rõõm

Põhimõtteliselt valmis

Mina sain voodisse peale nelja ja polnud jõudnud veel magama jäädagi, kui Poiss poole viie ajal jaurama hakata otsustas. Pärast tissi õnnestus ta siiski tagasi magama saada, nii et ärkas alles pool kaheksa – mina sain seega magada nii umbes kaks ja pool või kolm tundi, ärkamine oli üsna vaevaline. Tõeks osutus aga see, et võimalus lastetuba sättima minna andis palju jõudu juurde. Poiss jäi pool kümme esimesse unne, Plika (väheke haiglane) ärkas pool üksteist, Abikaasa pool kaksteist 😀 Kolme tunniga suutsin kõik mänguasjad ja muu kraami nii ära kolida, et kui Plika ärkas ja mind otsima tuli, panin just viimaseid mänguloomi riiulisse.

Nüüd on vaja otsustada, kui palju fotosid seinale tuleb, millised täpselt, õmmelda tugitoolidele katted, osta seinakell ja prügikast, muretseda laua äärde väikesed toolid, maalida või kleepida värvitud mööblile midagi lõbusat ning mõelda välja, kuidas katta koledaid tapeedipragusid – vaat seal Poisi voodi kohal, Iirise imeilusa maali ümber, on endise akna “raam”, mis tapeedist pragudena läbi kumab. Eks ta hädapärast võiks ju ka nii jääda, aga äkki mõtlen midagi lahedat välja. Ahjaa, ahjuga võiks ehk ikka ka midagi ette võtta, et see ilusamaks saada… Kuna see aga varsti lammutamisele läheb, siis eriti vaeva näha ega raha kulutada ei kavatse – leiaks kuskilt mingi suure laheda plakati, mis ära kataks vms, värvida küll ei viitsi.

NII mõnus oli mänguasju mööda tuba laiali paigutada. Elutoas oli nende jaoks ainult üks kapp, mis oli asju nii täis tuubitud, et tagantpoolt polnud võimalik midagi üles leida, ja kaks kapipealset… Nüüd on nii palju kappe ja riiuleid ja sahtleid, igal asjal on oma koht. Tõeline rõõm oli kõike paika sättida.

Poiss jäi esimesel õhtul uues toas täiesti rahulikult magama.

Aga hea küll, mis ma ikka pikemalt jahun, näitan parem fotosüüdistusi. Kindlasti oleks paremini saanud, aga esimese katsetuse ja säästuremondi kohta on tulemus mu meelest üsna mõnus. Kui viimane lihv antud saab, siis kindlasti veel mõnusam 🙂

CIMG4400

CIMG4402

CIMG4404

CIMG4407

CIMG4412

Nüüd tahaks veel koridori riiulid ja nagid üles panna, magamistoa kappe koristada, kooki ja muffineid peaks küpsetama (meile toodi eile kast vaarikaid ja need tuleb ära teha), emalt üheks päevaks saadud sügavpuhastava tolmuimejaga kõikvõimaliku pehme mööbli üle tõmbama, poodi tuleb ka veel minna ja… No ma huviga vaatan, palju me jõuame, enne kui uni maha murrab. Ma päeval laste uneajal tukkusin tunnikese, aga korralikult magama jääda ei õnnestunudki… Praegu on veel igatahes päris kobe tunne.

Homme peaks ideeliselt elutoa tühjaks tassima, teisipäeval seina ära värvima, kolmapäeval ja neljapäeval põranda, reede pärastlõunal saab siis ehk mööbli tagasi panna. Ühtlasi tuleks nende viie päeva jooksul öökapid valmis ehitada ja Lõuna-Eestist kiigepuu-mängumajake-liumägi järelkäruga ära tuua.

Ütleme nii, et tegevust jätkub 😀

Lastetoa kardinad valmis!

Hommikupoolikul kaks tundi ja õhtupoolikul kaks tundi, siis laenas Tage mulle õmblusmasinat ja hilisõhtul kodus nikerdasin veel paar tundi… Nüüd on lastetoa omad valmis, vaja veel ainult otsi peita ja triikida, siis saab ette riputada. Pilti näitan alles homme, kui Abikaasa on kardinapuu allapoole tõstnud, praegu jääb liiga lühike 😛

Tage juures käimise vahepeal käisime emaga poodides, ostsin viimased kapinupud, seinalambi ja veel paar asja… Kodust lahkusin veidi enne ühtteist hommikul, tagasi jõudsin peale kuut õhtul. Abikaasa hoidis lapsi ja värvis nende uneajal veel kapid kah kolmandat korda üle. Udupeen!

Aga rohkem täna ei jõua kirjutada, pean edasi nikerdama, tingimata on vaja kardinad enne magama minekut akna ette riputada… Minu elu esimesed kardinad! Tahaks ju näha, kuidas jäävad!

Öised geniaalsuspuhangud ehk kuidas kardinast sai tugitoolikate

Hakkasin jälle lastetoa tugitoolikatetele mõtlema – et oleks vaja ikka võimalikult kiirelt valmis teha, ehk käin homme jälle kangapoest läbi ja katsun selle pilguga ringi vaadata. Joonistasin ilusti tugitooli paberile ja panin mõõdud peale, et siis välja arvutada, kui mitu tükki mul vaja on, kui palju kangast osta…

Järsku turgatas pähe, et see kangas, mis ma külgkardinateks ostsin, võiks ju ka äkki sobida, on selline tugevam. Kartsin ju veel alguses, et ehk jäävad kardinad liiga erksad, see toon on midagi kollase ja oranži vahepealset. Aga helekollase mööbli valguses on see värv absoluutselt õige ja hädavajalik.

Võtsin kanga, et see korraks toolile visata ja vaadata, mis tunne on – tuli välja, et see on absoluutselt ideaalse laiusega kah veel. Ja isegi pikkusega! Ühesõnaga sellest kangast, mis ma kardinate jaoks ostsin, piisab täpselt kahe tugitoolikatte jaoks, nii et peab minimaalselt õmblema. Pikkust on täpselt nii palju, et ulatub eest alt äärest kuni taha alla äärde ja jagub äärte alla ka natuke. Külgedelt on laiust nii palju, et pean ainult õigetest kohtadest natuke välja lõikama ja kokku õmblema, alla äärde kumm sisse ja korras! Ma saan ka sellega ise hakkama! (hea küll, Tage abiga :P)

Ja seda kollast kangast jäi veel poodi alles alles ka, ma ei usu, et keegi selle ära ostnud on. Ja me veel müüjaga arutasime, et kuna mul tuleb nagunii pimendav ruloo, siis külgkardinatel on puhtalt dekoratiivne funktsioon, et ma võiks võtta ka poole lühema jupi kangast ja selle pooleks lõigata, siis tuleks kardinad poole kitsamad. Aga ma igaks juhuks võtsin ikka rohkem, et äkki tahan mõnikord ette tõmmata, olgu ikka terve akna laiuses. Nii et kui seda kangast ka enam sama palju alles pole, siis poole vähem vast ikka, nii et saan külgkardinad siis kasvõi poole kitsamad teha.

Ja kui äkki enam pole, siis otsin kardinateks uue kanga, sest toolid annavad toale rohkem värvi ja see jupp, mis ma ostsin, on nii ideaalse mõõduga, et kohe karjub: õmble must toolikatted!

Absoluutselt geniaalne, ma olen endaga nii rahul!!!

Aga näe, kardin tuleb lastetuppa selline (lubasin küll alles siis pildistada, kui ees on, aga oli vaja ikka kohe näidata):

CIMG4343

Ja tugitool siis umbes selline:

CIMG4341

Padjad jäid eile Maximas näppu, olid nii nunnud ja pehmed, alla hinnatud €4.99 -> €2.99. Kohe pidin ostma, padjad on mõnusad, kuluvad ikka ära. Ja ikka kaks, mul on ju kaks last 😛

eBay võlusid taasavastades

kotidMõtlesin, et peaks läpakale ikka mingi koti ka ära ostma, no selle õhukese, sleeve‘i. Ma küll väga palju ringi ei rända, aga kui minek on, siis tahaks kindlasti ilusasti kaitsta.

Vaatasin Eesti poodide netilehtedel ringi, leidsin kaks lemmikut, üks maksis €19, teine €29… Siis tuli pähe eBaysse vaadata ja otse loomulikult leidsin ma sealt palju ägedamad kotid £6.80 eest 😛 Nüüd pean ainult ära otsustama, kumba tahan. Mõlemad meeldivad väga!

Ahjaa, veel üks pluss uue läpaka kasuks, mida olen unustanud eelmistes postitustes mainida – säästuläpakas ei suutnud teatavasti üldse wifit välja võtta, pidin talle selle jaoks eraldi USB junni ostma. Polnud küll eriti kallis ega suur, aga ikkagi tüütus. Nüüd pole seda enam vaja. Ja aku peab pikalt. Nüüd on jälle tõepoolest võimalust ja mõtet läpakat kuskile minnes kaasa võtta – kerge, vastupidava akuga ja leiab wifi üles kah 😛

Jumalikud muffinid

Mul on pidevalt šokolaadikoogi isu. Eile õhtul tuli jälle ja leidsin vaarika-kakaomuffinite retsepti. Samalaadsed olid viis aastat tagasi mu suured lemmikud, töötasin toona Ülemistes ja ostsin tihti Rimist… Ma oleks kohe öösel küpsetama ka hakanud, aga väljas oli pime ja ei näinud vaarikaid korjata 😛

Kui lapsed täna lõunaund magasid, korjasin vaarikaid ja hakkasin tegema. Lugesin retsepti hooletult ja segasin kuivainete hulka ka suhkru. Te võite siis ette kujutada, kuidas ma pärast võid ja muna omavahel vahustada üritasin :D:D Aga sain ikka kõik kokku mökerdatud. Vähendasin kolmandiku võrra koguseid, suhkrut panin veel vähem, kakao koguse jätsin samaks, piima asemel surasin sisse terve topsi (360 g) Nopri hapukoort… Jube head said, njämm.

Mul on šokolaadikookidega see teema, et tihti need ei maitse minu arust üldse hästi… Aga mõned on see-eest jumalikud. Ma ei tea, mis vahet on, äkki oli mul hea kakao või miskit (Rimi ICA mahesarja oma). Igatahes jube head.

Viitsiks ainult vaarikaid korjata, teeks neid kohe iga päev 😛

Scroll to Top