimajandusest

Meil siin tuli Ragn-Sellsi võim, eks. Koju saadeti leping, mis paluti allkirjastatuna tagasi saata. No keegi ei viitsinud seda teha 🙂 Ja prügi viidi hiljuti ikkagi ära. Täitsa juhuslikult just siis, kui kast oli nagunii täis saanud. Me küll imestasime, kuidas siis nii, lepingut ju pole, aga ei viitsinud pikemalt mõelda ka.

Nüüd siis läksin Tarbija24 lugema ja kohe esimene artikkel vastaski meie küsimusele. Lepingut pole vajagi, süsteem on nii idiootne.

Oeh, jah. Ma saan täiesti aru, kui suur on probleem ühiskonna tasandil. Inimesi sunnitakse maksma igakuise prügiveo eest, miinimummaht on 140 liitrit, ehkki paljudel saab see täis alles kahe-kolme kuuga. Ja tohutult paljudel tekib protest – miks peaks nägema vaeva prügi sorteerimisega, kui maksad olmeprügi ära vedamise eest tühja. Jaa, ma saan nende mõtetest täiesti aru.

Meie sorteerime prügi igal juhul – olgu seadused või mitte. Ja see €1.15 kuus on nii väike summa, et mina küll ei viitsi protsessida või õigust taga nõudma minna. Oleks nati tobe seda teha, kui enne maksime ühe tühjenduse eest ligi €4 🙂

Kusjuures kui me mähkmeid kasutasime, tuli iga kuu üks tühjendus ära – tellisime siis, kui kast täis sai ja iga kuu oleme ikka maksnud. Nüüd see-eest, kus mähkmeid enam juurde ei tooda, läks prügi teke silmnähtavalt väiksemaks. Samas algas kütteperiood, seega nüüd tuleb jällegi tuhka… Vaatame.

Ühesõnaga jah. Meil on hea – €1.15 kuus on täiesti olematu summa. Aga meiesugustest tunduvalt rohkem on neid, kes idiootse seaduse pärast juba protesti pärast prügi sorteerimata jätavad, riigi tasandil on ilmselgelt miskit mäda. Kahju!

Scroll to Top