rasedus

Tervitused Maasikalt

Lehvitab teile 😉

TÀnases UH-s sai siis kÔik vajalikud asjad Àra mÔÔdetud, Maasikas tunnistati igati normaalseks. Pikkust on hetkel 66,3 mm. Seekord siputas ta ikka tunduvalt rohkem, kui poolteist nÀdalat tagasi.

Targalt paberilt, mis mulle kaasa anti, vÔib lugeda, et aju, kolju, selgroog ja alakeha paistavad normaalsed ning kÔht, pÔis ja mÔlemad kÀed-jalad on nÀhtavad.

Kui keskmine risk minu vanusegrupi rasedatel on mingitele puuetele (ĂŒks on downi sĂŒndroom ja teine jumal teab mis) 1:1004 ja 1:1854, siis pĂ€rast mu UH tulemusi on Maasika risk vastavalt vaid 1:33451 ja 1:61803.

JĂ€lle ĂŒks mure vĂ€hem ja sĂŒda rahulikum 🙂

JĂ€rgmine UH on reedel, 4. juulil kell 15:45.

Uudistega rasedusrindelt selleks korraks kÔik. Kuulmiseni!

(kui ma viitsin, siis kirjutan veel tÀna Ôhtul muust elust ka)

PS. Eelmisel UH pildil nĂ€ha olev suur nina olevat ilmselt hoopis kĂ€si, mis pea tagant vĂ€lja paistab, sain ma tĂ€na teada. Sest nina on Maasikal alles imepisike. No igatahes pettis ta vĂ€ga hĂ€sti Ă€ra meid 😀

Udupeen

Eilehommikusel kokkusaamisel haiglas suunati mind kohaliku perearstipraksise Ă€mmaemanda juurde, kes peaks siis minu eest ĂŒlejÀÀnud raseduse aja hoolt kandma. Peaksin ikkagi kĂ€ima haiglas UH-s ja verd andmas, aga ĂŒlejÀÀnud asjad saaks kohapeal korda ajada. Kui kohalikul perearstikeskusel Ă€mmaemandat poleks olnud, oleksin pidanud haiglas kĂ€ima hakkama, aga see on suur ja neil on seal alati nii kiire, seega kohalik praksis on alati parem variant – vĂ€iksem ja inimlikum.

No aga ma ju olen kolimas, mida ma neile ka ĂŒtlesin. Nad arvasid, et ehk ma ikka nii kaugele ei koli ja vĂ”in tolles praksises edasi kĂ€ia, mis mul praegu siin paari minuti jalutuskĂ€igu kaugusel on. JĂ€i siis selline jutt, et lĂ€hen panen esmaspĂ€eval ise nende juures aja kinni (umbes nelja nĂ€dala pĂ€rast peaks jĂ€rgmine kokkusaamine olema).

KuivĂ”rd nĂŒĂŒdseks on suht kindel, et me selle korteri saame, hakkasin otsima perearstikeskusi uue elukoha lĂ€hedal. Ja tĂ”epoolest, kohe ĂŒmber nurga paari minuti jalutuskĂ€igu kaugusel ongi lĂ€him praksis, kus on olemas maternity services – see on JUST see, mida mul vaja on!

Ja kohalik haigla jÀÀb ikka samaks. Õigemini ĂŒks teine haigla oli miilide poolest veidikene lĂ€hemal (2,6 vs 3), aga sinna oli ĂŒhistranspordiga halvem saada, seega sobib ikkagi kĂ”ige paremini see, kus ma siiani kĂ€inud olen, kus kĂ”ik mu senised andmed on ja kus ma ideeliselt ka sĂŒnnitama peaks. Ideeliselt sellepĂ€rast, et ma kavatsen uurida, kas kuskil lĂ€heduses on ehk olemas riiklikke Ă€mmaemandate keskusi – neis saaks ka tasuta sĂŒnnitada, aga need on vĂ€iksemad ja inimlikumad ja vĂ€iksema sekkumisega, seal oleks ilmselt mĂ”nusam, kui haiglas. Ja need asuvad enamasti siiski haiglate lĂ€hedal, nii et vajaduse korral saab alati sinna minna, kui sĂŒnnitus ei kulge oodatult ja on vaja professionaalsemat abi… No eks nĂ€is.

Igatahes see, et mul on nii lĂ€hedalt vĂ”tta kĂ”ik teenused, mida enne ja pĂ€rast rasedust vaja on, on veel ĂŒks mĂ€rk sellest, et see korter ongi just meile mĂ”eldud. Omanikul ei saa ometigi midagi Maasika vastu olla vĂ”i mis?

Saatsime talle just meili, kus kinnitasime, et tuleme hea meelega jÀrgmisel nÀdalavahetusel lepingut sÔlmima ning meile oleks ka kÔige sobivam aeg kolimiseks 10. mai (tema pakkus selle kÔigepealt vÀlja).

Oeh. See kÔik tundub liiga hea, et olla tÔsi. Hoidke pöialt!!!

PS. Ma annan endale suurepĂ€raselt aru, et mu blogi ongi juba omandanud kergelt titeteemalise varjundi – aga no krt, ma ju ikka kirjutan sellest, mis parasjagu keelel ja meelel on. Loodetavasti jÀÀb mulle ikka piisavalt muud elu ka, ma tĂ”epoolest ei taha kanaemaks muutuda!

Woohooo!

Vaatasin just ilmateadet, homseks lubab 20 kraadi ja puhast pĂ€ikest! PĂŒhapĂ€evaks kĂŒll 17 ja vihma, aga no ehk see veel muutub.

Homme tuleb ebanormaalselt kiire pĂ€ev. VĂ”i noh, mis ta siis nĂŒĂŒd NII kiire on, aga tavaliselt pole meil nĂ€dalavahetuseks ĂŒldse mingeid asjalikke plaane…

Poole kĂŒmneks lĂ€heme midwives booking clinicusse, mis on otsetĂ”lkes siis Ă€mmaemandate broneerimise kliinik, irw. Kokkusaamine kestvat kuni kaks tundi ning saame kĂŒsida kĂ”ike raseduse-sĂŒnnitusega seotut, muresid kurta jne. Igasugustest perekoolidest ja asjadest rÀÀgitakse ka.

Ja siis on ĂŒhe ja kolme paiku (ma tĂ€pseid kellaaegu ei mĂ€letagi, Mees need kokku leppis, 13.15 ja 15.30 Ă€kki) kahe korteri vaatamised. Peame siit ju varsti vĂ€lja kolima.

Ohohohohoo, jajah. Oleks siis homme see vihm ja ĂŒlehomme pĂ€ike, et oleks aega selle kĂ€es chillida. No mis ikka. Hea, et ĂŒldse on 😛

TĂ€na veetsime me imearmsa Ă”htu Antti uues töökohas – vĂ€ikeses Prantsuse restoranis, millel oli ametlik avamine. JĂ”in jĂ€lle ĆĄampust, kolmas kord see nĂ€dal – eks ma homme uurin, kui kahjulik vĂ€hene alkoholitarbimine vahetevahel lapsele on. Ehk vĂ€ga pole, ma palju ju ei joo ja tihti ka mitte.

Aga avamisest rÀÀgin homme pikemalt, selleks ajaks saan vast Rarru fotokast pildid ka kÀtte.

NĂŒĂŒd on kĂŒll viimane aeg magama minna. LaupĂ€eva hommikul kella peale tĂ”usta, ennekuulmatu!

Söögiteema tagamaadest

Eelmise sissekande lÔpukommentaar Dakit segadusse ajanud vÔileivapiltide kohta ja Àsja lÔppenud imehea Ôhtusöök, mille konsistentsist ma juba kaht inimest MSNis informeerinud olen, viisid mu jÀreldusele, et toiduga seotu on mul tÔesti kergelt kinnisidee.

Sest noh, tegelikult ka, keda huvitab pidevalt lugemine sellest, mida ma parajasti söönud olen?

Aga minuga on tĂ”epoolest nii, et kuna ma ise sĂŒĂŒa ei tee (ma ei saa öelda, et ma ei oska – ma saan kĂ”igi elementaarsete asjadega hakkama ja nĂ€lga ei jÀÀ, mulle lihtsalt EI MEELDI sĂŒĂŒa teha ja mul pole kokanduslikku mĂ”tlemist, teen tĂ”esti vaid kĂ”ige lihtsamaid asju), siis olen ma siiamaani pisarateni tĂ€nulik kĂ”igile neile, kes oskavad ja viitsivad mulle sĂŒĂŒa teha.

Kui ma ĂŒksi elaks, siis ma ilmselt toitukski suures osas makaronidest, pelmeenidest ja erinevatest take awaydest, mis oleks ikka suhteliselt masendav.

Õnneks elan ma hetkel koos kolme noormehega, kes kĂ”ik kokkavad tĂ€itsa korralikult. Swammi osalusel valminud toidud on kĂŒll sageli vĂŒrtsikad, mistĂ”ttu ma need Ă€ra pĂ”lgan (ehkki muidu on need vĂ€ga head), aga Mehe ja Antti kokakunst on mulle vĂ€ga meeltmööda 😛

Ja iga jumala kord, kui keegi jĂ€lle mingi hea söögiga hakkama saab, ongi mul nii siiras heameel, et tahaks kĂ”iki neid hĂ”rgutisi mĂ€letada. Nii ma siis kirjutangi teile tihti sellest, mida ma parasjagu söönud olen. Ja kui on eriti ilus, siis teen pilti ka 😀

TĂ€na tegid Antti ja Rarru mingit (vĂ€idetavalt Prantsuse hĂ”ngulist) salatit, mis koosnes vĂ€rskest salatist (kurk, tomat, porru, spinat), praetud seentest ja peekonist, hallitusjuustust ning kĂŒĂŒslaugukastmest. No elu sees ei tuleks mulle pĂ€he mingit sellist asja teha. Aga keele viis alla! Lihtsalt NII hea oli.

Oehh 😛

Mees oli eile töökaaslastega pubis enda ja ĂŒhe teise kolleegi sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histamas ning kutsus minu ka sinna, et neile rÔÔmusĂ”numit teatada. Ma polnudki varem ĂŒhtki tema töökaaslast nĂ€inud, ainult hunnikute kaupa positiivseid jutte kuulnud. TĂ”epoolest, tal on oma tööga ikka koledasti vedanud, nad on Ă€gedad.

Igal juhul jÔin ma eile kaks klaasi ƥampust, sest kui see tÀhistamiseks lauale toodi, ei saanud ometigi pealt vaadata.

Hiljem kĂ€isime veel Reinu pubis, seal lĂ€ksin mahla peale ĂŒle 😉

Ja siis me jooksime meeleheitlikult viimase rongi peale, mis vĂ”ttis mul vĂ”hma nii vĂ€lja, et pĂ€rast oli kohe paha olla. Koju jĂ”udes olin nagu laip ja pool tĂ€nasest pĂ€evast ka. Teine pool pĂ€evast oli juba tunduvalt parem – ehk sellepĂ€rast, et tööpĂ€ev hakkas lĂ€bi saama ja vĂ€ljas oli ilus ilm. Viitsisin duĆĄi all kĂ€ia ja koristada ja asjatada ja nĂŒĂŒd ongi kell mĂ€rkamatult juba kĂŒmme lĂ€bi saanud, mis tĂ€hendab, et peaks vaikselt magama minema, mul on ikka tavalisest rohkem puhkust vaja.

Ja homme on juba neljapÀev. Varsti ongi nÀdalavahetus kÀes ja isegi sooja ilma lubas! MÔnus.

Ahjaa, pĂ€rast eilset vestlust Tracie’ga sain teada, et ma saan vist ikka 20 pĂ€eva puhkust, mitte 10, nagu millegipĂ€rast arvasin. Arvestasin ennist tĂ€iesti automaatselt, et kui ma töötan septembri lĂ”puni, mis on pool puhkuseaastat, siis saan ka pooled puhkusepĂ€evad. Tegelikult aga ei lĂ€he ma ju töölt Ă€ra, vaid jÀÀn lihtsalt emaduspuhkusele ja olen firma hingekirjas edasi ning peaksin puhkust ikka tĂ€ie rauaga saama.

ÜhesĂ”naga saaksin juulis need vahepealsed viis pĂ€eva ka Eestis olla, kirjutasingi tĂ€na uue puhkuseavalduse Ă€ra. Kui see lĂ€bi lĂ€heb, siis on tĂ€iesti kindel, et saan 20 pĂ€eva. Ja siis on mul ĂŒlearu kaks lennukipiletit, mille ma loodan mĂ”nele eestlasele maha parseldada, kes juuli teises pooles nĂ€dalakese Londonit kĂŒlastada tahab. Saaks osa rahagi tagasi, oleks sĂŒda rahul.

(Tallinn-London E, 14.7 12.00-12.55
London-Tallinn P, 20.7 06.50-11.40 – anyone interested?)

Ja siis oleks mul VEEL kuus pÀeva alles. Ja ma ostsin just bussipiletid Pariisi, ehkki antud asjaoludel saaksin ma minna pikemaks ja nÀdala sees saaks ilmselt ka odavad rongipiletid. GRR! Aga no olgu peale, vaatame. Ehk lÀhen hoopis nÀdalaks Rootsi millalgi, augustis vms. Ootan kÔigepealt Àra, kuniks see 20 pÀeva asi tÀitsa kindel on.

EDIT: Rongipiletid on sellel ajal ikka ka nĂ€dala sees suht kallid ja bussipileti kuupĂ€eva muutmine maksab ainult ÂŁ3 + vĂ”imalik juurdemaks, kui teine pilet peaks kallim olema, mida ta ilmselt pole. Juhhei, siis on ju kĂ”ik korras, vĂ”tan lihtsalt kaks pĂ€eva puhkust ja lĂ€hen reede Ă”htu asemel kolmapĂ€evaĂ”htuse bussiga 😀 Aga ei tasu hĂ”isata veel, see puhkuseasi pole ju pĂ€ris kindel. Kirjutan igatahes homme avalduse Ă€ra, eks siis vaatab, kas annavad vĂ”i ei 😛

Uudised tekitavad depressiooni

Sattusin tĂ€na ĂŒle pika aja lugema oma lemmikajalehte, viimast Eesti Ekspressi. Lugesin lĂ€bi kaheksa artiklit, millest seitse olid masendavad.

KĂ”ige rĂ”huvama tunde jĂ€tsid mulle artiklid koolivĂ€givallast, mis on inspireeritud filmist “Klass” ning intervjuu vĂ”lanĂ”ustajatega.

Aga siis oli seal veel seitse nuhtlust nÀljahÀda eel. Halvatud eksajateenija kohtuvÔitlusest riigiga. MÔttetust ahnikust keskpenskarist Kundlast. Eesti narkokulleritest. Viljandi noortevanglast.

Ja siis veel ĂŒks mitte just masendav, vaid lihtsalt tĂ€iesti mĂ”ttetu artikkel meie kalli presidendi poja vimpkadest USA ĂŒlikoolis.

Ja tuli meelde, et Epp kurtis eile sellesama Ekspressi ĂŒle.

NĂŒĂŒd ma siis istun siin ja mĂ”tlen, et vĂ€hem kui aasta pĂ€rast sĂŒnnitan ma sellesse maailma lapse. Ja meie kohus on ta nii ĂŒles kasvatada, et temast ei saaks koolivĂ€givalla ohver ega propageerija, vastutustundetu laenuvĂ”tja, narkokuller vĂ”i muidu varas… Sekka argisemaid mĂ”tteid sellest, millal nĂ€ljahĂ€da ĂŒkskord meieni jĂ”uda vĂ”ib ning ehk polegi varsti vaja muretseda nii “tĂ€htsusetute” asjade pĂ€rast nagu vĂ”imalik kurjategijaks saamine, kogu energia lĂ€heb hoopis selle eest vĂ”itlemisele, et leib oleks laual…

Jaa, ma tean kĂŒll, et mul on praegu lihtsalt masendus ja ma nĂ€en asju liiga negatiivselt.

Lihtsalt. Mina olen juba suur, mul on mĂ”istus peas ja ma saan endaga alati hakkama. Aga see laps, kelle ma siia ilma sĂŒnnitan… Meil lasub mÀÀratu vastutus kasvatada temast Ă”igete maailmavaadete ja vÀÀrtushinnangutega normaalne ja iseseisev inimene.

Oeh.

Andke mulle palun vahelduseks positiivseid uudiseid. Ma arvan, et ma hoian nĂŒĂŒd pikka aega jĂ€lle ajalehtedest eemale.

Scroll to Top