raamatud

Lugemise väljakutse grupi postitus 17. märtsist.

Henek Tomson “Minu Uus-Meremaa” (Petrone Print 2021, 264 lk)

Ma ei alustanud selle raamatu lugemist eriti suurte ootustega – mõtlesin, et küllap on tore, aga vaevalt, et matkamine minu jaoks nüüd nii põnev teema on.

Oi, kuidas ma eksisin! Seda raamatut ei saa võrrelda nt “Minu Šotimaaga” (no lihtsalt esimene Minu-sarja raamat, mis matkamisele mõeldes pähe tuli) – Heneki rännak oli ikka igas mõttes klass omaette. Sellistes ilmastikuoludes! Ilma rahata! Täielik ulme!

Algusest peale oli nii kaasakiskuv, põnevusega keerasin lehti ja ahhetasin iga ägeda kogemuse, iga kohatud abivalmi inimese ja heateo, iga uskumatu kokkusattumuse peale. No lihtsalt pani kaasa elama!

Üsna ebatüüpiline Minu-sarja raamat, Uus-Meremaal ELAMISE kogemust siit ilmselgelt ei leia (küll aga tutvustatakse loodust, ajalugu, inimesi) – samas see polnudki mu jaoks peamine. Peamine oli ikka retk. Matk. SEIKLUS!

Ühesõnaga ma olen äärmiselt meeldivalt üllatunud, et see raamat nii sügava mulje jättis ja soovitan soojalt kõigile.

Kuna olen pikalt jälginud Uus-Meremaal elavate eestlaste blogisid, olid paljud raamatust loetud kohanimed mõnusalt tuttavad. No ja mul on ikka unistus, et Alaska Mannilt ka kunagi “Minu Uus-Meremaa” tuleb (eks temalgi on oma matkaseiklusi jagada, aga peamiselt just selle igapäevaelu poole pealt). Nüüd, kus ei ole enam “üks riik, üks autor” piirangut – lootust ju on?  Ilmselgelt mitte niipea, aga ehk näiteks paari aasta pärast? Uus-Meremaa on nii äge koht, tahaks sellest veel kuulda.

Tekkis kohe isu ise ka matkahundiks hakata. Mitte küll nii ekstreemsetes ilmastikuoludes ja ilma rahata, aga… Alustaks lihtsalt päevast või nädalavahetusest kaunil kodumaal ja… Kes teab, äkki jõuan ka kunagi Te Araroale? 

Lugemise väljakutse grupi postitus 15. märtsist.

Marju Gellert “Minu Hispaania” (Petrone Print 2021, 232lk)

Olen üldiselt väga positiivne inimene, aga täna õhtul oli kuidagi eriti viuviu olemine – kõik ajas närvi, miski ei sobinud. Raamatu abil teise maailma põgenemine aitab alati – ja meeleolu arvestades tundus kohane valida krimkade kuhjast just päikeseline “Minu Hispaania”.

Paar tundi hiljem sai raamat läbi ja tuju on tunduvalt parem 

Minu lemmikud Minu-sarja raamatud on need, kus on tunda autori armastust selle riigi vastu ja “Minu Hispaania” on kahtlemata üks neist. See oli muljetavaldav, kuidas autori Hispaania-armastus oli nii suur, et ta aastaid enne kolimist võttis hispaania keele kursusi ja vaatas hispaaniakeelseid telekanaleid. Enamasti kolitakse keeleoskuseta ja hüpatakse koha peal vette  Aga nagu raamatust tundus, siis Hispaanias oleks nii üsna raske olnud, sest Málagas, kuhu nad kolisid, ei saanud inglise keelest vähemalt toona keegi aru.

Ega see uues kohas elu alustamine kerge pole – ehkki raamatu peategelastel tundus algus pigem libedamalt minevat ja alles hiljem viskas neid vimkasid teele… Aga ometigi nii lahe, kui ettevõtlikult nad on kõigega hakkama saanud ja kui erinevaid asju seitsme seal elatud aastaga ette võtnud. Müts maha! Loodan siiralt, et nende ettevõtlus kogu sellele koroona-ajastule hoolimata ellu jääb ja õitsele lööb – nad on selle täiega ära teeninud.

Ühesõnaga väga mõnus ja kiire ühe õhtu lugemine, mis tekitas isu ise Hispaaniat avastama minna. Raamat oli kahjuks küll lühikesevõitu ja seda käest pannes jäi tunne, et oleks tahtnud nagu rohkem ja süvitsi… Mida täpselt, ei tea isegi  Aga mis oli, oli tore lugemine. Soovitan!