Mina sain voodisse peale nelja ja polnud jõudnud veel magama jäädagi, kui Poiss poole viie ajal jaurama hakata otsustas. Pärast tissi õnnestus ta siiski tagasi magama saada, nii et ärkas alles pool kaheksa – mina sain seega magada nii umbes kaks ja pool või kolm tundi, ärkamine oli üsna vaevaline. Tõeks osutus aga see, et võimalus lastetuba sättima minna andis palju jõudu juurde. Poiss jäi pool kümme esimesse unne, Plika (väheke haiglane) ärkas pool üksteist, Abikaasa pool kaksteist 😀 Kolme tunniga suutsin kõik mänguasjad ja muu kraami nii ära kolida, et kui Plika ärkas ja mind otsima tuli, panin just viimaseid mänguloomi riiulisse.
Nüüd on vaja otsustada, kui palju fotosid seinale tuleb, millised täpselt, õmmelda tugitoolidele katted, osta seinakell ja prügikast, muretseda laua äärde väikesed toolid, maalida või kleepida värvitud mööblile midagi lõbusat ning mõelda välja, kuidas katta koledaid tapeedipragusid – vaat seal Poisi voodi kohal, Iirise imeilusa maali ümber, on endise akna “raam”, mis tapeedist pragudena läbi kumab. Eks ta hädapärast võiks ju ka nii jääda, aga äkki mõtlen midagi lahedat välja. Ahjaa, ahjuga võiks ehk ikka ka midagi ette võtta, et see ilusamaks saada… Kuna see aga varsti lammutamisele läheb, siis eriti vaeva näha ega raha kulutada ei kavatse – leiaks kuskilt mingi suure laheda plakati, mis ära kataks vms, värvida küll ei viitsi.
NII mõnus oli mänguasju mööda tuba laiali paigutada. Elutoas oli nende jaoks ainult üks kapp, mis oli asju nii täis tuubitud, et tagantpoolt polnud võimalik midagi üles leida, ja kaks kapipealset… Nüüd on nii palju kappe ja riiuleid ja sahtleid, igal asjal on oma koht. Tõeline rõõm oli kõike paika sättida.
Poiss jäi esimesel õhtul uues toas täiesti rahulikult magama.
Aga hea küll, mis ma ikka pikemalt jahun, näitan parem fotosüüdistusi. Kindlasti oleks paremini saanud, aga esimese katsetuse ja säästuremondi kohta on tulemus mu meelest üsna mõnus. Kui viimane lihv antud saab, siis kindlasti veel mõnusam 🙂
Nüüd tahaks veel koridori riiulid ja nagid üles panna, magamistoa kappe koristada, kooki ja muffineid peaks küpsetama (meile toodi eile kast vaarikaid ja need tuleb ära teha), emalt üheks päevaks saadud sügavpuhastava tolmuimejaga kõikvõimaliku pehme mööbli üle tõmbama, poodi tuleb ka veel minna ja… No ma huviga vaatan, palju me jõuame, enne kui uni maha murrab. Ma päeval laste uneajal tukkusin tunnikese, aga korralikult magama jääda ei õnnestunudki… Praegu on veel igatahes päris kobe tunne.
Homme peaks ideeliselt elutoa tühjaks tassima, teisipäeval seina ära värvima, kolmapäeval ja neljapäeval põranda, reede pärastlõunal saab siis ehk mööbli tagasi panna. Ühtlasi tuleks nende viie päeva jooksul öökapid valmis ehitada ja Lõuna-Eestist kiigepuu-mängumajake-liumägi järelkäruga ära tuua.
Ütleme nii, et tegevust jätkub 😀
