rõõm

Üks suur töö jälle tehtud

Lastetoa riidekapp on mõnusalt suur, muuhulgas sai sinna tuba sisse sättides eest ära pandud umbes neli-viis riiulitäit kotte väikseks jäänud ja veel suurte riietega. Ma ükspäev just sorteerisin neid, jagasin väikseid ära andmiseks ja järgmiste jaoks hoidmiseks, veel suuri Plika ja Poisi kottidesse, suve, talve, kevad-sügis riided… Peaaegu kõik oli korralikult ära pandud, ainult Plika suured riided olid uuesti läbi vaatamata…

Ja siis sain veel kaks kotti riideid lisaks.

Nädal aega olid elutoas riidehunnikud, mul lihtsalt polnud aega ega viitsimist nendega tegeleda (isegi mitte nii palju, et kotid lastetoa kappi eest ära torgata). Nüüd said kõik vajalikud asjad pestud, vedasin kõik kotid jälle välja ja sortisin riided taas kord ära. No mulle lihtsalt meeldib, kui kõik on suuruse järjekorras ja liikide kaupa koos – siis on hea võtta, kui millestki välja kasvatakse või hooaeg muutub.

Poissi ootab üks suur kotitäis riideid, Plikat kolm. No Plika riietest rändavad mõned nagunii hiljem Poisile edasi. Ja siis on veel lisaks neli (vist) kotti soojemaid riideid – nendest enamik Poisile.

Taaskasutus on mõnus. Suur aitäh kõigile sõpradele ja tuttavatele, kes on meile riideid saatnud. Kasutame tänuga, hoiame järgmistele ning kui ise ei vaja, siis anname edasi.

Kui lasteriideid ainult natukene ostma peab, siis võib seda endale lubada 😀 Arvan, et kolmveerand mu laste garderoobist on tasuta saadud.

Selleks hooajaks on enamik vajalikku kraami olemas, Plikale on ainult pükse juurde vaja ja Poisile kevad-sügis jopet. Peakski asjaga tegelema hakkama, ilmad lähevad ju järjest külmemaks…

Suurepärane avastus

Blogi on kolitud, tegelen postituste üle vaatamisega ja otsisin selle jaoks ühte fotot taga. Hakkasin läbi vaatama hunnikut DVD-sid, mis mul kogunenud on ja leidsin ühe pealt kõik fotod alates Londonisse kolimise ajast kuni 11. detsembrini 2007. Nii et polegi kolm aastat puudu, ainult kaks 😀

Ülejäänud plaadid on paraku kindlalt Londoni eelsest ajastust, aga mis siis. Kolmandik piltidest, mida arvasin olevat kadunud, on olemas. Hurraa!

Mitte ei jõua õigel ajal kirjutada

Emotsioonidega on teatavasti nii, et need tuleks kirja panna KOHE. Hiljem, juba tuhmununa, ei saa neid enam parimagi tahtmise juures tõetruult edasi anda, nii et kirjutamistahe hoopis raugeb.

Nädalavahetus oli positiivseid emotsioone kuhjaga täis. Algas kõik juba laupäeva hommikust, kui ma linna läksin, et kingitusi osta. Oli vaja sünnipäevakinki üheaastasele põnnile – läksin Jukusse, kus ma teadsin olevat hea valiku puidust mänguasju, seisin tükk aega riiuli ees ja muudkui valisin. No nii palju ilusaid asju oli!

Siis oli veel kahele inimesele midagi soolaleivakingi taolist vaja. Mul oli idee, et võiks olla mõni ilus nõu. Läksin ilma igasuguste ootusteta Novaluxi – mõtlesin, et vaatan igaks juhuks üle, ehkki seal on nii väike valik, et nagunii pean kuskile mujale minema… Ja leidsin maailmatuma vahvad puuviljapiltidega taldrikud. Sellised mõnusalt väikesed, millises suuruses neid üsna raske leida on. Kingimure lahendatud, endale ostsin ka 😛 Pilti teen kunagi hiljem, ühe teise postituse jaoks (kes teab, millal ma küll selle kirjutamiseni jõuan).

No ühesõnaga kinkide ostmine ei pruugi alati olla lihtne ega meeldiv tegevus, aga laupäeval oli see lihtsalt lust ja rõõm. Üksinda rahulikult linnas jalutada, see nagunii. Päike paistis ja hing hõiskas sees.

Ahjaa, suurem küpsetamine käis ka hommikul – kooki ja pizzat, ikka külla kaasa võtmiseks.

Siis võtsime suuna Tallinna poole. Esimese asjana käisime lõpuks ära suures Mahemarketis, kus sai igasugu kraami kokku ostetud – ainus feil oli see, et lahtine suhkur oli otsas. Aga sain riisi, riisihelbeid, tatart, rosinaid… Allahinnatud imemaitsvat valget šokolaadi 🙂 Õli ja mädarõigast ja vaniljet… Äkki midagi veel, ei tule igatahes praegu rohkem meelde.

Algne plaan oli ka Biomarketisse minna, aga matsime selle jooksvalt maha ning läksime otsemat teed Pipsi ja Aivari poole – ma polnudki Pipsil tema viimasest kolimisest saati külas käinud. Sai terve õhtu mõnusasti juttu puhuda ja oo – Cosmopolitane juua. Tüdrukute õhtu tuli kohe meelde, see algas samuti Pipsi pool ja kokteilidega.

Õhtuks jõudsime Haide poole, kes nüüd ka Tallinnas resideerub. Oo, kui mõnus kodu neil on – palju ruumi, hiigelsuur rõdu ja ökoremont… Ela või ise!

Pühapäeval oli Haide põnni esimene sünnipäev, mida sai hommikust saati tähistatud. Mõtlesime küll päeval tagasi sõitma hakata, aga ilm oli imeilus, käisime hoopis Nõmme peal väheke jalutamas… Kodu poole startisime alles õhtul kell seitse.

Nii kuivad on need kokkuvõtted. Kuidagi ei oska nonde kokkusaamiste emotsioone sõnadesse panna 🙂

Mõned fotod isegi tegin.

Laupäeva õhtul jäi kurnatud Abikaasa väga mõtlikus asendis diivanile magama:

CIMG5345

Poiss magab ka võõrastes kohtades suurepäraselt:

CIMG5347

Päikeselist pühapäeva nautisid kõik. Kass võttis päikest:

CIMG5348

Meie käisime jalutamas:

CIMG5351

CIMG5355

Ja lõpetuseks üks pilt rõõmsast sünnipäevalapsest:

CIMG5377

Oh seda õnne ja rõõmu!

Ma olen juba aastaid olnud Santa Maria liha üldmaitseaine sõltlane – ülikoolipäevil olid sellega praetud makaronid mu peamine toit, hiljem olen ikka sihtotstarbeliselt kasutanud, peamiselt hakkliha maitsestamiseks. No kohe mõnusam lõhn ja maik on sellel, kui niisama soola ja pipraga, ehkki see on vist suures osas harjumuse küsimus.

Hoolimata sellest, et olen juba mitu aastat e-ainetest ja mahetoidust teravalt teadlik, pole lihamaitseaine mu kapist kadunud. No viimati sai jälle suur purk ostetud, mis oli üpris ammu, Londonis oli seesama purk kaasas… Ja lubasin endale, et kui tühjaks saab, siis enam uut ei osta, valin mõne segu ökopoest, seal on neid ka.

No näed, aga just lugesin just uudist Santa Maria ökomaitseainete kohta. Ma teadsin juba mõnda aega, et see sari nüüd olemas on, küll aga ei teadnud ma, millised maitseained seal täpselt on. Lihamaitseaine on ka!!! Ma nüüd siis ainult palvetan, et maitseks samamoodi. Igatahes on see esimene, mille ära proovin. Kui ei ole hea, eks siis saab teiste firmade omi katsetatud.

Igal juhul on suurepärane, et enam ei pea mahedate maitseainete ostmiseks ökopoodi minema, saab Selverist ka. Elu jälle veidi mugavam!

Kaks aastat tagasi

IMG_6464

Hommikul lasti mul kauem magada. Kui ma ükskord peale üheksat ennast Plika virina peale voodist välja vedasin ja imestasin, kuidas Abikaasa teadis nii täpselt kohvi valmis teha, sain vastuseks, et kui lapsed poleks oma kisaga mind varem üles ajanud, oleks ma selle voodisse saanud. Pannkoogid olid ka 🙂

Lõuna paiku sattusime täiesti plaanimatult koristushoogu – Abikaasa puhastas täiesti omaalgatuslikult põrandaid ja küüris vannituba, kuniks mina kõike muud sättisin. Töö kiire ja korralik!

Aasta tagasi jäi termides käimata, nüüd sai see siis lõpuks ära tehtud. Ema valvas põnne, meie mõnulesime kõigepealt saunades ja basseinides (tänu auru- ja soolasaunale on nahk nüüd siidpehme, mmmõnus) ning lõpuks käisime Paradiisis õhtust söömas.

Järgmisel aastal õnnestub ehk öö ka kuskil mujal veeta 😛

Scroll to Top