rõõm

Valmistume mahlateoks

Peaksime homme Tage käest pressi saama, eks siis näis, kuidas see kõik välja tuleb… Ega me ju päris täpselt ei tea ka, kuidas kõige parem teha oleks, varasemad kogemused puuduvad. Lugesin siit teiste kogemusi, no soovitusi on seinast-seina. Üks on kindel – suhkrut sisse ei pane. Aga kui kaua siis keetma peaks, et saaks piisavalt puhas, aga vitamiinid ikka säiliks? Mulle tundub kõige kohasem korra keema lasta, aga mitte pikalt kuumutada…

Ja kuidas keeratava korgiga pudelid õhukindlalt sulgeda, see on ka omaette küsimus. Kõige lihtsam soovitus oli korgi alla foolium või tükk kilet panna. Fooliumit samas ei soovitata toidu katteks, no et võib pudedaks muutuda vms… Toidukile oleks vist hea mugav variant.

Pudeleid on ca 40 liitri jagu, ei kujuta üldse, kui palju seda mahla tuleb. No eks ole näha 😀

CIMG5584

Panin pudelid vanni likku – ilmselt oleks pesemisest piisanud (ja viinapudeleid pol üldse vaja pesta, nagu hiljem lugesin), aga no kindluse mõttes, selline ligunemine eemaldab mu meelest eduliselt kõik eelnevast sisust järele jäänud aroomid + ma tahan sildid pealt maha saada. Aga kuidas oleks homme kõige lihtsam kindlustada, et need igati puhtad saaks, seda ei teagi. Äkki topiks ka nõrga kuumusega praeahju – no et desinfitseerib ja soojendab… Eks homme võib veel ka targematelt nõu küsida.

CIMG5585

Muidu oli täna jälle üks äärmiselt rahuldustpakkuv päev. Saime lõpuks lahti diivanist ja tugitoolidest, mille juba augustis Spunki riputasin, see andis innustust ülejäänud kraamist ka pilti teha, et igasugu träni Spunki ja osta.ee-sse panna. Läksin pilti tegema ja jäin hoopis teisel pool koristama – no nüüd oli jälle rohkem ruumi liikuda, seal oli tohutu läbu, mis vajas kraamimist.

Tegin teise poole köögi täitsa korda, pühkisin põrandalt kõik sodi kokku, Abikaasa viskas hunniku remondiprahti ära, tõstsime sügavkülma pesumasina kõrvale (enne oli ruumipuudusel toas, aga köögist asju võtmas käia on mugavam) ja sättisin kööki ilusti ära kõik väiksemad mööblitükid ja asjad, millest tahan lahti saada. Spunki panin osa kraami juba üles, osta.ee-sse panen ilmselt esmaspäeva õhtupoolikul, vaja nii sättida, et oksjonite lõpp oleks sel ajal, kui palju inimesi arvutis istub 😀

See teise poole koristus ja ebavajalikust kraamist lahti saamine oli mul juba tükk aega südamel – ütlemata hea meel, et lõpuks algust tegin. Tuba on muidugi endiselt igasugu jama täis, tuleb seda otsast likvideerima hakata, kuskil on veel kastidega asju, mis ära andmist ootavad.

Üks suur töö jälle tehtud

Lastetoa riidekapp on mõnusalt suur, muuhulgas sai sinna tuba sisse sättides eest ära pandud umbes neli-viis riiulitäit kotte väikseks jäänud ja veel suurte riietega. Ma ükspäev just sorteerisin neid, jagasin väikseid ära andmiseks ja järgmiste jaoks hoidmiseks, veel suuri Plika ja Poisi kottidesse, suve, talve, kevad-sügis riided… Peaaegu kõik oli korralikult ära pandud, ainult Plika suured riided olid uuesti läbi vaatamata…

Ja siis sain veel kaks kotti riideid lisaks.

Nädal aega olid elutoas riidehunnikud, mul lihtsalt polnud aega ega viitsimist nendega tegeleda (isegi mitte nii palju, et kotid lastetoa kappi eest ära torgata). Nüüd said kõik vajalikud asjad pestud, vedasin kõik kotid jälle välja ja sortisin riided taas kord ära. No mulle lihtsalt meeldib, kui kõik on suuruse järjekorras ja liikide kaupa koos – siis on hea võtta, kui millestki välja kasvatakse või hooaeg muutub.

Poissi ootab üks suur kotitäis riideid, Plikat kolm. No Plika riietest rändavad mõned nagunii hiljem Poisile edasi. Ja siis on veel lisaks neli (vist) kotti soojemaid riideid – nendest enamik Poisile.

Taaskasutus on mõnus. Suur aitäh kõigile sõpradele ja tuttavatele, kes on meile riideid saatnud. Kasutame tänuga, hoiame järgmistele ning kui ise ei vaja, siis anname edasi.

Kui lasteriideid ainult natukene ostma peab, siis võib seda endale lubada 😀 Arvan, et kolmveerand mu laste garderoobist on tasuta saadud.

Selleks hooajaks on enamik vajalikku kraami olemas, Plikale on ainult pükse juurde vaja ja Poisile kevad-sügis jopet. Peakski asjaga tegelema hakkama, ilmad lähevad ju järjest külmemaks…

Suurepärane avastus

Blogi on kolitud, tegelen postituste üle vaatamisega ja otsisin selle jaoks ühte fotot taga. Hakkasin läbi vaatama hunnikut DVD-sid, mis mul kogunenud on ja leidsin ühe pealt kõik fotod alates Londonisse kolimise ajast kuni 11. detsembrini 2007. Nii et polegi kolm aastat puudu, ainult kaks 😀

Ülejäänud plaadid on paraku kindlalt Londoni eelsest ajastust, aga mis siis. Kolmandik piltidest, mida arvasin olevat kadunud, on olemas. Hurraa!

Mitte ei jõua õigel ajal kirjutada

Emotsioonidega on teatavasti nii, et need tuleks kirja panna KOHE. Hiljem, juba tuhmununa, ei saa neid enam parimagi tahtmise juures tõetruult edasi anda, nii et kirjutamistahe hoopis raugeb.

Nädalavahetus oli positiivseid emotsioone kuhjaga täis. Algas kõik juba laupäeva hommikust, kui ma linna läksin, et kingitusi osta. Oli vaja sünnipäevakinki üheaastasele põnnile – läksin Jukusse, kus ma teadsin olevat hea valiku puidust mänguasju, seisin tükk aega riiuli ees ja muudkui valisin. No nii palju ilusaid asju oli!

Siis oli veel kahele inimesele midagi soolaleivakingi taolist vaja. Mul oli idee, et võiks olla mõni ilus nõu. Läksin ilma igasuguste ootusteta Novaluxi – mõtlesin, et vaatan igaks juhuks üle, ehkki seal on nii väike valik, et nagunii pean kuskile mujale minema… Ja leidsin maailmatuma vahvad puuviljapiltidega taldrikud. Sellised mõnusalt väikesed, millises suuruses neid üsna raske leida on. Kingimure lahendatud, endale ostsin ka 😛 Pilti teen kunagi hiljem, ühe teise postituse jaoks (kes teab, millal ma küll selle kirjutamiseni jõuan).

No ühesõnaga kinkide ostmine ei pruugi alati olla lihtne ega meeldiv tegevus, aga laupäeval oli see lihtsalt lust ja rõõm. Üksinda rahulikult linnas jalutada, see nagunii. Päike paistis ja hing hõiskas sees.

Ahjaa, suurem küpsetamine käis ka hommikul – kooki ja pizzat, ikka külla kaasa võtmiseks.

Siis võtsime suuna Tallinna poole. Esimese asjana käisime lõpuks ära suures Mahemarketis, kus sai igasugu kraami kokku ostetud – ainus feil oli see, et lahtine suhkur oli otsas. Aga sain riisi, riisihelbeid, tatart, rosinaid… Allahinnatud imemaitsvat valget šokolaadi 🙂 Õli ja mädarõigast ja vaniljet… Äkki midagi veel, ei tule igatahes praegu rohkem meelde.

Algne plaan oli ka Biomarketisse minna, aga matsime selle jooksvalt maha ning läksime otsemat teed Pipsi ja Aivari poole – ma polnudki Pipsil tema viimasest kolimisest saati külas käinud. Sai terve õhtu mõnusasti juttu puhuda ja oo – Cosmopolitane juua. Tüdrukute õhtu tuli kohe meelde, see algas samuti Pipsi pool ja kokteilidega.

Õhtuks jõudsime Haide poole, kes nüüd ka Tallinnas resideerub. Oo, kui mõnus kodu neil on – palju ruumi, hiigelsuur rõdu ja ökoremont… Ela või ise!

Pühapäeval oli Haide põnni esimene sünnipäev, mida sai hommikust saati tähistatud. Mõtlesime küll päeval tagasi sõitma hakata, aga ilm oli imeilus, käisime hoopis Nõmme peal väheke jalutamas… Kodu poole startisime alles õhtul kell seitse.

Nii kuivad on need kokkuvõtted. Kuidagi ei oska nonde kokkusaamiste emotsioone sõnadesse panna 🙂

Mõned fotod isegi tegin.

Laupäeva õhtul jäi kurnatud Abikaasa väga mõtlikus asendis diivanile magama:

CIMG5345

Poiss magab ka võõrastes kohtades suurepäraselt:

CIMG5347

Päikeselist pühapäeva nautisid kõik. Kass võttis päikest:

CIMG5348

Meie käisime jalutamas:

CIMG5351

CIMG5355

Ja lõpetuseks üks pilt rõõmsast sünnipäevalapsest:

CIMG5377

Oh seda õnne ja rõõmu!

Ma olen juba aastaid olnud Santa Maria liha üldmaitseaine sõltlane – ülikoolipäevil olid sellega praetud makaronid mu peamine toit, hiljem olen ikka sihtotstarbeliselt kasutanud, peamiselt hakkliha maitsestamiseks. No kohe mõnusam lõhn ja maik on sellel, kui niisama soola ja pipraga, ehkki see on vist suures osas harjumuse küsimus.

Hoolimata sellest, et olen juba mitu aastat e-ainetest ja mahetoidust teravalt teadlik, pole lihamaitseaine mu kapist kadunud. No viimati sai jälle suur purk ostetud, mis oli üpris ammu, Londonis oli seesama purk kaasas… Ja lubasin endale, et kui tühjaks saab, siis enam uut ei osta, valin mõne segu ökopoest, seal on neid ka.

No näed, aga just lugesin just uudist Santa Maria ökomaitseainete kohta. Ma teadsin juba mõnda aega, et see sari nüüd olemas on, küll aga ei teadnud ma, millised maitseained seal täpselt on. Lihamaitseaine on ka!!! Ma nüüd siis ainult palvetan, et maitseks samamoodi. Igatahes on see esimene, mille ära proovin. Kui ei ole hea, eks siis saab teiste firmade omi katsetatud.

Igal juhul on suurepärane, et enam ei pea mahedate maitseainete ostmiseks ökopoodi minema, saab Selverist ka. Elu jälle veidi mugavam!

Scroll to Top