Jul 112016
 

Kõiges, mis puutub remonti, oleme me suisa kurikuulsad, arvan ma. No see värk, et plaanid on suured, aga teod ümmargune null. 2010 novembris me siia kolisime, 2011 suvel sai tehtud säästuremont, et elamisele talutav väljanägemine anda, 2012 kevad-suvel enne Norrasse kolimist paigaldatud boiler, 2013 sügisel ehitatud ahi, soojustatud üks välissein ja lastetoa põrand, remonditud lastetuba ja säästuremonditud vannituba. Viimased kolm aastat pole keegi mitte midagi teinud ja kõik varasemad remondid on täiesti “ära elatud”, nii et kogu elamine on ühtlaselt väsinud ja kulunud.

Alguses lootsime, et remondime jooksvalt, omadest vahenditest, üsna kiirelt sai selgeks, et tuleb teha liiga palju ja korraga, ei mängi välja. No et soojustaks, aga siis tuleks ju ka aknad vahetada, sees ei saa enne midagi teha, kui on uuendatud torustik ja elektrisüsteem, soojustatud põrandad… Ühesõnaga oleme lihtsalt elanud ja oodanud, et tekiks võimalus laenu võtta. Plaanisime juba varem, aga lõpuks ei tundunud siiski loogiline, sest kaks laenu juba oli ja kolmas tundus liig.

Kuna sügisel saab autolaen lõpuks ometi läbi, vabaneb igakuiselt päris mitusada eurot vaba raha. Esialgne plaan oli järgmisel aastal remondiks laenu võtta ja kõik ära teha. Kuna meil on aga olnud laenude tõttu rahaliselt pikalt üsna pingeline seis, siis on hetke otsus hoopis selline, et võtame ühe aasta vabalt – kulutame endale. Seda pole nii ammu saanud, tundub olulisem. Remonti teha jõuab ülejärgmisel aastal ka :P Ehk siis “päris” remont on hetkel plaanis 2018 suvel, siis peab kaks aastat jälle kokkuhoidlikult elama, 2020 sügisel saab kodulaen läbi, remondiks võetud laen ilmselt äkki 2023 või miskit sinnakanti, eks ole näha.

Masendav on see laenude värk, mulle üldse ei meeldi. Aga ausalt, praeguses olukorras laenuvabalt lihtsalt ei oska. See eeldaks kas teistsugust elamist, kus jooksvalt nokitsemine oleks teostatav või siis eriti kuldseid käsi… Meil pole kumbagi. Ja kui juba laen on, siis seda maksab kohusetundlikult, samas kui palgast säästa on keerulisem, sest elada tahaks ju ka :)

Ühesõnaga on nagu on. Plaanid võivad veel muutuda, kogu aeg on muutunud, sellega ma olen harjunud.

Rääkisime juba eelmisel suvel, et peaks teise poole siiski nii palju korda tegema, et saaks selle kasutusse võtta. Aga nagu tavaliselt, jutuks see jäigi.

Kuna remondiplaanid nüüd aga JÄLLE aasta võrra edasi nihkusid, kerkis teema jälle päevakorda. Seda enam, et Plika läheb nüüd kooli ja kogu aeg sai talle lubatud, et järgmisel suvel saab oma toa. Pole tal seda nii hädasti vaja midagi, nad saaks vabalt ka kaks aastat üheskoos hakkama – ruumi on ka praegu piisavalt, waldorfkoolis koduseid töid vähemalt esimestel aastatel mu teada pole… Aga ikkagi ju, tahaks rohkem ruumi :) Ja ma tahaks oma RIIETELE rohkem ruumi :D Mu riidekapp on nii väike, ma tahaks riidepuudele poole pikemat toru kui praegu. Ehk siis on vaja suuremat magamistuba.

Tegelikult me polnud sel suvel remondi suunas üldse mõelnudki, aga Kristhel tõi mulle eelmisel nädalal mune ja siis sattusime remondi teemadel jutustama, kõik tundus korraga nii teostatav :D Ühesõnaga hakkasin jälle Abikaasale peale ajama, et teeme teise poole korda. Ta küll alguses kahtles, et raudselt ei tule sellest jälle midagi välja, sest minu huvi raugeb alati jube kiirelt ja tema üksi ei viitsi, aga mina ajasin peale nagu uni, et läheme paneme plaani paika :D Ja täna jõudsimegi lõpuks sinnani, et läksime ja panime plaani paika :D

Plaan siis väga lihtne. Esiteks koristada kõik asjad ära, siis puhastada kõik palkseinad, laed ja põrandad, lõhkuda välja tükk seina kahe köögi vahelt (aga ainult pool sellest, mis lõpuks plaanis, sest esialgu jääb praegune köögimööbel, mis on igivana ja seina küljes kinni ja seda liigutada ei anna), et tekitada ühendus kahe poole vahel, paigaldada põrandatele suvaline kõige odavam talutava välimusega ehituspoest leitav kate… No ja siis kolida elutuba teisele poole, magamistuba elutuppa, praegusesse magamistuppa teha Plika tuba.

Päris remondi ajal on plaanis praegune 20-ruudune lastetuba ja selle kõrval olevad vannituba ja koridor ümber ehitada kaheks väiksemaks lastetoaks ja kaheks vannitoaks ning teha praegusesse magamistuppa kontor-külalistetuba. Mul on isegi netis 3D plaanid, mis ma üksvahe valmis nikerdasin… Aga noh, see las praegu olla, eks näis, mis lõpuks saab.

Niisiis, plaan sai paika ja mina olin valmis tõestama, et huvi on suur. Mis tähendab, et ma koristasin täna TERVE PÄEVA teist poolt. Okei, me ärkasime pool kaksteist, eilne Lottemaa oli väsitav :D Siis kulgesime niisama, seejärel tegime inglise hommikusööki, mida sõime umbes kell üks… Siis panime plaani paika :D Ja veidi enne kahte asusin tegudele. Koristasin ühtejutti väikese söögipausiga õhtul kella üheteistkümneni. Teine pool on nüüd üsna korras :P

Pilti muidugi ei mõistnud enne teha, kui teisest poolest oli üks ruum juba korras. Siis ka ei märganud pildistada, kui mõlemad ruumid olid korras. Aga panen siis need vähesed, mis ma tegin ja ütlen vihjeks, et enne koristamisega alustamist olid mõlemad ruumid nii sassis, kui see, mis pildil sassis on… Ja pärast lõpetamist olid mõlemad nii korras kui see, mis pildil korras on. Lisaks tõstsin tühjaks ja koristasin ära kaks panipaika, ühte sai tõstetud teiselt poolt kolme voodi jupid, teise muud kraami.

IMG_4042

IMG_4043

IMG_4044

Nüüd ootab hunnik asju ära andmist (aga nende üles pildistamine ja FB gruppi üles panemine on ju nii tüüüütu), teine hunnik prügimäele viimist, kolmas ja kõige suurem hunnik Abikaasa poolset üle vaatamist ja ära paigutamist. Sest teine pool on üldiselt pigem Abikaasa pärusmaa – tööriistad, remondikraam, tehnika- ja arvutijupid…

Kuna kõik asjad tuleb aga remondiks välja tõsta, et saaks tolmutama hakata, tõstsin juba praegu hunniku asju magamistuppa. No näiteks kohvrid ja reisikotid ning hunniku tekke-patju ja veel mõned kotid… Nii et magamistuba on hetkel kui sõjatander, siin pole jõudnud midagi ära sättida:

IMG_4045

IMG_4046

IMG_4047

Vähemalt on tunne hiiglama hea, sest VÄGA PALJU sai ära tehtud. Kui suudaks nüüd samas vaimus jätkata :D Aga homsest on mul tööle minek ja kui Abikaasa (kel nüüd nädal puhkust) algne plaan oli terve päeva teisel pool möllata, siis viimane plaan oli juba lastega mustikale, murakale ja maasikale minna… Vaarikaid ka vaja korjata… Ühesõnaga suvi ja äärmiselt vajalik korilus, aga kes see siis remonti teeb, ah?

Kurat, kaks nädalat passisin tühja – saan aru, et puhata on ka vaja, aga see hoog oleks võinud ikka TUNDUVALT varem peale tulla.

Mis seal ikka… Pool suve on veel ees ja millalgi on plaanis veel puhkust võtta nagunii. Mul on tõesti tunne, et ehk saame seekord reaalselt teise poole kasutusse võtta. Ja noh, kui ei saa, siis on blogis sellest tõestus olemas, et kõik saaks mõnitada, kui saamatud remontijad me oleme :D

Nüüd on ikka vaja tõestada, et ei ole me ühti NII saamatud. Loodetavasti siis blogis kapist välja tulemine motiveerib alustatu ka ära lõpetama :P

Krt, pidin kirjutama kiire remondipostituse, aga siis avastasin Lottemaa pildid ja nüüd on kell kaks läbi… Mis seal ikka, magamine ongi ju nõrkadele :P

Oct 272015
 

Põhimõtteliselt oleks meil võimalik saada oma majja Fortumi kaugküte. Maksma läheks liitumine hinnanguliselt €2500, aga see on ühe telefonikonsultatsiooni käigus küsitud number ja reaalse pakkumise jaoks tuleks teha avaldus ja lasta neil täpselt üle vaadata. Seda siis juhul, kui me otsustame asja ära lähema kolme nädala jooksul ja leiame ka selle raha liitumiseks. See tähendaks siis, et vajalikud ühendused tuuakse meie keldrisse ja kui me üks hetk remonti teeme, siis saaks lihtsalt sinna külge ühendada majasisese küttesüsteemi (radikad või põrandakütte). Remonti plaanime 2017 suvesse, aga noh… Miski pole kindel, kuni see ei toimu.

Kui mugavuskütteks ei saa valitud just õhksoojuspump, siis igasuguste veega kütmise variantide puhul peaks majasisese küttesüsteemi välja ehitama nagunii, selles mõttes poleks vahet.

KUI naabrid peaks asjaga kaasa tulema ja saaks selle liitumise kahe peale maksta, oleks kohe poole parem seis. Meil pole olnud võimalust veel nendega sel teemal pikemalt rääkida. Nädalavahetuseks on plaanitud ühised parandustööd, eks siis saab küsitud. Ma ei ole kindel, mis nad sellest arvavad – tean, et õhksoojuspumbale on nad vähemalt mõelnud. Aga jah, praegu on küsimus selles, et kui nagunii ümbruskonnas kaevatakse, oleks liitumine lihtsam ja soodsam, seega nii lühike aeg otsustamiseks ja raha leidmiseks…

Mugavusküttele oleme mõelnud kogu aeg. Et kui ükskord “päris” remonti teeme, tuleks midagi ikkagi selle käigus ka paigaldada. Samas ei ole me kuidagi jõudnud otsusele, mis see täpselt olema peaks.

Hetkel kütame puudega. Kahte tuba kütab ahi, kööki ja kahte teist tuba Pioneer pliit (vastavalt siis soojamüüri ja radikatega). Sooja vett teeb kahesüsteemne boiler, mis on samuti pliidiga ühenduses – kui tuli on all, siis elektrit ei kulu. Meie peres on elektriarved suvel suuremad :)

Pioneer tuleb nagunii välja vahetada. Oleme uurinud kaasaegseid keskküttepliite. Neile tegelikult soojamüüri ei ehitata, saan ma aru. Nii et kui sellise paneks, siis võiks panna mõlemasse tuppa kas radikad või põrandakütte. Aga noh, see oleks ikkagi puudega. Mitte just kõige mugavam. Fakt on see, et puukütte variant peab jääma ja uus pliit tulema. Milline täpselt, see on iseasi. Abikaasa nagunii eelistaks pigem ehitada tavalise pliidi. Mis, ma eeldan, võiks siis kuidagi soojamüüriga mõlemat tuba kütta, ei pea tingimata olema keskküttepliit.

Aga küsimus ongi selles, kas kaugküte tasuks ennast mugavusküttena ära – oleks parem variant, kui mõni kohalik pump või katel. Fortumi MWh hind on ca €66. Kus mina siis nüüd tean, kas oleks soodsam kütta õhksoojuspumbaga, õhk-vesi soojuspumbaga (st kas nende elektrikulu oleks suurem või väiksem), pelletkaminaga (mille elektrikulu on väike, aga noh, seal on siis pelletid, mida osta ja kord päevas sisse valada)… Katelt ma tõesti ei kujuta meie majas ette, pole väga kohta selleks.

Kaugkütte suurim pluss oleks see, et ei peaks mingit kütteseadet soetama ega hooldama, maksakski selle asemel lihtsalt liitumise ja tarbitud soojusenergia eest. Isegi boilerit poleks enam vaja! Lisaks tuleb majasisene süsteem välja ehitada, aga nagu öeldud, seda peaks tegema ka enamiku muude küttesüsteemide puhul.

Või kas äkki ikkagi õhksoojuspump? Samas meil on elamine suur ja mitte väga avatud, nii et neid torusid, mis õhku puhuvad teistesse tubadesse, peab nagunii paigaldama, mis teeb kogu ettevõtmise kallimaks. No ja üldse, mul on õhksoojuspumba suhtes eelarvamused. Müra ja puhumine ja… Ühesõnaga mulle meeldiks tunduvalt rohkem veega kütta :)

Õhk-vesi soojuspumbad on jällegi nii kallid, et kahtlustan, tuleb odavam kaugküttega liituda.

Keskküttepliit, mida kunagi vaatasin, maksis vist €1600 ringis, aga see pole jällegi mugavusküte. Et kui me mugavusest räägime, peaks see ikkagi olema mingi võimalikult vähe tööd nõudev katel (mida meil pole kuskile panna) või siis mõni elektripõhine variant (st ikkagi õhk või õhk-vesi, maaküttest pole aga mõtet rääkidagi, see on meie jaoks liiga kallis).

Radikad vs põrandaküte on ka teema, mis kütab kirgi. Või noh, kas just kirgi, aga mitu tuttavat on öelnud, et vesipõrandaküte on mõttetu, jube palju energiat kulub, et soojaks saada, või et põrandad on liiga soojad ja mis iganes veel. Üks ütles, et kindlasti radikad, teine ütles, et tema paneks õhksoojuspumba :P Samas on küllalt neid, kes vesipõrandakütet väga kiidavad. Et kui on õigesti tehtud, siis pole üldse põrandad kuumad. Ja pole koledaid radikaid seinal. Ja soojus levib ühtlaselt alt üles. Mulle endale tundub see kõik jube mõnus.

Ühesõnaga… Mulle pigem meeldib mõte sellest, et Fortum kütab ja hooldab, meie ainult maksame. Ei peaks enam muretsema sellepärast, kui pole aega kütta või läheme reisile. Tavaolukorras kütaks nagunii puudega edasi, sest meile meeldib elav tuli ja see on kohe teine tunne. Aga peaks olema alternatiiv. Kui kunagi müüa peaksime tahtma, oleks kohe väärtus tunduvalt suurem.

Kui nüüd keskkonnapoolest rääkida, siis ma ei teagi. Fortum ütleb, et ligi 80% nende poolt toodetud soojusenergiast on roheline energia ehk biokütusest toodetud. Biokütusena kasutatakse hakkepuitu. Lisaks biokütusele on kasutusel veel maagaas ja freesturvas. No ja põhimõtteliselt peaks see ju kulusid optimeerima, kui üks suur kütab paljusid väikeseid… Ah, ma ei tea.

Mis teie arvate? Mis küte teil on, kuidas rahul olete?

Apr 242015
 

Lugesin just Madikeni pikka ja põhjalikku remondipostitust, mis oli väga põnev ja pani ka mind jälle mõtlema, nii et katsun ennast nüüd lõpuks kokku võtta ja kirjutada pikemalt meie plaanidest ning kogu sellest maa vs linn teemast. Valmistuge romaaniks :)

Mina olen meie praeguse kodu asukohaga ülirahul. Minu jaoks on see vaikne tänav oma aianurgakesega, kõik eluks vajalik käe-jala kaugusel, ideaalne. Muidugi oleks ägedam, kui oleks täitsa oma maja ja aed ja veel rohkem privaatsust ja loodust, aga ma olen üldiselt väga mugav inimene ja just sellepärast mulle meeldibki elada keset linna :) Sest nagu öeldud, tänav on vaikne ja aias on loodus ja naabrid on mõistlikud.

Samas olen ma alati unistanud maakodust. No täpsemini küll maale ökomajakese ehitamisest, kus suvel puhata ja kunagi ehk, kui lapsed suured ja oma elu peal, sinna püsivalt elama kolida. Samas praegu, kui lapsed on väikesed, mulle ikkagi meeldib, et linnas on kõik käe-jala juures ja perekond lähedal, nii et põhikohaga maale kolimine pole hetkel minu jaoks mingi suur unistus.

Abikaasa seevastu on alati rääkinud, et tahaks elada maal. Samas pole tal see kunagi olnud kinnisidee, samuti ei tulnud kodu ostes kordagi jutuks, et äkki hoopis maale. No eks mu ema mõjutas ja väikeste lastega oli abi hindamatu ja… Ühesõnaga – kui me kodu ostsime, siis maa polnud üldse variant, linn oli iseenesestmõistetavalt meie ühine valik ja ei olnud tunnet, et üks meist oleks teisest rohkem oma tahtmist saanud.

Eelmise aasta alguses tutvusime sõbranna sünnipäeval noore perega, kes oli just maale kolimas, kellel see oli ammune unistus, mis lõpuks teoks saamas. Ja nüüd selle aasta alguses kohtusime taas sama sõbranna lapse sünnipäeval, nad olid elanud maal pea aasta ja sellest vaimustuses. No lihtsalt üks tõeliselt tore ja positiivne perekond, kellega on lust suhelda. Ja meie jutuajamise käigus selgus, et nende naabertalu, mis oli müügis ka eelmise aasta algul, on endiselt müügis… Kuna huvi pole aga nii pikalt olnud, siis saanuks selle kätte tunduvalt soodsama hinnaga. Põhimõtteliselt oli hind vaid maatüki oma, nö kauba peale tuli mitte kõige paremas seisus maja, elektriliitumine oli olemas ja vesi suht krundi piirini. Ja sellest külast on pärit Abikaasa vanavanemad, nii et ka juurtega koht.

Sellest tuligi inspiratsioon, peamiselt siis Abikaasale. Mina ütlesin, et võin põhimõtteliselt maale kolida küll, sest esimest korda elus on mul stabiilne töö, mida ma tõeliselt armastan, mis on samas ka piisavalt paindlik ja ma võiks need neli päeva nädalas vabalt maalt linna tööle käia. Ainult et keegi ärgu eeldagu minult, et ma hakkan taluperenaiseks – võin oma lõbuks väheke aiandust harrastada, aga seda vaid siis, kui mul tuju on ja ei mingeid kohustusi minu kaela.

Abikaasale muru niita, puid lõhkuda ja lund rookida väga meeldib, muud rangelt võttes ju vaja polegi. Loomapidamise ega meeletu (müügiks) aiakraami kasvatamise plaane pole meil seoses maale kolimisega kunagi olnud. Õigemini sellise aiakraami, mis vajaks rohimist, sest rohida me kumbki ei viitsi – eriti mitte suuremas koguses, mina natukene enda jaoks võin. Viljapuud ja -põõsad on samas küll Abikaasa huviorbiidis, nende kasvatamine ja hooldamine teda huvitab. Metsas marjul käimise taoline korilus samamoodi.

No ühesõnaga :) Minu esimene eelistus oleks küll elada linnas, aga kui Abikaasal on nii suur soov elada maal, siis ma arvan, et ma võiks ka maal sama õnnelik olla. Jah, tööl käimisele kulunuks tiba rohkem aega, aga isegi bussiga oleks saanud, need käisid ikka õige mitu korda päevas, sh ka hommikul ja õhtul minu jaoks sobivatel aegadel, 2×30 minutit raamatut lugeda ei oleks olnud mingi probleem. Maal oleks rohkem privaatsust, loodust, turvaline, toredad naabrid ja nii edasi. 25km linnast pole just teab mis vahemaa, perekond oleks ikkagi olnud suhteliselt lähedal.

Käisime seda kohta õige mitu korda vaatamas ja kaalusime igasugu variante. Linnakodu müümist ja täiskohaga maale kolimist. Linnakodu vahetamist odavama vastu (praegu välja üürimiseks, tulevikus huvi korral lastele) ja täiskohaga maale kolimist. Olemasoleva kodu alles jätmist ja välja üürimist ning täiskohaga maale kolimisst. Maal nii olemasoleva maja renoveerimist kui uue ehitamist. Kevadest sügiseni linnakodus elamisest, suvel selle välja üürimisest (Pärnus tulus äri) ja maal elamisest…

Lõppkokkuvõttes jõudsimegi selleni, et linnas kinnisvara omada oleks ikkagi mõistlik. Kõige praktilisem oleks olnud kahtlemata praegune kodu müüa, osta asemele mõni odavam ja kergesti hallatavam korter, üle jäänud rahast maksta ära laenud, osta too maakoht. Käisime isegi mõnd korterit vaatamas, aga ükski ei olnud sobiv ja lõpuks jõudsin arusaamisele, et ma ei raatsi praegusest kodust loobuda, see on mulle liiga armas

Mõtlesime, et jätaks siis oma kodu alles, ostaks laenuga maakoha ära, elaks esialgu sügisest kevadeni linnas, suviti maal… Ja siis vaataks, kas tekib mingi hetk soov täiskohaga sinna kolida. Esitasime isegi laenutaotluse, saime näidispakkumise ja oli teada, et vastus oleks olnud positiivne. Aga võtsime mõtlemisaega ja selle ajaga liigutasid teised huvilised ennast üllatavalt kiiresti ning ostsid selle koha ära.

Ühesõnaga ma saan suurepäraselt aru teie kõigi argumentidest, et siin on niigi hea, aed ja puha, niigi juba laenud kaelas, ei ole me siiani hiilanud oma aias toimetamise usinusega, siingi remont tegemata jne. See kõik on äärmiselt loogiline ja mina ise olin esimene, kes kõik need punktid esile tõi :D Enne seda, kui ma üldse blogisse midagi kirjutasin ja vastukaja sain. Ma olen VÄGA hoolikalt läbi mõtlev ja planeeriv inimene, ma kaalun asju alati väga põhjalikult.

Samas jällegi on minu meelest väga vajalik suurelt unistada, loopida ideid, saamaks inspiratsiooni. Vahel tuleb riskida, astuda samm mugavustsoonist välja, sest just seal juhtuvad kõikse ägedamad asjad. Teie ei näe meie sisse, ei näe, mida me mõtleme, millest unistame, milleks võimelised oleme. Ega me isegi kõike ei tea, aga tunduvalt rohkem kui kõrvalseisjad :) Nii et jah, seekord läks nii, et see koht läks käest ja järelikult pidigi nii minema. Samas on mul super hea meel, et me saime nii palju arutada ja unistada – ma usun, et see kulub (tulevikus) täiega ära. Ja ma ei välista sugugi seda, et me kunagi tulevikus ikkagi maale kolime.

Tolle koha ainus miinus oli lasteaia ja kooli kaugus. Lasteaed oli vist ca 3-4km, kool 9km. Bussipeatus küll majast paarisaja meetri kaugusel, nii et lapsed oleks saanud kenasti ise bussiga koolis käia. Ja bussiühendus, nagu öeldud, oli maakoha kohta üsna okei. Rohkem kui 2x päevas ebasobivatel aegadel :) Mitte küll ka nii hea, et mitu korda tunnis, nagu näiteks Aresse.

Aga kui ma maal elaks, siis ideaalis ikkagi sellises kohas, kus kool ja lasteaed oleks jalutuskäigu/rattasõidu kaugusel, mitte ei sunniks kohustuslikus korras bussi/autoga sõitma. Ideaalis võiks olla ka väike pood ja näiteks külamaja või raamatukogu või midagi muud vahvat, näiteks mõni sportimisvõimalus lähedal. Ja kaugus linnast maksimaalselt 25km. Eks selliseid kohti on ju ka Pärnu ümbruseski piisavalt, vaatasime ka neid. Aga kõik nood kohad oleks olnud meie jaoks anonüümsed – poleks olnud toredat peret naabertalus ega juuri. Seega nii väga ei tõmmanud.

Ühesõnaga potentsiaalne maale kolimise plaan lükkus praegu mõneks ajaks edasi. Samas – teades, kui suur on Abikaasa unistus, siis ma üldsegi ei välista, et mingil hetkel me maakodu ikkagi ostame – ilmselt esialgu just suviseks kasutamiseks ja siis vaatab tunde järgi. Ja täiesti võimalik, et laenuga. Ma ei ole küll suur laenude fänn, otse vastupidi, aga olen õppinud neid tolereerima. Sõltub, mille jaoks, kui palju, kui kauaks… Kõik sõltub kõigest. Aga see on alles tulevikumusika.

Aga kuna meil oli siiski nüüd olemas see laenu näidispakkumine ja teadmine, et me võiksime selle summa laenu saada, hakkasid meie mõtted pärast maakodust ilma jäämist liikuma hoopis loogilisemas suunas – et võtaks ikkagi äkki selle paganama laenu ja teeks oma kodu korralikult korda :) Sest see oli minu jaoks kõige suurem küsitavus meie plaani juures – kui me maakodu jaoks veel teise laenu juurde võtame, siis kuidas me neid kahte kohta üleval pidama peaks, mõlemad vajavad ju renoveerimist. Tegelikult oli plaan võtta laenu veidi rohkem, kui tolle koha eest küsiti, et ülejäänuga teha oma kodus ära sanitaarremont, suvisest üürimisest saadud raha kasutada omakorda remondiks, pärast autolaenu lõppemist oleks jällegi rohkem vaba raha üle jäänud ja nii edasi – see oleks ilmselt täitsa toiminud. Aga keeruline oleks olnud siiski.

Niisiis – teeks remonti? Siia viis aastat tagasi kolides arvasime, et saame omade jõududega elamise kõrvalt tehtud. Reaalsus oli klassikaline vana maja – teha oli vaja palju rohkem, kui alguses paistis. Ühte, teist ja kolmandat oleme nende aastate jooksul ju teinud ka, aga see on siiski pisku võrreldes sellega, mis kõik ootab veel tegemist. Samas jooksis toona juhe remondiplaane tehes täiesti kokku ja oli isegi hea meel, et lõpuks polnud piisavalt raha – sai need rahus edasi lükata, tundsime rõõmu elamise ilusamaks muutmisest säästuremondiga.

Lisalaen renoveerimiseks ei tulnud tol hetkel isegi jutuks, sest esiteks oli juba kodulaenu võtmine minu jaoks katsumus – laenuvastane nagu ma olen :) Teiseks ei olnud meil toona pikemajalist stabiilset sissetulekut – kuni sain vanemahüvitist, elasime kenasti ära, aga oli ju teada, et see lõppeb ning Abikaasa palk oli üsna väike. Kodulaenuga olime nõus riskima – teadsime, et selle maksame kuidagi ikka ära ka siis, kui ma enam vanemahüvitist ei saa. Ja noh, maksimegi, ehkki käisime selleks vahepeal suisa tiiru Norras :)

Nüüd on Abikaasal aga parem töö ja minu oma suisa imeline ehk esimest korda pärast laste sündi ja vanemahüvitiste lõppu on meie peres rahaliselt stabiilne seis. Hetkel küll kitsas, kuniks autolaen järgmisel sügisel lõppeb, aga tänu minu palgatõusule saame hakkama.

Kõige arukam olekski kahtlemata oodata renoveerimiseks laenu võtmisega nii kaua, kuni autolaen on läbi – siis on raha laialt käes :) Aga see tähendaks ka, et remont peaks veel kaks aastat ootama. Põhimõtteliselt ju võiks – oleme viis aastat siin nii hakkama saanud, vabalt saaks veel kaks. Ainus jama on selles, et kahe aasta taguse lastetoa remondi käigus sai lahti võetud maja otsasein ja me teame, mis seisus on tõenäoliselt ülejäänud seinad. Nõuka ajal pandi palgi peale tõrvapapp ja selle peale laudis, aga tõrvapapp ei ole just kõikse sobivam ehitusmaterjal, nii et sealt alt leitu polnud kõige meeldivam, pidime tolles otsaseinas mitu palki välja vahetama… Ja mida kauem me ülejäänud seinte paljaks kiskumisega ootame, seda rohkem palke tuleb lõpuks välja vahetada. Kui väga kaua ootame, siis polegi enam midagi vahetada :)

Teine pool on see, et kui üritada suuremaid summasid koguda, seejuures elamise pealt kõvasti kokku hoides, ei taha see üldse õnnestuda – kõik vaba raha, mis pole otsene kohustus, kulub ära :) Kui aga on pangalaen, siis selle maksab ära esimesena ja seejärel lihtsalt saab kuidagi ülejäänuga hakkama. Säästukontole raha kogumine pole nii lihtne, ma ju tean. On lihtne siis, kui raha on elamiseks rohkem, aga mida rohkem vaja kokku hoida, seda keerulisem.

Nii et ühest küljest tahaks maja seinad võimalikult kiiret tegutsemist, teisest küljest on tunduvalt tõenäolisem, et me suudame maksta praegu mingi väiksema summa igakuiselt pangale ja pärast autolaenu lõppu muudaks see summa oluliselt suuremaks… Kui et katsuda näiteks see väike summa järgmised kaks aastat igakuiselt kõrvale panna, et kui siis remondi tegemiseks läheb, saaks juba vähema laenusummaga hakkama. Ma ennustan, et siis me lihtsalt võtaks ikkagi sama summa laenu ja maksaks seda kauem tagasi.

Tegelikult ei ole siin väga mõtet omi plaane teha, tuleks kõigepealt naabritega rääkida. Maja soojustamine on ju ühine ettevõtmine ja eeldab ka nendepoolset nõusolekut ja rahalist panustamist. Senised aastad oleme lihtsalt rääkinud, et võiks ja peaks, aga kuna meil pole seda raha reaalselt kunagi olnud, ongi see kõik vaid jutuks jäänud. Nüüd aga võiks läheneda konkreetse jutuga – me võtaks laenu, kas teie oleksite ka võimelised sel suvel asja ette võtma?

Aga praegu on ilmad veel nii jahedad, et suuremat õues toimetamist ega jutustamist pole, üksteise juures kohvitamise kommet meil ka pole, nii et see jutuajamine naabritega pole veel toimunud. Seni oleme Abikaasaga omavahel arutanud igasugu otsustamist vajavaid asju, kui peaks tõesti sel aastal laenu võtmiseks ja remondiks minema, aga need otsused on täpselt sama keerulised kui viis aastat tagasi ja ajavad juhtme endiselt nii kokku, et mulle tundubki juba täitsa hea variant remondiga veel kaks aastat oodata :D

No näiteks küttesüsteem. Mugavuskütte jaoks hetkel raha pole ja kuna Abikaasale puudega kütmine meeldib ning pärast korralikku soojustamist on see jällegi lihtsam, siis jääks esialgu ikkagi puukütte juurde, õhksoojuspumba võib tulevikus toetuseks alati lisada. Aga selge on see, et Pioneer pliit tuleb remondi käigus ikkagi välja vahetada ja küsimus on, mis saab selle asemele. Kalvise keskküttepliidid on vist hetkel kõige levinumad, aga nende kohta olen ehitusfoorumitest pigem vaid kriitikat leidnud.

Keskküttepliite on nii mitmeltki teiselt firmalt, põhimõtteliselt peaks olema võimalik ühendada nende külge kasvõi terve elamise vesipõrandaküte. No ja välimuselt (sest ma olen naine, eks) leidsin ühe äärmiselt vinge pliidi (mõni nendest punastest TermoRosadest, mis iganes võimsuselt kõige sobilikum oleks), mille ma suurima heameelega oma kööki paneks. Aga kas see ka reaalselt hea on, kes seda teab. Olen googeldanud eesti ja inglise keeles, tulemus praktiliselt null. No ilmselgelt peaks minema mõne edasimüüja juurde uurima, aga noh, kuni naabritega pole kokku lepitud, et remont sel suvel lahti läheb, seni piirdume netist ideede otsimisega.

Siis aknad – millised, kuhu, kui palju :) Kas jätta tänavapoolsed nii nagu praegu või taastada algne ilme? Hoovipoolsetega on veel rohkem mõtlemist, et millised ja kuidas täpselt. Lisaks on puitaknad ropult kallid… Ja Madiken just kurtis, et nende puitaknad on nii plastiku välimusega. Kas on olemas plastikaknaid, mis oleks puidu välimusega, peaks äkki hoopis neid kasutama? :D Einoh, ma saan aru, et vana maja ja puitaknad peaks ikka olema, aga jah, raha… Ja naabritel on plastikud, seda ei muuda :)

Siis põrandad. Jällegi – vanas majas peaks olema ainuõige variant laudpõrand. Me lastetuppa panime ja no ausalt, hetkel kohe ÜLDSE ei meeldi. Kaugelt jah kena hele lai laud. Aga mis ta meil ongi, kuusk vist, mitte mänd – jubedalt ära täksitud. Ja need praod, õudne. Saan aru, et need on sellepärast NII laiad, et me pole ikka viitsinud tuba tühjaks tõsta ja lauad kokku lükata, oli ju teada, et kuivavad veel. Aga praod ikkagi jäävad, sest puit mängib juba vastavalt aastaajale. JA MA VIHKAN PRAGUSID!!! Sinna kaovad asjad, sinna jääb kinni mustus, liiv, tolm… Vastik. Kolmandaks töötlus – õlitasime paar korda ja tunne on ikkagi, nagu oleks täiesti töötlemata laud. Mitu korda me õlitama peame, et jääks ilus, tugev, pigem selline natukene läikiv, siidine…. Kümme korda? Kakskümmend? Nagu öeldud, lastetoa põrand on varsti kaks aastat vana, pole me suutnud ei laudu kokku lükata ega uuesti õlitada. Ja Madikeni kogemused laudpõrandaga ka just ei erutanud :)

Vägisi tikub pähe mõte tammeparketist. Kah puit, aga paned maha ja korras. Ei mingit hilisemat jeblat ega pragusid. Samas, nähes oma laste plödistamist ja plekke praegusel lastetoa põrandal, siis äkki jääks parketile samamoodi?

Sellest tulenevalt teine veel ketserlikum mõte – linoleum. No see looduslik, eks. Mulle nimelt on alati meeldinud PVC hooldamise lihtsus – läheb mingi vedelik maha, pühid lihtsalt lapiga ära, ei mingit probleemi. Hea pehme ja vaikne ka. PVC on muidugi paras keemia, seda teadlikult omale eluruumidesse ei tahaks (ehkki praegu on olude sunnil nii köögis, koridoris kui ka vannitoas ja keegi pole ära surnud). Aga see päris looduslik linoleum pidavat ju igati öko ja hea olema, nad räägivad. Ma ise pole näinudki :) Aga kui on tõesti nii hea ja leiaks näiteks laia laua mustriga, ma tõmbaks terve elamise üle ja oleks rahul. Aga no linoleum vanasse puumajja… Khm, jah.

Tahaks lihtsalt mingit kena jala all mõnusat ja looduslikku võimalikult vähest ja lihtsat hooldust nõudvat vastupidavat põrandat, kust ma saan kahepäevase hilinemisega avastatud toiduplekid ikka maha pühkida, mitte need pole juba lootusetult sisse imbunud. Aga praegu on mul küll elutoa ja magamistoa värvitud siledaid põrandaid mugavam hooldada kui lastetoa laudpõrandat, mis pole just kare, aga kus mopp pigem peal liikuda ei taha. Panekski mingi puitplaadi ja ma ei tea, töötleks millegagi… Värvitud põrand pole nagu ka see… Ah, ma ei tea.

Ja siis köögimööbel ning selle lõputud võimalused. Ja sobiva valgustuse valimisest ma parem ei räägigi.

Ühesõnaga, nagu ma ütlesin, kõik need otsused tunduvad jälle nii keerulised, et täitsa ahvatlev tundub remont veel kaks aastat edasi lükata. Ainult need õnnetud seinad seal tõrvapapi all… Ja teisest küljest ju kangesti tahaks ilusat kodu, viis aastat olen sellest unistanud :) Sissetulek on stabiilne, laenu saaks ka praegu kohe ja pangale maksmiseks kokku hoida on kergem, kui lihtsalt remondi jaoks kõrvale panna.

Nii ehk naa on plaan selline, et 2020. sügisel, kui lõppeb kodulaen, peaks lõppema ka remondiks võetud laen. Seni peame elama küll kokkuhoidlikult, aga siis oleks ilusa koduga, laenuvabad ja rikkad nagu kröösused :) Siis võib maakodu jälle tõsisemalt plaani võtta. Või noh, kui kellelgi on äkki midagi pakkuda, siis võib pakkuda ikka, igal ajal. Lihtsalt ise me enam aktiivselt ei otsi.

Ei ole õrna aimugi, mis saab. Remondist ja elust üldse. Aga kõik läheb täpselt nii, nagu minema peab, selge see :)

Nii et igasugused kogemused on teretulnud. Kes on veel mõtisklenud linna ja maal elamise vahel, mis otsusteni olete lõpuks jõudnud? Mida teie oma viimasele remondile tagasi mõeldes hetkel teisiti teeksite? Mis kuradi põrandad me panema peaks ja kas see ilus punane keskküttepliit võiks ka reaalselt HEA olla? :D

Küsimusi on lõputult. Vastused oleks ka head.

Feb 152014
 

Vannituba kraamides torkas pähe, et polegi blogis remondijärgseid pilte jaganud. Tean küll, miks – vannipaneel sai ülejäänud remondist kuu hiljem paika, selleks ajaks oli aga remondiõhin ammu vaibunud ja fotode tegemine ununes lihtsalt ära.

Praegu vanu pilte vaadates tulevad judinad peale. Peaaegu neli kuud olen uut vannituba nautinud ning eelnevad õudused olid kiired ununema. Pesemise nautimisest ei saanud enne rääkidagi…

2010. novembris sisse kolides oli vannituba selline:

CIMG1960

CIMG1963

2011. veebruaris pärast pisukest sättimist selline:

CIMG3220

2012. juunis sai välja vahetatud katki läinud kraanikauss ja pandud uus boiler, mis oli nii suur, et ei mahtunud praegusesse vannituppa ning läks ajutiselt teisele poole seina. Vannitoa seinale jäi vanast boilerist jube auk – kleepisin sellele ajutise lahedusena valge kleepsu peale, aga sellest mul kuskil pilti polegi.

IMG_1619

IMG_1593

IMG_1610

Samuti pildistasin siis üles meie hoolikalt puhtaks küüritud vanni. Imeline, eksole… Kohe kutsub vannimõnusid nautima :D

IMG_1612

Nüüd on meie vannituba selline:

IMG_9496

IMG_9498

IMG_9501

IMG_9502

IMG_9504

Lisan võrdluseks veel lähivaateid, mis pole küll kõik päris sama nurga alt tehtud, aga siiski samast kohast.

Enne:

IMG_8324

Nüüd:

IMG_9522

Enne:

IMG_8326

Nüüd:

IMG_9516

Enne:

IMG_8327

Nüüd:

IMG_9507

Enne:

IMG_8329

Nüüd:

IMG_9517

Enne:

IMG_8330

Nüüd:

IMG_9519

Enne:

IMG_8333

Nüüd:

IMG_9505

Enne:

IMG_8334

Nüüd:

IMG_9521

Enne:

IMG_8345

Nüüd:

IMG_9520

Vahe on võimas, mis :) Parim säästuremont, mis me siin majapidamises teinud oleme! Siiamaani ei saa aru, miks meil KOHE pähe ei tulnud, et ka vannituba saab odavate vahenditega kenamaks teha. Okei, ma tean küll, miks – sest Abikaasa sõber tuli meile remonti tegema alles nüüd, ise poleks me selle kõigega mässama hakanud. Ja näiteks vuugivahede värskendamine mulle endale üldse pähe ei tulnud, seda soovitas ka sõber teha. Praegu pilte vaadates on see üks olulisemaid asju, mis puhta lõppmulje loob. Mitu inimest küsis esimest korda remondijärgset vannituba nähes, kas need plaadid olid meil enne ka – jaa, plaadid on samad, ainult vuugid on uued :)

Ma ei mäleta täpselt, kui palju aega remondile kulus, ehk viis päeva? Ühesõnaga töötunde ei oska kokku arvutada ja see jääb kulutatud raha hulgast välja. Ja tegelikult saaks sellega igaüks hakkama, kel vähegi viitsimist on. Meile tundus vannitoa remont midagi sellist, mida ise ei teeks ja noh, me pole ka kõige usinamad remontijad, aga selline säästuremont on tegelikult täitsa omade jõududega tehtav.

Kulutused jagasin kaheks: esiteks need, mis olid otseselt säästuremondile ehk mis kunagi päris remonti tehes kaduma lähevad ning teiseks kogu sisutuse pool, mida saab ka uues vannitoas kasutada.

Remondimaterjalide maksumus: vanniemail €24.14, niiskuskindel valge värv €16.35, igasugu värvimiseks vajalikud jubinad ca €10, vuugisegu €9.49, elektrijubinad (kaabel, lüliti, pistik jne) €6.49, niiskustõke €5.54, vanniliist €3.25, niiskuskindel silikoon (oli vist :D) selle paigaldamiseks €3.84, seinakapi nupud ja nende kinnituskruvid €5, kaks seinapaneeli vannipaneeli meisterdamiseks €10.60 ning jupid selle paigaldamiseks €4.16 – kokku ca €100.

Sisustuse maksumus: peeglikapp €61, pesemisasjade nurgariiul €17.95, vett säästev Hansgrohe dušipea €17.27, kaks laelampi €13, dušikardina puu €7.99, dušilift €7.65, dušivoolik €5.40, WC paberi hoidja €2.95, WC hari €1.99, nagi €1.89, seebialus €1.59, WC pump €1.49 – kokku ca €140.

Võib-olla ununes midagi ära ka, sest noppisin need nimetused ja hinnad praegu oma kulutabelist välja, seal oli aga ka palju muud remondikraami, nii et ma polnud päris 100% kindel, mis oli vannitoale ja mis mitte. Aga üldiselt jah – ütleme siis, et kogumaksumus ca €250, millest €140 on “päris” asjad :) No ja pealegi – kui  vanni email kenasti vastu peab, siis läheb see ka “päris asjade” alla – algne plaan oli lasta vannile uus plastsisu panna, aga see polegi ehk enam vajalik.

Hinnad kõiguvad mõne asja puhul ikka jubedasti. Näiteks täpselt samasugused lambid, mis meie ostsime Riia mnt Elektri ärist €6.50/tk, maksid ehituspoodides umbes poole rohkem. No ja vannipaneelist ärme parem räägimegi – neid müüakse suuremalt jaolt ainult koos vanniga ning paar eraldiseisvat nikatsit, mis me leidsime, maksid €40 ringis. Meie remondimehel õnneks nupp nokkis – ütles kohe ära, et pole mõtet, meisterdame ise. Käisime siis ja vaatasime, millest annaks teha, lõpuks tegime seinapaneelist. Ja väga kena sai minu meelest, säästuremondile täiesti sobilik.

Peeglikapi üle olen hullult rõõmus. Sobiva leidmine oli paras tegu – minu tingimus oli, et peab olema lambiga ja laius max 50 cm – veetorud jäid ette, laiem poleks mahtunud. No ja muidugi kena välimusega. Otsisin tükk aega – kõik kenad kapid olid kas liiga laiad või ilma lambita, ainus lambiga ja sobivas laiuses oli hirmus kole ja kandiline… Lõpuks ikka leidsin ühe, mis kõigile tingimustele vastas. Ütlemata mõnus on nüüd – kapp on puhas, uks käib kergelt lahti, lamp valgustab… Enne oli väga tüütu.

No ja vann, see näeb ilmeline välja, enne oli üsna rõve – nii vann ise kui see vanni ja seina vaheline ala, mida nüüd katab liist – küll kõveralt, sest sein on kõver, aga ikkagi ilus ja valge :D Vuugid, mis olid enne räpased ja nüüd ilusad heledad. Põrand – enne jubedad tumepunased plaadid, nüüd kena ja hele. Põrandakatte hinda ma kirja ei pannud, sest ostsime selle kunagi ammu koridori jaoks, oli ka mingi ilge soodukas, maksime toona €22.88 – kuna koridor oli aga kitsas, jäi sealt täpselt nii palju üle, et jagus vannituppa ka. Torud – küll ärritav, et on nähtaval ja kõverad, aga enne kulunud rõverohelised, nüüd kenasti valged. Enne oli laes üks lamp, peeglikapi kohal teine, aga mõlemad valgustasid kehvasti. Nüüd on laes kaks lampi, kogu värvitav pind on säravvalge ja valgust on kohe poole rohkem. Dušš, mis säästab vett, mida saab nüüd seinale panna ja mille voolik on terve… Ja ausõna, isegi kõik sellised pisiasjad nagu normaalse välimusega WC paberi hoidja ning lahe sebramustriline WC pump… Kena valge lüliti ja pistikupesa. Ka need loevad.

Nii et jah… Ma olen väga rahul. Karta on, et PÄRIS vannitoa remondi jaoks niipea raha ei jagu. Enne piinlesin  hämaras räpase välimusega urkas, nüüd on täitsa mõnus, saab seni kenasti hakkama. See on ikka väga oluline, et pesta oleks hea :)

Nov 172013
 

Kuni tegu on säästuremondi või lihtsalt vana remondiga, on täiesti suva, kui lapsed mingi jama kokku keeravad. Aga uues värskelt remonditud lastetoas ajab iga nende käkk närvi :D

Eile hommikul tahtis Plika kirjutada. Ma ei viitsinud voodist välja ronida (kõik laste pliiatsid-vildikad on hästi kõrgele ära pandud), ütlesin, et võtku kapist topsist pastakas, aga vaadaku, et Poiss seda kätte ei saa. Otse loomulikult ikkagi sai…

IMG_8695

IMG_8694

Eelmisel pildil on laste värskelt värvitud laud ning peale pastakajoonte on näha ka auke. Neid on seinal veel terve hunnik. Poiss tagus täna haamriga. Mina arvasin naiivselt, et ta neid pulki sisse taob, mille jaoks haamer mõeldud on ja kui ma tuppa jõudsin, oli ta juba üsna korraliku hävitustöö ära teinud:

IMG_8692

Elutoas oli see-eest suht ükskõik, kui ta kuu aega tagasi kirjutuslaua kõrvalt seina täis sodis :) Ma muidugi õiendasin, aga see tapeet on memme ajast ja vajab nagunii värskendust. Ma ei usu, et me siin enne remonti teeme, kui teise poole kasutusse võtame, elutoa sinna kolime ja praegusesse oma magamistoa teeme.

IMG_8292

Võiks ju loota, et Poisil on kahe aasta pärast sama palju aru peas kui Plikal praegu. No et võiks rahulikult kõik joonistustarbed ja plastiliini neile kättesaadavasse kohta jätta…

Nov 092013
 

Mäletate ju küll, kuidas Liisa endale sünnipäevaks oma toa sai ;)

Pimedas pilti teha on küll täiesti mõttetu, aga ma siiski pidin, eks.

Kõik on veel poolik. Kardin on hirmsal kombel kortsus. Pildid, kell ja maal on seinale panemata. Toolikatted kavatsen siiski uued õmmelda, sest praeguste värv häirib, aga pean kõigepealt välja mõtlema, milliseid tahan. Esimesel pildil näha olevatele kastidele saab hiljem raam ümber, siis on nii, nagu algselt ette kujutasin ja mahuvad kenasti ahjust vasakul olevasse nurka. Norrast toodud väikesed toolid tahaks seinaga ühte tooni värvida ning lepatriinutoolid välja vahetada – viimastest peaks üks olema vannitoas, et Poiss ulataks kraanikausini. Ja kindlasti sada asja veel.

Aga ikkagi. Ma sättisin pool ööd. Ja kui lapsed hommikul üles ärkavad, on neil jälle oma tuba. Nii, nagu ma lubasin :) Mitte päris Plika õigeks sünnipäevaks, aga peo päevaks. Ja on õhupallid ja puha. Ja kingituseks see peavõru, mis tema voodi küljes on.

IMG_8536

IMG_8539

IMG_8543

Mööbel oli alguses vähe teistsuguse paigutusega plaanitud, aga teadagi – plaan on üks ja reaalsus teine. Ei sobinud ja sai ümber tõstetud :)

Kui homme fotod seina saan, teen päevavalges normaalsed pildid. Seda juhul, kui on võimalust ja aega. Tõenäoliselt pigem ülehomme, sest homme on pidu ja kiire, ülehomme seevastu rahulikum ja päikest lubab siis ka.

Eelmisel ööl küürisin kella kolmeni vannituba ja uni jäi seega nelja tunni pikkuseks. Õnneks ei pea homme lapsi aeda viima ja uus tuba peaks neile piisavalt tegemist pakkuma, kavatsen kauem magada. Elutuba ma muidugi koristada ei jõudnud ja see võtab ka oma aja, samuti tahavad kõik põrandad pesemist – lootsin selle kõik küll öösel ära teha, aga jah… Lastetuba sai valmis, köök ja vannituba on juba elisest saadik korras, elutoas ja koridoris on veel aga üksjagu sättimist.

Hoiatasin kõiki külalisi, et kella ühene peo algus võib edasi lükkuda, kui ma oma sättimistega viimasele minutile jään. Eks näis, kui suur uni homme hommikul on… Võib täitsa juhtuda, et lükkubki :D

Oct 302013
 

Olen viimasel ajal usinasti igal võimalusel autot juhtinud – senini nii, et ema oli kõrval. No et meelde tuletada. Tuli meelde küll :D Täna siis saabus lõpuks see päev, kus üle pika aja üksi autoga sõita sain. Oli vaja palju asju korda ajada ja võtsin auto laenuks. Ilma autota oleks pool tegemata jäänud.

Olen viimased päevad lastetuba mõõtnud, uurinud ja puurinud. Eile käis Tage külas, temaga arutlesime ka pikalt, saime mingi üldise plaani paika. Kui algselt oli mõttes seinad eri värvi teha – vastastikku ühevärvilised, kollased ja soojad helerohelised, siis lõpuks jäi valik siiski ainult rohelise kasuks. Mööbli värvib üle selliseks kollaseks, mis mul kaks aastat tagasi mõttes oli ning kardin tuleb ka kollane, otsustasime.

Täna hommikul ründasime alustuseks ehituspoodi. Värvitoonid said välja valitud, värvid ära ostetud. Seejärel tegime ringi kasutatud kraami poodides, kus mööbli osas ei näkanud, küll aga haarasin Shalomist möödaminnes kaasa kaks keraamilist take away tassi – olid lihtsalt nunnud ja maksid €1/tk. Ma veel mõtlen, kas mul on neid endal vaja või ehk kingin kellelegi või… Eks näis. Mul on endal samalaadne ruuduline, Abikaasa triibuline läks Norras katki.

IMG_8431

Seejärel väisasime kangakaupluseid, et leida lastetuppa uus kardin. Vana on liiga väike – enne oli lai nõukaaegne kardinapuu, mille aknale hästi lähedale panime ja selle taha sai peita kardina “jätku” – õmblesin ülaäärde laia valge kardinapaela juurde, nii et kardin ulatus napilt akna allääreni. Aga nüüd tuleb uus puu, mis ei peida enam miskit.

Leidsin Abakhani kaalukastist ühe enam-vähem sobiva organzakardina, selline laiade pikitriipudega, vaheldumisi läbipaistev ja vähem läbipaistev, üsna okei kollane toon. Mõõdud ka sobisid, oleks maksnud €15, oleks peaaegu ära ostnud, aga kuna polnud siiski ideaalne, otsustasin enne Kangadžunglisse ka kiigata. Hea oli, et otsustasin, sest just seal ideaalne kardin mind ootaski.

Teha pilti õhtusel ajal pimedas elamises… Üsna ebaõnnestunud ettevõtmine. Ja selle kanga kaunidusest ei saagi aru enne, kui see ripub akna ees ja valgus kumab läbi. Aga panen pildi ikka :) Kollane on oranžikam, kui mööblivärv – umbes samalaadne, kui kaks aastat tagasi õmmeldud tugitoolikatted. Kuna seekord on aga tegu õhukese kardinaga, pole sugugi häda, valgus teeb heledamaks. Kirsina tordil on kangas rohelisi triipe, mis sulanduvad suurepäraselt seinavärviga. Äärmiselt rõõmustav on ka see, et taas kord õnnestus leida kardin, mis laseb kogu valguse kenasti läbi, aga ise läbi ei paista. Lastetoa aknad on ju tänava poole, esimene korrus ja madalal… Nii et on äärmiselt oluline, et ei paistaks läbi.

Nüüd saavad lapsed siis ka maani kardina, nagu praegu elutoas on. Kõrgus oli lihtsalt fikseeritud ja kui ma juba hingehinda maksin, siis ei hakka küll maha nüsima. Eks maani olegi ilusam, ehkki saab näha, kuivõrd praktiline. Hinnaks oli sel kangal üle €14 meeter ja et see akna ees kenasti lainetaks, pidin ostma 1,5-kordse pikkuse ehk 3,6 meetrit. Ja ma tõsiselt olin nõus maksma €50 kardina eest… Kuna ma aga ohkisin, tegi armas müüja mulle 40% allahindluse – ostuga oleks kaasa saanud vastava kupongi, aga no ta tegi kohe :) Nii et maksin €30 – poole kallim, kui oleks olnud teine kardin, aga tunduvalt odavam, kui oleks olnud täishind.

Ja no tõsiselt, pilt ei anna pooltki edasi. Selle pildi peal paistab suht mõttetu :P

IMG_8406

Veel jõudsin käia hambaarsti juures, toidupoes ning õige mitmes kodukaupade poes. Proosalisema poole pealt õnnestus skoorida WC hari, kraanikausisõel, kühvliga sobiv hari (kühvel ise on ok ja ma põhimõtteliselt ei tahtnud uut komplekti osta) ning taignakauss.

Pildistamist vääriva poole pealt ostsin imeilusad rätikud – kaks suurt ja ühe käteräti. Nägin neid Novaluxis ja ei raatsinud algul osta, sest €5 (50×70) ning €10 (70×140) tundus nats kallis. No ma olin ostnud just paar päeva tagasi Jyskist 70×140 rätikud €5 eest, eks :P Kuna jäid aga hinge ja otsustasin, et NII kallis see ju pole ka… Ja Koduekstras olid täpselt needsamad müügil, lisaks oli olemas ka lilla käterätt, mida tahtsin (Novaluxis oli otsas), siis ostsingi ära.

Lilla paistab pildil tiba tumedam, kui tegelikult on. Valge pole ka tegelikult nii valge, vaid selline naturaalne, kollaka alatooniga. Normaalne inimene oleks oodanud piltide tegemiseks järgmist päeva ja loomulikku valgust, aga mina tahtsin muidugi NÜÜD ja KOHE. Sest homme ei ole raudselt enam aega ega viitsimist blogi kirjutada, emotsioon pole siis enam nii värske. Ühesõnaga järjekordne pilt, mis ei anna täit ilu edasi.

IMG_8425

Ma ei osta tavaliselt heledaid rätikuid, aga see oli väga ilus ja ma tahtsin kahte sarnast (kolmas värv valikus oli sellist tooni sinine, mis mulle kohe mitte kõige vähematki ei meeldnud). Mulle nii meeldib see ringimuster! Jyskist sain õnneks kaks ilusat enda maitsele vastavat tooni. Need ma ostsin üldse sellepärast, et kunagi varem sai ostetud samas stiilis käterätte, millega väga rahul olen. Kahjuks neid väiksemaid enam ei müüda ja Jyskist ma näiteks hetkel käterätte osta ei saagi, sest neil on variandid imepisike ja minu jaoks liiga suur, tahaks just vahepealset. Too lilla käterätt, mis nüüd ostsin, on ka tibake suurem, kui ma sooviks, aga ostsin selle kööki, seal kulub ära, sest kuivatamist on palju. Vannituppa piisab väiksematest, nende otsinguil olen endiselt – peab Maximad-Selverid läbi vaatama.

Üks põhjus, miks nood Jyski rätid mulle nii väga meeldisid, oli see, et neil on olemas riputusaas. Ma saan aru, et selle puudumine on pseudoprobleem, sest võiks ise külge õmmelda või ilma riputada või väiksemate rätikute puhul neid hammastega riputeid kasutada… Aga ma ei viitsi õmmelda ja kui on juba olemas, on see nii suur pluss! Hammaste vahelt tõmbavad lapsed rätikud kiirelt välja ja suurematega neid nagunii ei kasuta. Ja see aas peab kindlasti just keskel olema, tänapäeval on nii tihti kuskil otsaservas, nii et rätik ripuks kogu pikkuses, mis on mu meelest inetu.

Ja kui ma siis kodus avastasin, et ka noil ringidega rättidel keskel riputusaasad on, siis olin kohe eriti pöördes :D

Vannituba on nüüd enam-vähem valmis. Pilte teen nädala pärast, kui vanni email on kuivanud, siis saab riiuli ja dušikardina üles panna ning peeglikapi ära sättida, praegu peseme hambaid köögis ja käime ema juures pesemas.

Nüüd jääb ainult üle loota, et lastetuba ikka järgmiseks nädalavahetuseks valmis saaks. Vähemalt kardin on olemas (õmblemine läheb kiirelt), toolikatted jätan esialgu vanad. Fotode suhtes tahaks küll alles siis kaaluda, kui mööbel juba toas on… Ja valgustuse koha pealt olen ka äärmiselt kõhklev – kaks aastat tagasi soetatud lepatriinulambid ei valgusta tegelikult kõige paremini. Terve meie elamine on liiga pime ja see käib räigelt närvidele. Hämar valgus on hubane, aga see, mis meil on, pole hubane kah – lihtsalt ebapiisav. Aga lampide valimine on nii keeruline ja lisakulu jälle ka ja… Ei teagi. Mõtlen veel tsipake.

Oct 272013
 

Nädalavahetus ei olnud eriti tore – mu tervis pole just parim ning kannatlikkus selle võrra lühem. Lisaks lapsed köhivad, nii et homme aeda ei lähe ja sealt pole ka mingit leevendust oodata.

Vannitoa remont venib täiega. Alguses tundus, et mis see siis ära ei ole, paar päeva ja korras. Noh, täna oli viies päev ja homme EHK lõpetab ära. Oleks seda teadnud, oleks raudselt lasknud lastetoa enne ära lõpetada, aga mis seal ikka.

Vähemalt on vannitoas nüüd juba tõesti NÄHA, kuidas asi muutub ilusamaks. Kõik värvitav pind on säravvalge, vuugivahed tehtud, uus kapp seinas, uued lambid laes. No kohe palju ilusam ja puhtam tunne on :) Paar kohta vajab veel üle värvimist, nipet-näpet paigaldamist – kapinupud, uus pistik ja lüliti… Suurematest töödest vanni emailimine ning põrandakatte paigaldus, ahjaa – kaks aastat tagasi värvitud uks tuleb ka üle tõmmata, muidu jääb ülejäänuga võrreldes liialt hall. Kui vanni email on nädala kõvastunud, saab vanni juurde riiuli ja dušilifti ära panna, vanni ette tuleb mingi paneel ka veel tekitada… Aga seda veidi hiljem. Homme saab loodetavasti nii palju tehtud, et võib ehitusläbu välja koristada ja kõik puhtaks küürida. Vanni küll enne nädalat kasutada ei saa ja mõned asjad tulevad hiljem, aga vähemalt on siis remondi räpane osa lõppenud.

Siis saab lõpuks lastetoaga jätkata – ma nii väga loodan, et äkki mingi ime läbi ikka jõuab Plika sünnipäevaks valmis. Ma mõtlen nii valmis, et ma jõuan elamise enam-vähem puhtaks küürida ka… Lastetuppa uue kardina õmmelda jms. Ausalt öeldes tundub, et ei jõua – et kui hästi läheb, saab mööbli sisse, aga koristamiseks ja õmblemiseks enam aega ei jää. Kui halvasti läheb, siis… Siis ma ei teagi, mis saab :( Ma ei taha kohe sünnipäeva pidadagi, kui remont veel kestab.

Nii et pöidlad pihku. EHK jõuab. No kui ma juba vannitubagi imetleda saan, teeb see tuju tunduvalt paremaks.

Tervise rindel nii palju, et üks silm läks enam-vähem korda, seejärel teine veidi lägaseks, nii et viskasin selle kuuajase läätse ka ära. Täna olen terve päeva prillidega olnud, homme jälle välja minek, nii et kasutan ühepäevaseid. Köha on meil kõigil, mul ja Poisil on hääl veidi ära, nohutame ka kergelt kõik. Oh, saaks juba terveks, lapsed aeda ja ise ka jonksu. Tüütu on see pooletoobine olemine.

Aga küll saab, kus ta pääseb.

Oct 232013
 

Trepp on külmakaitsega immutatud. Endiselt ootamas vill korruste vahele ja keldris torude üle vaatamine ning võimalik välja vahetamine.

Ahi on valmis, nii et nüüd saaks lastetoas edasi tegutseda, kuna täna sai aga vannitoaga alustatud, tuleb see esmajärjekorras ära lõpetada.

Vannituppa on ostetud enamik töömaterjalidest. Leidsin ka sobiva kapi, mille üle olen eriti rõõmus – eile ringi vaadates nimelt tundus, et ei leiagi. Mul oli neli tingimust: peegeluksega, laius max 50 cm, üleval lamp ja vastuvõetava välimusega :) Kõik kenad lambiga kapid olid liiga laiad, kõik kenad sobiva laiusega kapid olid ilma lambita, ainus lambi ja sobiva laiusega kapp oli hirmkole – nurgeline ja lambi lüliti oli kapis sees. Täna aga leidsin Espakist täpselt sobiva kapi, millel oli veel pealegi kliendilehe soodushind, nii et tõime selle rõõmuga koju.

Vannituppa lampe vaadates oli ehituspoes odavaim vastuvõetava välimusega variant €18 ja mul on vaja kahte. Õnneks saime Elektri ärist samalaadsed €6.50/tk. Ostsin ära dušilifti ja vooliku, homme lähen maaletooja käest dušipead ostma. Dušikardina puu oli Jyskis kõige odavam, selle toon ka homme ära.

Väiksematest asjadest tuleb osta veel kapinupud (ilmselt ka homme), WC hari ja paberirulli hoidja (ei ole seni midagi kena ja soodsat silma hakanud). Enam-vähem on välja valitud nurgariiul vanni kohale, totsikute-potsikute jaoks. Kuna mu šampoonipudel on praegu näiteks 23 cm, siis mõtlen, et 25 cm kõrgusega riiulid oleks head – mõned on ka 15 või 20 cm. Kahtlen kahe variandi vahel. Kas kahe- või kolmekordne, ei teagi – tegelikult meil neid totsikuid eriti pole, piisaks vast kahestki. Valikus on üks kitsamate riiulitega (too, millel sinised plastikud peal, need saab ära võtta) või siis laiemad – mis vist meeldivad rohkem. Nondest on kallim variant vist kvaliteetsem, ei lähe roostetama. Mm. No ma veel nats mõtlen. Mõlemat on muidu nii kahe- kui kolmekordsena.

IMG_8312

IMG_8315

Veidi suurematest ostudest on lahtine vanni esine paneel ja pesukuivatusrest seinale. Tahaks väga-väga vanni ette mingi paneeli tekitada, et see veidike parem välja näeks, aga neid müüakse enamasti koos vanniga. Ühe enam-vähem sobiva variandi Ehituse ABC-st leidsime, aga no €37… Mh.

Mul oli varem vanni kohal seinal nõukaaegne lahti tõmmatav pesukuivatusrest ja tahaks sinna midagi samalaadset. Olen erinevaid variante uurinud, aga ideaalset pole. Ideaalne oleks laiusega 78 cm, sest mul on vanni kohal endise boileri kinnitustest plaatidesse lõigatud augud ja ma tahaks need kinni katta. Pikkuse poolest on kõige ideaalsem pildil olev, 75 cm, kataks üsnagi ära. Samas maksab see kuradi €25 ning on SININE. Ühe mitte eriti kena, aga samas siiski neutraalsema halli saaks €10 eest, too on aga vaid 60 cm lai, pesukuivatusruumi see-eest 9×60 cm (VIST oli, ma tegelikult pole 100% kindel, kas neid torusid ikka oli 9, äkki tiba vähem) ehk lõppkokkuvõttes rohkem.

IMG_8319

Põhimõtteliselt võiks ma selle üldse ostmata jätta, aga… Tahaks ju. Üldiselt kuivatan ma pesu suurel eraldiseisval restil, aga suvel kasutasin toda vanni kohal olevat üpris tihti, sest mul on väljas lisaks üks nöör, kus kuivatan suuremaid asju ja kui oli vaja näiteks veel niiske pesu kiirelt vihma käest ära tuua, aga pesurest oli juba täis, siis saigi sinna vanni kohale riputatud. No aga samas… Pole ikkagi hädavajalik. Et äkki siiski mitte. Sest see odav polnud eriti kena… Kallis pole ka ideaalne… Leifheiti omad on VEEL kallimad – no ikka €35 ja €50. Ja nööridega ma ei julge osta, sest pidavat kähku katki minema.

Et äkki jätaks selle resti ostmata ja ei vinguks, et vannipaneel nii palju maksab?

Tegelikult kaalun veel väga tõsiselt vanniistme ostu – no teate, selline, mis toetub vanni äärtele. Ema juures, mu lapsepõlvekodus, on see alati olnud ja hästi mugav on seal istudes jalgu pesta või mis iganes. Eriti lastel, kes on seni pidanud külmal vanni äärel kõõluma. Aga need istmed on ka nii kuradi kallid, €36 ringis. Üks oli €20, peakski vist selle võtma… Nojah. Mõtlen.

Jyskis jäid silma imenunnud lepatriinudega karbid, kahes erinevas suuruses, lisaks sihuke riputatav taskutega… Kui saaks ometi lastetoa valmis ja mööbli sisse, et saaks ringi vaadata ja mõelda, kuhu võiks mida vaja minna :P

IMG_8301

IMG_8298

Mh, aga ma olen väsimusest nõrkenud ja kell on nii palju, lähen nüüd kähku magama. Homme seisab ees järjekordne ehituspoodide trett ja start on juba enne kümmet.