öko

Piimamees jõudis ka lõpuks kohale

Nagu ma millalgi eelmisel nädalal mainisin, pidi see nädal olema nö piimamehe proovinädal – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel siis kaheksa pinti varahommikuks ukse taha.

Esmaspäeval ei tulnud miskit. Kuna MrsB oli mulle juba teatanud, et on jah homogeniseeritud piim, siis mul oli suht suva ka, nagunii oli tavalist piima veel alles. Unustasin selle teema täitsa ära. Aga täna, kui Abikaasa üheksa paiku tööle läks, oli kast ukse taga:

Mh, hirmus kahju, et see tõepoolest homogeniseeritud on. Mulle hirmsasti meeldib mõte klaaspudelitest ja ukse taha toomisest, aga ma ei ole nõus ainult selle eest ka nii palju peale maksma…

EDIT: Kusjuures! See piim ei maitse mulle 😀 Ma hommikul tegin ainult lapsele putru ja panin endale kohvi peale, alles nüüd jõin niisama. Sihuke imelik kõrvalmaitse on nagu (UK) piimal vahel ikka. Vaatame, kas reedene on samasugune või äkki oli juhus. Kui on sama maitse, siis katkestan kohe kerge südamega selle värgi ära.

Riidemähkmendus on teadus

Olen pea terve tänase päeva riidemähkmete maailmaga tutvunud. Arvasin, et tean neist piisavalt, aga tuleb välja, et neid süsteeme on ikka erinevaid – minul polnud mitmest asjast aimugi.

Hakkasin seda teemat uurima sellepärast, et Plikale on midagi juurde vaja – Eestist sai kaasa võetud ainult 6-7 mähet ja pealispükse on mul hetkel kolm paari, aga kahed neist ei ole niiskuskindlad ja Bambino Mio omad ka ei istu enam hästi – kinnitus vajub äärtest lahti (oleks nagu liiga suur – kilode poolest peaks sobima, aga Plika on peenike küll) ja mähkmed on seal sees kuidagi liiga väikesed. Ühesõnaga oleks vaja osta nii mõned pealispüksid kui ka mähkmeid juurde ja kuna siinmaal on tunduvalt suurem valik, mõtlesin veidi eeltööd teha.

Johhaidii, alguses olin ikka täitsa segaduses. Kõik need ingliskeelsed terminid, ma ei saanud üldse aru, mis värk on. Aga eks ma muudkui lugesin ja uurisin ja sattusin mitmetele asjalikele lehekülgedele, nii et nüüd on pilt juba peaaegu et selge. Ma pole küll endiselt kindel, millised ma peaksin ostma, aga täitsin ühel lehel mingi küsimustiku ära, et nad vastavalt minu vajadustele ja võimalustele parimaid variante soovitaksid – näis siis.

Siin lehel on väga häid ja põhjalikke teste tehtud (mitte ainult mähkmete, vaid ka kõikvõimalike muude titeasjade kohta – turvatoolidest ja beebimonitoridest lutipudelite ja rinnapumpadeni), erinevate inimeste arvamusi ja arvustusi on ka hea lugeda.

Kõige rohkem selgust sain ma aga sellelt lehelt (sealt ma küsisin soovitust ka). Seal tehakse kogu riidemähkmendus nullist väga selgeks – on palju erinevaid artikleid, fotosid, seletusi, õpetusi. Youtube’i videotest oli mul isiklikult vist kõige rohkem kasu – olin enne teooriat lugenud, aga videopildis sai see ka visuaalse ja praktilise poole pealt selgemaks.

Kui kiirelt kokku võtta see, mis ma täna uut teada sain, siis mähkmete sisu ei peagi olema ainult ristkülikuks volditud suur riidemähe, voltida võib sadat erinevat moodi, on olemas ka sellised mähkmesisud, mis on samalaadse kujuga ja kinnitusega kui pealispüksid või ühekordsed mähkmed, kinnitamisviise on ka peale krõpsude ja trukkide veel. Ööseks on võimalik panna lisaimu (extra booster) ja nii edasi. Ma ei oska kõike siin eesti keeles kirja pannagi.

Teine üllatav väide oli see, et riidemähkmeid ei pea vahetama kohe, kui need märjaks saavad – iga 2,5-5 tunni tagant olevat okei, sest märg mähe reeglina last ei häiri (kui just ülitundlik pole) ja punetust ei põhjusta. Hmm… Minu meelest on Plika pepu küll punaseks läinud, kui talle märja riidemähkme paariks tunniks alla unustan. Kas keegi vaidleb vastu või kiidab kaasa?

Mahetoidu otsinguil, vol 2

Pärast seda, kui olin täna Abel&Cole’i kohta erinevaid arvustusi lugenud, ei kavatse ma nendelt siiski tellima hakata – olevat alla käinud, kastide sisu tihti jama (toored või üleküpsenud jms).

Organic delivery company kasti sisu ning ka üleüldine tootevalik paistab nagunii mitmekesisem olevat, selle kohta olen ainult kiidusõnu lugenud, ainult nende koduleht on minu jaoks nats häiriv ja toodete kohta pole nii palju infot. Samas on see leht siiski okei ja peamine on ju hea toit, eks.

Ja siis ma leidsin veel ühe koha, mida ka igal pool ainult kiidetakse – Riverford. Sealt saaks liha ka, ehkki seda tuleks korraga vähemalt £25 eest tellida, mis on sutsu palju… Aga koduleht on neil parem 😛

Ühesõnaga ilmselt katsetame mõlemaid ja vaatame, kumb parem on. Ma pole veel jõudnud nende muud tootevalikut ja hindu väga põhjalikult võrrelda, see võib ka otsustavaks saada.

Mis piima puutub, siis neil mõlemal on see õnneks homogeniseerimata, aga täna juhtusin ühe artikli peale, kust selgus rõõmustav uudis, et Delivermilk – see lehekülg, kus tooteinfot väljas pole ning kuhu ma eile just päringu tegin – toob ka homogeniseerimata piima koju kätte 🙂 Nii et kui nad siia piirkonda toovad ja see just väga oluliselt kallim pole, siis vast ikka jääme klaaspudelite juurde.

Mahetoidu otsinguil

Me kiskusime täna natuke Abikaasaga, sest ma olen olnud terve viimase nädala hirmus laisk ja pole midagi asjalikku teinud. No peamiselt sellepärast, et ma pole viitsinud lapsega väljas jalutamas käia. Täitsa tõsi – sihuke asi pole üldse hea. Nii et luban ennast parandada.

Peale jalutamise oli teine valus teema söögitegemine. Siiani, pean ausalt üles tunnistama, on ainult Abikaasa süüa teinud. Aga tõepoolest, see ei ole sugugi õiglane, mina peaks ka tegema. Samuti on meil probleem, et kohalikes poodides on niru valik, pole midagi asjalikku osta. Ja ei oska piisavalt mitmekesiseid toite välja mõelda – käime pea iga päev poes, nii et raha kulub meeletult palju, aga sööme ikka ainult kartulit või makarone ja kana või hakkliha jne. Aga Plika hakkab ju ka varsti meie toitu sööma, menüü peab minema tervislikumaks ja mitmekesisemaks.

Kõigis kohalikes suuremates kettides on väga palju organic tooteid, aga paratamatult tekib küsimus, kas need on ikka NII organic – kas kõik on ikka võimalikult kohalik jne. Vaevalt et suured ketid väga mingeid kohalikke väikeettevõtjaid toetavad – neil on peamine, et saaks korraga palju ja võimalikult odavalt. Teine asi, mis mulle näiteks Tesco puhul tohutult närvidele käis, oli see, et koju tellides pakendasid nad kauba meeletusse kogusesse kilekottidesse – ja nad, raiped, ei pane neid korralikult täis ka, panevad igasse kotti kaks asja ja seovad siis pealt kinni. Jube mõttetu raiskamine!

Niisiis otsustasin, et tuleb leida netipood, mis müüb ainult mahetoitu ja toob selle koju kätte.

Oh, ja ma googeldasin ja lugesin ja rõõmustasin, süda suisa hõiskas sees. Neid on nii palju! See on asi, mida ma Londoni juures armastan – London on nii suur, siit saab kõike. Ja ei ole mitte üks valikuvariant, neid on alati palju, kõigil on võimalus endale parim leida.

On olemas tore leht, mis annab igakülgset infot organic toodete ja eluviisi kohta UK-s, kus on meeletus koguses infot ja aadresse, näiteks siin on olemas kõik veebipoed, kust Londonis mahetoitu koju tellida saab, ole lihtsalt mees ja vali välja, milline sulle kõige rohkem sobib. Põhimõtteliselt on see leht võrreldav Bioneeri või roheline24-ga, lihtsalt terves Eestis on neli-viis korda vähem inimesi kui Londonis (kogu UK-st ei hakka üldse rääkimagi), nii et mahud ei saagi olla võrreldavad.

No ja kui lugeda näiteks selle poe tegutsemispõhimõtteid või selle poe korduma kippuvaid küsimusi – mida ma sinna Tescosse enam otsin??? Kui mulle tuuakse koju kätte mahetoit firmast, mis tõepoolest müüb võimalikult palju kohalikku, peab silmas transpordikilomeetreid, pakendab võimalikult vähe, kõik toit on garanteeritult mahe… Ah, ja nad isegi ütlevad sulle seal lehel, mis selle autojuhi nimi on, kes sinu piirkonda tellimusi kohale toimetab. Lihtsalt võrratu!!!

Oh, mul on ausõna nii võrratult hea meel. Londonis on kõik see värk nii lihtsaks tehtud – soov süüa mahetoitu pole siin mingi ökofriikide teema, see on nii loomulik, nii lihtne, nii kättesaadav! Absoluutselt kõiki asju saab mahedalt ja kõik, mida annab kohalikult teha, on ka kohalikult olemas, hinnad pole nii kallid kui kohati Eestis, ei pea jooksma mööda erinevaid poode, et kõik eluks vajalik kokku saada, kojutoomine on TASUTA! Eks ma nüüd surfan ja uurin neid lehti ja võib-olla proovin erinevaid firmasid…

Iganädalane puu- ja juurviljakast tagab ka selle, et menüü saaks mitmekesine – ei pea enam ise nii palju mõtlema, mida süüa teha. Suurepärane!

Oi, ma ei jõua ära oodata 😛

Pärast listi kiiret läbivaatamist jäidki sõelale need kaks poodi, mida ülal linkisin. Uurin veel natuke, aga hetkel tundub valik Abel&Cole‘i kasuks – hinnad tunduvad sutsu soodsamad (ok, delivery on 99p, aga see on nii väike summa, et praktiliselt tasuta :D), valik suurem, koduleht on suurepärase disainiga ja väga informatiivne, seal on isegi meeletult retsepte… Ja uutele klientidele on pakkumine, et kui tellida kuu aega iga nädal £15 eest, saab £50 eest tasuta osta. Oh. Imeline.

Hakkasin mõtlema, et piim võiks ikka klaaspudelis tulla (Abel&Cole’is on ainult plastikus) ja üleüldse võiks piima- ja pagaritooted tulla tihedamalt, kui kord nädalas – palun väga, piimamees toob mõlemat (ja palju muudki)! Minu piirkonnas 3x nädalas – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Ainult et enamik tooteid pole neil organic, leiva-saia valikus ainult Kingsmill, see ei lähe kohe mitte. Piim on küll organic ka, aga liitri hinnaks tuleb £1.28, plastikpakendis suure piima puhul on liiter ainult 94p… Samas, see vahe pole ju NII suur – saaks tihemini värsket piima ja oleks keskkonnasõbralikum 🙂

Leidsin ühe koha veel, aga neil pole miskipärast toodete kohta infi väljas… No saatsin meili – vaatame, mis räägivad.

Päh… Nii palju, kui ma suutsin netist välja uurida, siis tolle esimese koha organic piim on homogeniseeritud, siis ma küll pole nõus klaaspudelite eest nii palju peale maksma, kui plastikus odavamalt ja homogeniseerimata saab. Aga äkki tolles teises kohas on homogeniseerimata? No näis.

Soovitage Londoni/UK eestlaste, öko- ja remondiblogisid

Avastasin enda jaoks hiljuti kaks uut blogi.

Esimeses neist kirjutab eestlanna Mari oma elust, tööst ja abielust Londonis – sellest teemast ei tüdine ma küll kunagi ära, eestlaste UK-kogemused on alati mõnusad lugeda ja neist leiab palju äratundmisrõõmu.

Teiseks avastasin ma täiesti juhuslikult alles nüüd blogi, mida kõik teised rohehuvilised ilmselt juba ammu teavad – Lapsuliblikas ehk Katrin kirjutab seda alates 2007. aasta detsembrist, kui otsustas minna järjest enam üle ökoeluviisidele. Hirmus huvitav lugemine, ehkki nüüdseks on blogi unarusse jäänud, sest Katrin töötab juba mõnda aega säästva eluviisi portaali Bioneer tegevtoimetajana ning kirjutamise energia läheb arusaadavalt peamiselt sinna. Ma siiski loodan, et blogi ehk ka veel täieneb ja soovitan läbi lugeda kõigil, kes teemast huvitatud.

Remondiblogisid ma pole seni eriti lugenudki – Maarja ja Sveriku oma ainult (ja kuna neil sai remont valmis, siis seda teemat enam juurde ei tule), no ja nüüd Krista kirjutab muuhulgas ka sellest, kuidas nende uues kodus asjad edenevad. Aga sihuke lugemine on hirmus põnev ja huvitav (no teadagi, tahaks ju ise ka), loeks muudkui veel ja veel.

Nii et soovitage veel samal teemal, kui keegi teab midagi, mida mul blogrollis juba pole!

Scroll to Top