reisimine

Oleks seda varem teadnud…

Otsides Easyjeti kodulehelt (tulutult) infot selle kohta, mis ajani rasedusega lennata lastakse, leidsin sellise huvitava infokillu:

Lennujaamatransport

By easyBus: easyBus osutab ekspress-väikebussi teenust Londoni Stanstedi lennujaama ja Central London peatuse vahel vähemalt iga 15 minuti järel ning internetis broneerides maksab üks ots vaid £2.

Mis te arvate, kes on siiani iga kord bussi või rongi eest £8-12 maksnud… krr.

EDIT: Jajah, see buss läheb ka Victoria coach stationisse nagu kõik teised. Lisainfo ja broneerimine siit. Ärge teie makske edaspidi rohkem, mina küll ei maksa!

PS. Ikkagi, kas keegi teab, kaua rasedaid lennukisse lastakse ja kas see nö limiit võib olla erinev sõltuvalt lennufirmast? No krt, ei leidnud ma kuskilt miskit infot. Ja mis nad teevad, kui mul hädasti 8 kuud rasedana korra lennata vaja ja nende reeglid ei luba. Arst peab tõendi kirjutama, et laske ikka?

keeruline…

Kui ma ükskord Pariisis käisin

See oli kõigest mai lõpus, KÕIGEST veidi üle kuu aja tagasi 😉 Kuupäevaliselt siis 29. mai-1. juuni.

Neljapäevast jõudsin tookord isegi värske kokkuvõtte teha. Ülejäänud päevadel ei jõudnud mina miskit kirjutada, küll aga kajastas Maris neid oma blogis. lingingi siis parem tema poste ning lisan omalt poolt mõned märkused.

Reedest kirjutab Maris siin. Peale muuseumis käimise (see pilt on ka seal tehtud) ei jõudnud me suurt miskit asjalikku teha, lihtsalt võrratut sööki nautida ja ringi jalutada.

Maris oma uue telefoniga:

Muuseumi äge aed:

Kaks naist + Pariis = paratamatu šopping

Huvitav, miks ma üldse arvasin, et ma suudan siit poode kammimata minema pääseda? See mõte oleks olnud reaalne vaid siis, kui Mees minuga kaasas oleks olnud 😉 Ilma shoppamisele allergilise mehe pideva närvilise kohalolekuta EI OLE võimalik Pariisi sattudes poodides mitte käia.

Aga tegelikult oli meil igati produktiivne päev.

Jõudsin kell kuus hommikul Pariisi, Maris korjas mu bussijaamast üles ja viis koju. Ootasime poole kaheksani, et ma lõpuks oma kohvi ja croissanti kätte saaks. Sain ka. Tänavakohvikus. njämm.

Ja siis me jalutasime. Ja tegime pilte.

Pühendusega Kantersile:

Ja sattusime poodidesse. Ja enne, kui arugi saime, olime kahe peale ostnud kolm paari kingi (üks mulle, kaks talle), kaks komplekti pesu (mulle), pidžaama (talle) ja püksid (mulle). Pesu üle rõõmustan ma kohe eriti, sest vanast rinnahoidjast hakkasid rinnad juba vaikselt välja kukkuma, kõik uued istusid seevastu kohe eriti hästi.

Ja ühed mustad põlvpüksid on mul nüüd, mida ikka päris kaua kanda saan, loodetavasti raseduse lõpuni välja.

Ja siis me käisime kinos. Jajah, Sex and the City filmi vaatamas. Ei jõudnudki esimesel päeval, teisel hoopis. Film oli otse loomulikult hea. Ja nii mitmeski mõttes üllatav. Oli asju, mille kohta ma aimasin, et need tulevad… Oli asju, mida oleks võinud aimata, aga ei aimanud. Ja oli ka asju, mida ei osanud kohe üldse aimata. Aga rohkem ei saa rääkida, vaadake ise!

Ja siis me käisime kebabi söömas (pilt on nende kohvik-urka seinast):

Ja veel poodides. Ja istusime lõpuks tänavakohvikus veiniklaasi taga.

Ja koduteel haarasime kaasa kohalikku hiinakat, mis oli väga hea – Londonis on hiinakad sageli s*tad paraku, ma olin meeldivalt üllatunud.

Koju jõudsime alles peale üheksat – üle 13 tunni aktsioonis. Mainiks ära veel selle, et umbes poole kaheteistkümnest saati kablutasin ringi oma uute kingadega (vanad võtsid õlakotis tunduvalt vähem ruumi) ning need ei hakanud isegi hõõruma! Ja me ei sõitnud kordagi ühistranspordiga, ainult jalutasime.

Aga nüüdseks olen, olgem ausad, suhteliselt surnud ka. Eelmine öö bussis oli ikka veidi nigel. Niisiis lähen nüüd auga välja teenitud puhkusele. Head ööd!

PS. Ma hakkan paksuks minema. Maasikas kasvab jõudsalt.

Söögiteema tagamaadest

Eelmise sissekande lõpukommentaar Dakit segadusse ajanud võileivapiltide kohta ja äsja lõppenud imehea õhtusöök, mille konsistentsist ma juba kaht inimest MSNis informeerinud olen, viisid mu järeldusele, et toiduga seotu on mul tõesti kergelt kinnisidee.

Sest noh, tegelikult ka, keda huvitab pidevalt lugemine sellest, mida ma parajasti söönud olen?

Aga minuga on tõepoolest nii, et kuna ma ise süüa ei tee (ma ei saa öelda, et ma ei oska – ma saan kõigi elementaarsete asjadega hakkama ja nälga ei jää, mulle lihtsalt EI MEELDI süüa teha ja mul pole kokanduslikku mõtlemist, teen tõesti vaid kõige lihtsamaid asju), siis olen ma siiamaani pisarateni tänulik kõigile neile, kes oskavad ja viitsivad mulle süüa teha.

Kui ma üksi elaks, siis ma ilmselt toitukski suures osas makaronidest, pelmeenidest ja erinevatest take awaydest, mis oleks ikka suhteliselt masendav.

Õnneks elan ma hetkel koos kolme noormehega, kes kõik kokkavad täitsa korralikult. Swammi osalusel valminud toidud on küll sageli vürtsikad, mistõttu ma need ära põlgan (ehkki muidu on need väga head), aga Mehe ja Antti kokakunst on mulle väga meeltmööda 😛

Ja iga jumala kord, kui keegi jälle mingi hea söögiga hakkama saab, ongi mul nii siiras heameel, et tahaks kõiki neid hõrgutisi mäletada. Nii ma siis kirjutangi teile tihti sellest, mida ma parasjagu söönud olen. Ja kui on eriti ilus, siis teen pilti ka 😀

Täna tegid Antti ja Rarru mingit (väidetavalt Prantsuse hõngulist) salatit, mis koosnes värskest salatist (kurk, tomat, porru, spinat), praetud seentest ja peekonist, hallitusjuustust ning küüslaugukastmest. No elu sees ei tuleks mulle pähe mingit sellist asja teha. Aga keele viis alla! Lihtsalt NII hea oli.

Oehh 😛

Mees oli eile töökaaslastega pubis enda ja ühe teise kolleegi sünnipäeva tähistamas ning kutsus minu ka sinna, et neile rõõmusõnumit teatada. Ma polnudki varem ühtki tema töökaaslast näinud, ainult hunnikute kaupa positiivseid jutte kuulnud. Tõepoolest, tal on oma tööga ikka koledasti vedanud, nad on ägedad.

Igal juhul jõin ma eile kaks klaasi šampust, sest kui see tähistamiseks lauale toodi, ei saanud ometigi pealt vaadata.

Hiljem käisime veel Reinu pubis, seal läksin mahla peale üle 😉

Ja siis me jooksime meeleheitlikult viimase rongi peale, mis võttis mul võhma nii välja, et pärast oli kohe paha olla. Koju jõudes olin nagu laip ja pool tänasest päevast ka. Teine pool päevast oli juba tunduvalt parem – ehk sellepärast, et tööpäev hakkas läbi saama ja väljas oli ilus ilm. Viitsisin duši all käia ja koristada ja asjatada ja nüüd ongi kell märkamatult juba kümme läbi saanud, mis tähendab, et peaks vaikselt magama minema, mul on ikka tavalisest rohkem puhkust vaja.

Ja homme on juba neljapäev. Varsti ongi nädalavahetus käes ja isegi sooja ilma lubas! Mõnus.

Ahjaa, pärast eilset vestlust Tracie’ga sain teada, et ma saan vist ikka 20 päeva puhkust, mitte 10, nagu millegipärast arvasin. Arvestasin ennist täiesti automaatselt, et kui ma töötan septembri lõpuni, mis on pool puhkuseaastat, siis saan ka pooled puhkusepäevad. Tegelikult aga ei lähe ma ju töölt ära, vaid jään lihtsalt emaduspuhkusele ja olen firma hingekirjas edasi ning peaksin puhkust ikka täie rauaga saama.

Ühesõnaga saaksin juulis need vahepealsed viis päeva ka Eestis olla, kirjutasingi täna uue puhkuseavalduse ära. Kui see läbi läheb, siis on täiesti kindel, et saan 20 päeva. Ja siis on mul ülearu kaks lennukipiletit, mille ma loodan mõnele eestlasele maha parseldada, kes juuli teises pooles nädalakese Londonit külastada tahab. Saaks osa rahagi tagasi, oleks süda rahul.

(Tallinn-London E, 14.7 12.00-12.55
London-Tallinn P, 20.7 06.50-11.40 – anyone interested?)

Ja siis oleks mul VEEL kuus päeva alles. Ja ma ostsin just bussipiletid Pariisi, ehkki antud asjaoludel saaksin ma minna pikemaks ja nädala sees saaks ilmselt ka odavad rongipiletid. GRR! Aga no olgu peale, vaatame. Ehk lähen hoopis nädalaks Rootsi millalgi, augustis vms. Ootan kõigepealt ära, kuniks see 20 päeva asi täitsa kindel on.

EDIT: Rongipiletid on sellel ajal ikka ka nädala sees suht kallid ja bussipileti kuupäeva muutmine maksab ainult £3 + võimalik juurdemaks, kui teine pilet peaks kallim olema, mida ta ilmselt pole. Juhhei, siis on ju kõik korras, võtan lihtsalt kaks päeva puhkust ja lähen reede õhtu asemel kolmapäevaõhtuse bussiga 😀 Aga ei tasu hõisata veel, see puhkuseasi pole ju päris kindel. Kirjutan igatahes homme avalduse ära, eks siis vaatab, kas annavad või ei 😛

Pariisi piletid ostetud!

Mul oli juba ammu plaan kevade poole veel üks kord Marisele külla sõita, aga oleksin selle peaaegu maha matnud – suutmatusest leida selline nädalavahetus, mis oleks ühtaegu Marisel vaba ja odavate piletitega.

Aga lõpuks ikka leidsime 😀 29. mai õhtul hakkan Pariisi poole sõitma, kohale jõuan laupäeva hommikul pool seitse (ja saan lõpuks oma kohvi ja croissanti ka kätte, peaks nagu piisavalt vara olema). Tagasi sõidan pühapäeva õhtul kell 23 ning jõuan Londonisse esmaspäeva hommikul kell 6.

Vot nii!

Nüüd on potentsiaalselt soolas veel üks Rootsi-reis, aga eks me vaata… Kas ajad klapivad, odavaid pileteid on ja raha veel jätkub.

Scroll to Top