plika – Page 195 – Tikri blogi

Unine neljapäev

14/05/2009 / igapäevaelu, plika, tervis / 3 Comments

Täna on täpselt selline ilm, et tahaks ainult istuda soojas köögis, põletada pliidi all puid, tõmmata kampsunihõlmu koomale ja teha mitte midagi asjalikku. Teate ju küll… Selline hall ja vihmane ja tuuline.

Jaa, mul isegi on puid, mida põletada, Mehe eilse aiatöö tulemus:

Plika nohu ei taha kuidagi paremaks minna. Eile oli tal tavaliselt rohkem köhahooge, millega kaasnes mitmel korral oksendamine. No ikka see va tatt, mis kurku vajub, ei midagi hullemat. Aga kahju köhivast lapsest ju… Päeval oli rõõmus nagu tavaliselt, õhtul aga viril. Mees oli ka kolmest saati tööl, pidime kahekesi hakkama saama. Ja ma lähen järjest kannatamatumaks…

Öösel magas ilusti, hommikul kell viis tuli jälle köha ja nutt, mässamist jätkus kuueni, minul närvid täitsa läbi. Mees teda seal kussutas, nii et kuuest seitsmeni magas, siis jälle köhahoog ja nutt, õnneks jäi tissi otsa magama ja magas kümneni.

Ja siis me läksime arsti juurde, sest ma eile otsustasin, et omadele jõududele ikka loota ei saa.

Kopsud on endiselt puhtad, aga röga on rohkem “kuulda”, nii et me peame nüüd Plikat koputama ja teda pea alaspidi hoidma ja naerma ajama ja nutta laskma ja üleüldse igat moodi väntsutama, et see röga ikka kõik liikuma pääseks. Vereproov oli korras ja alguses pidime ainult nina turset vähendavaid tilku saama lennukisse, aga kui mul tuli meelde mainida, et Plika eile õhtul kogu aeg kõrva katsus, vaadati need ka üle ja kirjutati antibiotsid välja.

Midagi hullu veel pole, aga et ei läheks ka, pealegi meil reis ju ees. Ega ma väga õnnelik pole, et Plikale rohusid söötma pean, aga pigem teen seda ja olen kindel, et saab terveks…

Nii meil on siis nüüd Zyrteci tilgad, mida ta saab kolme päeva jooksul kaks korda päevas kolm tilka ning siis uuesti enne lendamist… Ja siis mingi Amoxicillin-Ratiopharmi nimeline pulber, millest vett peale kallates siirup teha, seda kolm korda päevas 5 mg lusikatäis. Oehh. Vast saame nüüd terveks ja ei ole mingid hullud rohud.

Plika oli arsti juurest tulles rõõmus nagu noor nirk muiste ja magas ilusti kaks ja pool tundi oma voodis – välja ei hakanud teda panema, sest ilm oli liiga närune, sisetingimustes pole ta ammu nii pikalt maganud.

Nii me siis siin elame ja ravime.

Enne, kui sain emaks

12/05/2009 / plika, rõõm / 1 Comment

Lugesin seda luuletust esimest korda mullu augustis rasedana Kessu plika blogist ja juba siis meeldis. Aga selle värgiga ei oska, ei saagi päriselt suhestuda enne, kui oled ise ema 🙂 Nii et täna Krati blogist üle lugedes oli kohe hoopis teine tunne.

Enne, kui sain emaks (L.Tungal)

Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.

Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.

Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud unelaulu sõnu.

Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
hammustatud,
pissitud
ega näpistatud väikeste sõrmedega.

Enne, kui sain emaks,
oli mul täiuslik enesevalitsemine
– mõtete ja keha kontroll.
Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last, et arstid saaksid teha uuringuid või süsti.
Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud.

Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle.
Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast, et ei tahtnud teda voodisse panna.
Ei olnud kunagi tundnud südant purunemas miljoniks tükis, kui ei saanud valu ära võtta.

Ei olnud kunagi teadnud, et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju.
Ei olnud kunagi teadnud, et võiksin kedagi nii palju armastada.
Ei olnud kunagi teadnud, et ma armastaksin emaks olemist.

Enne, kui sain emaks,
ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.
Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.

Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel.
Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minuti tagant, et kontrollida, kas kõik on korras.

Ei olnud kunagi tundnud seda soojust,
rõõmu,
armastust,
südamevalu,
imetlust
või rahulolu, mida emadus tekitab.
Ei teadnud, et võiksin nii palju tunda…

Enne, kui sain emaks.

—

Ja täpselt nii ongi!

Öö

12/05/2009 / plika / Leave a Comment

Ah see laps, jah… Ta peaks muidugi hoopis oma voodis magama sellisel ajal. Ja no päris ise ta sinna kapi peale muidugi ei roninud. Issi trikid 😉

Küüslauguteraapia

10/05/2009 / plika, tervis / 10 Comments

Kui ma eile lõpuks nohu ja lendamise kokkusobimatuseni jõudsin (või oli see täna?), siis muidugi googeldasin ja uurisin, kuidas seda va nohu ravida.

See oli mulle üllatuseks, et nii paljud räägivad rinnapiima ninna panemise kahjulikkusest – ma ütleks, et poolt ja vastu leerid olid suht võrdse kaaluga. Ise kaldun miskipärast arvama, et on kasulik, ometigi olen ma seda teinud vaid kaks korda ja vist rohkem ei viitsi, sest see on nii tüütu. Olgu kuis on.

Aga jaa, Humer ja Rhinomer meil juba on. Igasugused keemilised ravimid ma esialgu välistan puhtalt sellepärast, et ma ei taha oma lapsele enne mingit keemiat anda, kui viimane häda käes ja looduslikud variandid ei tööta. Aga kui näiteks kolm päeva enne lendamist on nohu sama hull kui praegu, siis äkki lähengi apteeki nõu küsima… No vast saame ilma.

Hanerasva ostsin täna. Küsisin kohe Kessu käest enne nõu, et kust saab. Ise arvasin, et äkki turult. Oh seda üllatust siis, kui tuli välja, et apteegist ja imepisike totsik maksab 90 krooni 😀 Okei, mul on Partnerkaart, sain 85-ga – väga meeldiv üllatus oli, et sellega alla saab.

No ja ma lugesin, et pärast rasvaga sisse määrimist tuleks villane pesu panna, aga mul sellist asja pole ja üleüldse ma ei osanud teda soojemalt riidesse panna, panin ainult sokid lisaks tavalisele – tavaline on antud hetkel siis pikkade käistega body ja ühes tükis kinniste jalaotstega tudukombe. Magab oma teki sisse keeratuna ja fliis on ka veel peal – magamistoas pole väga soe. Kas ma oleks pidanud veel soojemini riietama?

Ja siis seda ka, et kuskil oli nagu kirjas, et hanerasv võiks võimalikult soe olla (aga et ei kõrvetaks muidugi) – no kuna ma välja ei mõelnud, kuidas seda imepisikest plastmasstotsikut soojendada, panin niisama. Äkki peaks siiski… Kuumas vees hoidma totsikut enne või midagi… Ei tea.

No ja siis küüslauk. Lugesin, et võimalikult lähedale lapsele riputada, ühes kohas soovitati üldse küüslauguküüs õli sisse panna ja paar tundi seista lasta ja siis õliga lapse rinda määrida, et siis aurud tervendavad… No ma esialgu oma aruga võtsin kaks küünt, litsusin klaasipõhjaga alustassi peal laiaks (küüslaugupressiga päris puru ei hakanud tegema… Või oleks pidanud?), panin Mehe soki sisse ja sidusin voodi külge. Pildilt näete, kuidas. Mu meelest lõhnab küll seal küüslaugu järele 😛

Et noh, ma ei tea. Peaks miskit teistmoodi tegema? Peaks miskit veel tegema? Lugesin mingitest eukalüptitilkadest (?), mida padja peale panna vms? Auruvanni (porgandipoti kohal, irw) Mees korra tegi, seda võiks vast veelgi… Ema soovitas jalavanni, aga pole viitsinud, sest no ta ju sibeleb ja hoia siis paigal… Mingitest beebide sinepiplaastritest lugesin vist ka?

Harakale haigus, varesele nohu, meie Plika läheb üheksa päeva pärast lendama 😉

Emadepäev

10/05/2009 / igapäevaelu, kööginurk, plika, rõõm, tervis / 12 Comments

Näed sa, isegi lille sain. Laupäeva õhtul juba 😉 Ja üllatavalt paljud inimesed on head emadepäeva soovinud – päris jabur tunne on, ausõna.

Oma emale jäi isegi kaart saatmata, lilledest rääkimata. On häbi küll! Aga ma vähemalt helistasin kohe hommikul… Ma miskipärast arvan, et ta pikka viha ei pea 😛

Aga muidu on seal pildi peal meie teine katsetus rabarberikookide vallas – seekord siis maasika-rabarberikook. Maitses väga hea, ainult sutsu magus sai – see oli küll täitsa meie viga, sest suhkrut ja rabarberit sai suht suvaliselt sisse visatud – kohupiim oli meil suhkruta, tuli ju rohkem panna… Ja kaalu meil pole. Aga hea oli ikkagi.

Mees tegi täna jälle lihapirukaid. Kuna ta käis õhtul sõbral abiks kolimas ja läks hiljem temaga sauna, jäi soe toit üldse tegemata. Juba teine päev, kus ainsaks toiduks on pirukad ja kook. Võeh! On küll head, mõlemad on, aga… Tahaks midagi tahedamat 😛 Nii palju muidugi mitte, et ise tegema hakkaks, oh ei. Meie pere kokk on Mees.

Mis veel? Avastasin, et me läheme juba üheksa päeva pärast Londonisse. LENDAME Londonisse. Kas ma olen maininud, et Plikal on juba neli nädalat nohu? Ma olen ikka tainapea küll, et ma neid kahte asja varem kokku ei viinud, ausõna. Aga üheksa päeva peaks olema piisav aeg ühe lapse terveks ravitsemiseks. Humer ja Rhinomeri pump on meil juba mõnda aega kasutuses, täna ostsin hanerasva ja määrisin ta rinna-tallad enne magama panekut sellega sisse. Nüüd mõtisklen, mille sisse purustatud küüslauguküüs panna, et see ta voodi kohale riputada – viimast puhast marlimähet ei tahaks kuidagi võtta, pealegi on see liialt suur. Soki sisse…? Keegi nagu pani kuskil, mäletan, et olen lugenud.

Kui keegi oskab soovitada veel nippe väikelapse nohu efektiivseks ja kiireks raviks, jagage neid minuga, palun! Ja ärge üldse küsigegi, mis saab, kui nohu ära ei lähe. PEAB minema! Lihtsalt peab! Ma olen täiesti raudpoltkindlalt otsustanud, et Plika on üheksa päeva pärast terve nagu purikas. Nüüd tuleb ainult kindlameelselt selle suunas tegutseda.

Ahjaa, ma polegi maininud – tal tuli reede õhtul palavik. Seitse pügalat, seega vist seesamune kerge palavik, kus suurt miskit tegema ei pea, vaid ära minemist ootama. No läks tänaseks ära ka, aga eile oli laps suht nutune. Täna õnneks juba parem. Ilastab kolme eest ja tahab kõike meeleheitlikult närida – ehk siis hammas jälle tulekul, ei oska muud pakkuda.

Meie lisatoidu andmine kulges terve esimese nädala väga edukalt – sai vastavalt 1-2-3-4 tükki kõrvitsat ja edasi 4 kõrvitsat + 1-2-3-4 porgandit. No sellist kuubik-tükki või nii. See viimane 4+4 oli eile, kus ta esimest korda toidu suuremas osas järele jättis, aga no palavik, eks, arusaadav. Täna jättis kah järele, aga esiteks on haigusest toibumise periood ja teiseks tal ei olnud ehk kõht piisavalt tühi, sai natuke halvasti ajastatud, eelmine tiss oli liiga vähe aega enne. Ma siiralt loodan, et edaspidi sööb ta ikka sama isukalt, kui alguses. Ja mõtisklen, mida talle järgmiseks pakkuda – Eesti lillkapsast on saada praegusel aastaajal?

aga jah, see nohu, see on meie kõige suurem mure. sellest on vaja kähku lahti saada…