Meeldetuletusi eluks
Äärmiselt huvitav, ühel päeval jagasid kolm inimest üksteisest täiesti sõltumatult elutõdesid, mis on erinevad, aga samas nii sarnased. Mulle väga meeldivad kõik 🙂
Sandra FB-s:
Merlise FB-s:
rõõm
Kui ma oleks kass, siis nurruks mõnust
Suisa haruldaselt mõnus päev oli.
Eile öösel olime kogemata kella kolmeni üleval, nii et uni jäi napilt neljatunniseks. Sellegipoolest suutsin hommikul poolsurnult vedelemise asemel üsna kohe asjalikuks hakata – kõik ära koristada ja Poisi välja magama panna, et siis hommikusööki nautida.
Ema, kes oli läheneva tähtsa töö tähtaja pärast pikemat aega levist väljas olnud, sai oma loengu peetud ja käis üle pika aja külas. Oli aega rahulikult juttu ajada, lapsed said vanaemaga mängida, Plika käis emaga vahepeal linnas ja mänguväljakul…
Muretsesin, et suurt midagi pole lõunaks süüa. Külm ja unine oli olla. Siis tuli ema Plikaga tagasi, tõi sefiirikooki, viinamarju ja kohukesi. Jõudsin vaid mõelda, et nüüd on ainult soolase kraamiga kehvad lood, kui nägin oma suureks üllatuseks köögiaknast Abikaasat, kes korra kodust läbi hüppas, et süüa tuua.
Oo, seda ootamatut rõõmu, tegin tassi kohvi ja pidasime pidusöömaaega. Siis läksid mõlemad lapsed magama ja ema koju, minul oli kõht täis, meel hea, kodu korras – sain rahulikult kaks tundi diivanil lesida ja raamatut lugeda.
Õhtul oli veidi keerulisem, Abikaasa oli magamata ööst eriti väsinud… Aga jõudsin jälle kõik ära koristada ja saime lõpuks lastele vannigi tehtud. Nüüd magavad kõik peale minu, ma ei saanud kuidagi enne voodisse minna, kui põnev raamat läbi loetud. Ma muidugi võtsin pärast lõpetamst riiulist kohe järje ja lugesin natuke selle algust ka… Siis kutsusin ennast korrale ja tulin blogi kirjutama, et saaks siis rahus ära magama minna.
Ühesõnaga mõnus päev. Sihuke hall ilm, mis tegi olemise uniseks ja tänane rütm sobis sellega hästi. Oli aega koristada, juttu ajada, lugeda, rahulikult võtta… Ei olnud ühtki tüli… Sain mõnuga kodus olemist nautida.
Ainult blogivärgiga ei jõudnud üldse tegeleda. Vahel on muud asjad olulisemad 🙂 No mul on veel kolm ja pool kuud aega…
Toimekas pühapäev
Täna sai jälle rõõmustavalt palju ära tehtud.
Kloppisime lastetoa vaibad ära, pühkisin ja pesin seal põrandat, puhastasin kappide pealt pliiatsisirgeldusi ja lihtsalt mustust, nüüd on kohe mõnusalt puhas ja korras (ehkki ausalt öeldes ega ma neid purusid ja sirgeldusi muidu eriti tähele ei pannud, muud asjad on kogu aeg jooksvalt korras).
Elutoa põranda puhastasin tolmuimejaga ära ja küürisin põlvili lapiga kõik üle. Oo, seal on vahe märgatav, valge põranda värk. Mulle hullult meeldib see põrand, väga ilus on… Aga ma ei viitsi iga päev puhastada, heal juhul pigem kord nädalas. Ja ilus püsib see ehk paar päeva 😛 Eks ma hoian nii kaua korras, kuni see siin on, aga ei nuta just ülearu, kui kunagi soojustama hakkame ja uue paneme. Usun, et meie koju sobib kõige paremini ikka õlitatud laudpõrand – mõnusalt looduslik ja iga puru ei paista välja.
Valge vaip on ka äge vaadata, aga tüütu hooldada (üllatus-üllatus, eks), miskipärast on üks vaiba ots kogu aeg plekke täis, ma korra olen juba puhastanud, nüüd peaks jälle, üldse ei viitsi. Esimene kord kasutasin spreiga plekieemaldit ja puhast lappi, aga ma tahaks millegi kergemaga… Soodavesi vms. Pole viitsinud mõelda. Aga plekid on koledad küll.
Ses mõttes on kaltsuvaibad hoopis etemad, saab masinas pesta ja üldse ei tule selliseid plekke ka, ma ei teagi, mis värk on, miks elutoa vaibale kõik külge hakkab. Aga noh, värviline vaip oleks ikka kõige parem 😀
Peale tubaste toimetuste jõudsime üle pika aja ka väljas miskit ette võtta. Ilmad on viimasel ajal olnud sellised, nagu nad on, aga täna oli tõeliselt mõnus. Sain lõpuks voodipesu ära pesta, õhtuks oli kuiv, nii et sain jälle peale panna – no see üks värv sobib meie toaga kõige paremini 😛
Abikaasa saagis valgel klaaril pooled oksad maha, see oli meeletult suur puu ja oksad olid maadligi, nüüd saab jälle normaalselt puu all käia, saime tublisti kasutatavat murupinda juurde. Nagunii keegi neid õunu ära süüa ei jõudnud, ehkki andsime teistele ka… Pool puud kannab piisavalt.
Mina puhastasin üle pika aja õunapuude aluseid (nii usin pole, et igapäevaselt viitsiks, mul sõltub kõik ilmast ja tujust) – ämbrite kaupa mädanenud õunu komposti, korralikud jäid puu alla, peab homme ära korjama. Ainus õunamahla pressimise koht, mille netist leidsin, on Pärnu aianduse ja mesinduse selts, eks peab sinna viima. Meil pole ainult mahla hiljem kuskile panna, purgivaru on suht kesine. Peab kuskilt juurde muretsema…
Tegin üle pika aja jälle aiast pilte. Ega suurt midagi aru saada pole, metsistunud on 😀
Sihuke läbula on meil lõhkumisest saati kuuri taga. Abikaasa üritab vahel põletada, aga senise tempoga jääb see küll talveks ka sinna 😀 Ja noh, miks vana tolmuimeja ja katkised lambikuplid seal on, sellest ma siiani täpselt aru ei saa, need peab ju lihtsalt ära viskama… Eks me üritame enne lume maha tulekut ikka korda saada.
Tahaks nii kangesti, et aed oleks organiseeritum. Ma ei ihalda kaugeltki joonlauaga sirgeks aetud peenraid ja täiuslikkust, soovin lihtsalt veidi rohkem organiseeritust. Praegu on kõik nagu pudru ja kapsad, pind on suht suur, kogu see värk tundub nii üle jõu käiv. Mingeid teadmisi mul pole, ei oska omast arust kuskilt pihta hakata. Mingid plaanid meil muidugi juba on, aga mulle tundub, et need kõik eeldavad praeguste lillede üles võtmist, nii et neid üldse kuskile ei jääks, aga lilli ometi tahaks… No eks näis.
Õhtul käisime Abikaasa vanaemal külas, Plika joonistas talle kaardi (seal peal on memm ja taat, päike, kaks lille ja küünal :D):
Nüüd on lapsed voodis ja mina tegelen blogimajandusega. Avastasin juba enda arust jube hea variandi, kuidas lihtsamalt läbi saada, aga tutkit, pole ikka nii hea, kui arvasin… Urr. Katsetame edasi.
Tegin ideaalse jogurti!
Ma pole juba päris pikka aega jogurtit teinud – ikka mitu kuud, sellest ajast saati, kui maapiimalt mõneks ajaks poepiimale üle läksime. No suvel ei viitsinud üldse suuremat kokata.
Aga nüüd olen kaks korda Sepa mahetalust tellinud. Lisaks piimale ka jogurtit, tomateid ja ube. Nende jogurt on nii mõnusalt maheda maitsega – parim, mida saanud olen. Ja tomatid maitsesid ka magusamalt, kui ükski neist, mis ma sel suvel söönud olen.
No igatahes jogurt. Ma ju tean, et seda on lihtne teha. Ja kui jogurti liiter on €2, siis piima liiter vaid 50 senti 😛 Kahtlesin ainult, kas ma ikka saan ise tehes NII maitsva jogurti.
Sain!
Varasematel jogurtitel, mis ma tegin, polnud ka häda midagi, lihtsalt maitse oli hapum, kui mulle oleks ideaalis meeldinud. Kuna tegin seda nagunii peamiselt vaid laste jaoks, polnud vahet.
Aga nüüd, kus Sepa talu võrratu mahe jogurtimaitse keelel oli, otsustasin lühema ajaga proovida – kui varem tundus jogurt pärast kuut tundi seismist liialt vedel, siis seekord mitte – oli paks jogurt, mille ümber oli vesi, selle kallasin ära. Vispeldasin korralikult läbi, panin ööseks külma ja voilà – hommikuks oli külmkapis mõnusalt paks ja kreemjas ideaalselt maheda maitsega jogurt.
Oh, ma olen nii rahul!
Võrratu päev
Olin hommikul nii väsinud, et kella kuue paiku Poissi tissi otsa pannes jäin uuesti sügavalt magama ning ei kuulnud absoluutselt, kui ta poole tunni pärast sahmerdama hakkas, mispeal Abikaasa ta põrandale mängima tõstis. Seitsme paiku, kui nad tõusid, ma korra virgusin, aga siis magasin jälle üsna sügavalt, kuni mehed kahekesi toimetasid. See pole sugugi tavaline – ma küll jään enamasti voodisse nii kauaks, kui Abikaasa tööle läheb, aga olen pigem ärkvel ja unine, unelen niisama.
Koristushoog on täiega peal. Juba eile ilmutas see paranemise märke, aga toibusin veel siiski haigusest, olin üsna väsinud ja võtsin vabalt. Täna olen hommikust saati ringi askeldanud – teinud ära õige mitmeid asju, mis juba päevi to do listis on, kuna aga ei karjunud, siis seni ei viitsinud. Määrinud sapiseebiga sisse hunniku pesu, pühkinud põrandaid, koristanud koda, põhjalikumalt kööki, koristanud ära elutuppa tekkinud riidehunniku jne jne jne.
Hoolimata ilmateatest on ilm vähemalt senini mõnusalt päikeseline, saatsin just Plika välja mängima. Esimene masinatäis pesu (mähkmed, 90 kraadi) kohe lõpetab, panen teise täie riideid ka kohe pesema.
Poiss magab, päike paistab, tuju on hea ja lähengi nüüd tagasi koristama.