Minipuhkuse mõnus algus
Reeded on mul reeglina vabad, uue nädala alguses on kaks punast päeva – seega on mul järjest VIIS vaba päeva. Homme on küll plaanis korra töölt läbi käia ja üks asi ära teha, aga see ei sega puhkuse tunnet küll kuidagi.
Lastega tuli erimeelsusi päeva jooksul ikka ette, aga millal neid poleks 😛 Muus osas oli tõesti ideaalne puhkusepäev.
Otsustasin eelmise nädala lõpus, et katsun teadlikult õhtuti ühel ajal magama minna, et organism kindla rütminga harjuks ning piisavalt puhkust saaks. Tegin reegli, et hiljemalt pool kaksteist pean olema voodis ning siis võin veel pool tunnikest lugeda – see ajab une üsna hästi peale. Pidasin reeglist kenasti kinni ka… Kuni eilseni 😛 Sest no NII raske on ennast õhtul magama sundida, kui parasjagu midagi huvitavat käsil ja tead, et järgmisel päeval pole vaja kella peale tõusta. Niisiis sain eile magama alles kell üks – siis olin küll surmväsinud ja kustusin hetkega.
Täna ärkasin kell kümme selle peale, et Poiss ärkas, pärast teda kohe Plika ka. Saime mõnusasti jutustada ja kaisutada. Siis koristasin tükk aega kööki ja natuke mujal ka, kella kaheteistkümne paiku jõudsime lõpuks hommikusöögini – mis oli jällegi mõnus, rahulik ja perekondlik, söök maitses ka eriti hästi.
Ilm oli üle pika aja üsna kena, no vähemalt osa päevast. Veidi soojem kui seni ja päike näitas ennast ka päris tihti. See omakorda tähendas, et Abikaasa sai muru niita ja lapsed mängisid mitu tundi õues.
Kui kaks nädalat tagasi oli mul äärmiselt toimekas nädalavahetus ja nädal tagasi ei saanud midagi tehtud, siis täna juhtus jälle täitsa iseenesest selline päev, kus koristasin ja sättisin praktiliselt terve päeva hilisõhtuni välja.
Kõik sai alguse sellest, et oli vaja pesu pesta. Teisel pool, kus me ruumipuudusel pesumasinat hoiame, on endiselt eelmise aasta remondist rõve tolm ja üleüldine segadus. Olen ammu mõelnud, et peaks seda vaikselt otsast likvideerima hakkama, mõtlesin alustuseks puhastada ära pesumasina ja sügavkülmiku – viimase peal hoian kõiki oma pesupesemiseks vajalikke vahendeid. Puhastasin mõlemad masinad tolmust ning viisin kõik tühjad pesuvahendite pudelid eest ära. Oleks mul siis tulnud pähe “enne” pilti teha, aga kunagi ju ei märka. Nüüd on igatahes nii:
Põhiline pesugeel, mida ma kaaluga ostan, sai just täna otsa, nii et selle pudelit pole pildil. Too, mis on, on mingi rõvekallis, mille ma ostsin kunagi Riiamariist, kuna väidetavalt pidavat valge pesu tõesti valgena hoidma – ma siis mõtlesin katsetada. Kasutanud olen seda siiani vaid heleda pesu pesemiseks ja noh, mina ei tea… Normaalne. Lõhn aga, mis alguses üldse ei häirinud, hakkab nüüd miskipärast vastu – just siis, kui märja pesu masinast välja võtan. Õnneks on see pärast kuivamist kadunud. Samas mingit sügavat muljet see geel mulle jätnud pole ja nüüd on mul hoopis põnevamad tooted, mida katsetada.
Plekisoola kasutan nende plekkide jaoks, mis sapiseebiga välja ei tule, ning voodipesu pesemisel panen seda tavalisele pesuainele lisaks. See on ka peaaegu otsas, järgmiseks katsetan üht teist samalaadset toodet. Värvi koguvad lapid on kasutuses alati, kui mul on pesus mõni valge ja värvilise kombinatsiooniga või eriti suure värvi andmise ohuga riie. Pesupall seisab niisama, pole seda juba igiammu kasutanud. Sama firma valgendaja kah – sai kunagi millegi jaoks ostetud. Kavatsen selle nüüd jälle kasutusse võtta, mis ta ikka niisama seisab. No ja siis veel villapesuvahend.
Kuna teiselt poolt sai ära viidud mitu tühja pesugeeli pudelit ja plekisoola purki, hakkasin loogilise järjena koristama vannitoa kappi, kus ma neid hoian. See on üks igivana koos vannitoaga ehitatud kapp, mille ülemine riiul on nii lae all, et isegi mina, pikk inimene, pean sealt millegi kätte saamiseks tooli kasutama. Ja see kapp on juba mitu kuud hirmus sassis olnud, nii et hakkasin rõõmuga segadust likvideerima.
Mul on harjumus hoida igaks juhuks alles kõik tühjaks saanud pesuvahendite ja kehahooldustoodete pudelid – ikka taaskasutuse eesmärgil. Kõik spreipudelid ongi taaskasutusse läinud, hea vett või vee ja äädika lahust pritsida. Samuti olen pesugeeli ja nõudepesuvahendit juba aastaid oma pudelisse ostnud. Aga noh, pudeleid tekib rohkem, kui ära kasutada jõuan… Ja kuna ruumi on ning seal ülemisel riiulil nagunii midagi muud eriti ei hoia, las nad siis olla seal.
Muidu on selles glamuurses vannitoakapis veel igasugu lapid, mopid, kummikindad, tolmukinnas, nõudepesuvahendi, tualettpaberi ja majapidamispaberi varud ning meie vähene kodukeemia – öko üldpuhastusvahend, mida kasutan WC poti küürimiseks (kui otsa saab, siis ilmselt uut ei osta ning jätkan sidrunihappega vms), tärpentiin kleepsujälgede eemaldamiseks, piiritus pastakaplekkide jaoks ning Saniti lõpp sellest ajast, kui üritasin meeleheitlikult meie vana vanni puhtaks saada (tagajärjetult – aitas ainult emailimine). Soodat ja äädikat ehk kõige põhilisemaid puhastusvahendeid hoian hoopis köögikapis 😛
Hah, ja ma valetasin teile täiega öeldes, et mul pole Norwexi üldpuhastuslappi – on täitsa olemas, sain mingi tellimusega kingiks kaasa. Olin selle lihtsalt oma segamini kappi kaotanud ja täiesti unustanud 😀 Aga nüüd hakkan kasutama, sest mu vana mikrokiudlapp on juba üsna näss.
Vahepeal käis ema külas ja siis oli tõeline pidu. Tal on viimasel ajal hästi kiire olnud, mistõttu me polnud ammu näinud. Nüüd sai ta pingelise perioodiga ühele poole ja tuli üle pika aja lapselapsi vaatama. Nagu jõulud oleks olnud, lapsed said kingitusi ja meie terve hunniku süüa – hapukoort ja saia (minu tellimus olemasolevate ISE TEHTUD!! pelmeenide ja vaarikamoosi juurde), Pure apelsinimahla, soolase kringli ja küpsist… Meil on nimelt juhtumisi jälle selline seis, et kaks nädalat enne palgapäeva on arved küll makstud, aga söögiraha otsas ja krediitkaart ka üsna tühi. Nii et kui keegi juhtub süüa tooma, siis on majas suur rõõm 😀 Nii me siis mõnulesime ja nautisime head-paremat ning üle pika aja jutustamist.
Vannitoakapi koristusega paralleelselt sai ka tubades kummuteid vahetatud. Ostsin lastetuppa pärast remonti uue kummuti, vana viisime teisele poole. Mingil hetkel otsustasin, et meie magamistoas võiks ka kummut olla ja kuna lastetoa oma sobis välimuselt paremini, võtsime selle endale ning viisime lastele vana tagasi. Avastasin aga üsna kiirelt, et lastele sobis uus oma sahtlite paigutuse ja sügavuse poolest palju paremini ning lasin täna Abikaasal ning tema sõbral kummutid ära vahetada.
See omakorda tähendas, et kõik sahtlid tuli tühjaks ja ümber tõsta. Lastetoas oli süsteem teada, panin riided lihtsalt korralikult ära. Aga meie magamistoas olid kummutisahtlites enne täitsa suvaliselt ära torgatud laste riided ja jalatsid. Kuhjasin need voodi peale, lisaks otsisin välja kotid voodi alt ja kapi otsast ning kõik kraami, mis ma oma riidekapi alumistele riiulitele aja jooksul eest ära pannud olin. Lõpuks ometi oli aega ja viitsimist kogu see segadik ära organiseerida – osa asju viskasin ära, osa väikseks jäänud asju panin kõrvale alles hoidmiseks, terve hunniku ära andmiseks, kevad-sügis ja talveriietest sai kolm kotti – Plika õueriided, Poisi õueriided ning mõlema mütsid-sallid-kindad-kampsunid. Mitukümmend paari laste jalanõusid sorteerisin ära – sisse kasvamist ootavad, väikesed alles jätmiseks, väikesed ära andmiseks.
Tõstsin oma riided riidekapist kummuti ülemistesse sahtlitesse ümber, kaks alumist sahtlit jäid lastele – üks Poisi, teine Plika veel suurtele riietele, mis on nüüd kenasti suuruse järjekorras ja liikide kaupa kergesti leitavad. Riidekapp on nüüd panipaiga eest – see asub nurgas ja uks käib valele poole lahti, nii et sealt riideid otsida oli kehv – hämar ja kitsas. Nüüd panin sinna laste veel suured jalatsid ning talveriiete kotid, samuti on seal mu hooajavälised riided, peamiselt kampsunid.
(tegin kummutisahtlitest pilti ka, aga need ei saanud head ja uusi ei viitsi teha, nii et illustratsioon jääb siinkohal ära)
Abikaasa riidekapis on ka üks kaoseriiul, see riidekapp, kus riided puude peal ripuvad, tahaks samuti korrastamist – õigemini puudel rippuvad riided ma just paar päeva tagasi korrastasin ära, aga kapi põhjas on hunnik kotte ja asju, need vajaks läbi vaatamist. No ja siis veel selle riidekapi peal asuv kapp, see vajaks samuti organiseerimist 😛 Aga vähemalt sain voodi alt kõik riidekotid ära, selle üle on mul väga hea meel – kogusid seal liialt tolmu, kapp ja kummut on tunduvalt paremad variandid.
No ja siis veel elutuba, seal on remondist alates pooltes kappides kaos… Ja siis veel teine pool, kus on samamoodi remondist alates kaos. Koristamist jagub. Aga küll saab kõik ajaga tehtud. Neli vaba päeva on veel ees, ehk jagub tuju ja usinust kah. Ma nimelt otsustasin, et ma kohe üldse ei viitsi jaanipäevaks kuskile minna, ehkki algne plaan oli Abikaasa õemehe Valga kandis asuv suvila. Aga ilm on nii külm ja oma kodus magada on alati mugavam ja mul pole eriti sotsialiseerumise tuju. Nüüd on lahtine, kas Abikaasa lastega läheb või jääme üldse kõik koju. Eks näis. Mul poleks midagi selle vastu, kui nemad läheks, olekski rahulikum koristada 😛 Ma pole kunagi suurem asi jaanipäeva tähistaja olnud, mind üldse ei häiriks, kui see pidu vahele jääks – grillida ja sotsialiseeruda saab nagunii terve suve.
Appi, kell on pool kaks…. Ei tasu jätta blogi kirjutamist nii öö peale. Nüüd tahaks ju veel midagi maitsvat süüa, kõht on jälle tühjaks läinud… Magama peaks hoopis minema 😛
