rõõm

Varasemalt, kui lapsed olid väiksemad ja mul endal turvaline ning stabiilne eluperiood, oli rohkem aega ja motivatsiooni toidu rindel mingeid eesmärke seada. Mu viimane menüü koostamise katse oli ilmselt kuskil 2015-2016, sest mäletan, et Poiss käis veel lasteaias. Viimased neli aastat on olnud võrdlemisi muutlikud ja heitlikud – energia on läinud mujale, kas siis kõige raskematel aegadel lihtsalt elus püsimisele või viimastel aastatel kolimistele, remondile ja renoveerimisele. Kuna vanast ajast on mul sissejuurdunud põhimõtted mitmekesise ja tervisliku toidu asjus ning ka Kaaslase jaoks on see sama oluline, polegi ma viimastel aastatel teadlikult toidu vallas ühtki eesmärki seadnud, lihtsalt üritanud “vana rasva” pealt võimalikult mõistlikke valikuid teha. Sestap sai ka automaatselt eelmisesse postitusse kirjutatud, et jätkan samas vaimus ja mingeid konkreetsemaid eesmärke ei sea. Ma ei tahtnud nendega kaasnevat lisapinget, sest endiselt ei kuulu suured eesmärgid ja muudatused toitumises selle aasta kõige olulisemate eesmärkide hulka.

Küll aga avastasin täna rõõmu, üllatuse ja tänutundega, et minus on esimest korda üle mitme aasta teatud soov menüüle plaanipärasemalt läheneda – algus sai tehtud juba eelmise aasta lõpus, ostes köögiseinale tahvli, kuhu peale kirjutasime kõik terve me pere poolt heaks kiidetud toidud. Eks siin mängi oma rolli nii see, et elu on lõpuks pisut stabiliseerunud, kui ka see, et on soov hoida kulutused toidule võimalikult mõistlikud, samas millestki olulisest loobumata – et jääks rohkem raha elu nautimiseks ja säästmiseks ning investeerimiseks.

Seega otsustasin teema korralikult läbi mõelda ja seada pisut konkreetsemad mõõdetavad eesmärgid. Nagu öeldud, algus on juba tehtud – köögi seinal on tahvel, mis on täis kirjutatud kogu pere poolt heaks kiidetud toite – kõik punaste tärnidega on praeguseks tehtud, pastat juba kaks korda 🙂

Olen varem üritanud lugematutel kordadel menüüd teha, need katsed on alati lõppenud võrdlemisi edutult. Oluline on vist alustuseks välja tuua ebaõnnestumise põhjused ja plaanid, mida seekord teisiti teha.

Ebaõnnestumise põhjus: sobivate toitude nimekiri on liiga lühike
Lahendus: panin kirja kõik lemmiktoidud, algatasin FB-s aktiivse diskussiooni ja pikendasin seda listi poole võrra
Järgmised sammud: keskendun uute retseptide otsimisel neile gruppidele, mis seni liiga harva figureerivad

Ebaõnnestumise põhjus: soovist koostada võimalikult mitmekesine menüü, katsusin arvestada nii lasteaia kui kooli menüüga, mis osutus liiga keeruliseks
Lahendus: tuli iseenesest seoses sellega, et mõlemad lapsed käivad nüüd koolis

Ebaõnnestumise põhjus: laiskus
Lahendus: sean konkreetsed eesmärgid, mis pole liiga ambitsioonikad
Järgmised sammud: kirjutan need eesmärgid postituses allpool pikemalt lahti

Ebaõnnestumise põhjus: ei oska/viitsi otsida uusi retsepte
Lahendus: sean konkreetsemad eesmärgid, mis aitavad valikut lihtsustada
Järgmised sammud: otsin retsepte vastavalt seatud eesmärkidele kas internetist või küsin nõu blogis/FB-s – kui uus toit maitseb kõigile, lisan selle kohe “heaks kiidetud” toitude nimekirja

Et läheneda asjale organiseeritult ja panna kirja võimalikult täpselt hetkeseis, tegin Exceli tabeli.

Alustuseks kõik klassikalised õhtusöögiideed, kus tõin eraldi välja lisandi ja liha, et saaksin vajadusel menüüd koostades kiirelt sobilikud toidud välja filtreerida. Ilmselgelt annab lisanditega tunduvalt enam mängida ja vahel ma seda teengi, aga siin on ära toodud meie pere harjumuslikud lemmikud, mis enamasti koos käivad: näiteks meeldib mulle ahjukana juurde teha kõige rohkem just kartuliputru. Pastat võiks teha ka hakkliha ja punase kastmega, aga see ei meeldi lastele, nii et meie menüüs on koorekaste. Jne jne jne.

toit	lisand	liha
pilaff	riis	sealiha
pad thai	riisinuudlid	kanaliha
pasta koorekastmega	pasta	kanafilee või sink
mulgi puder	kartul	sink
chili con carne	riis	hakkliha
hiina kana	riis	kana
lasanje	pasta	hakkliha
ahjukana	kartulipuder	kana
kartulivorm	kartul	hakkliha
kananagitsad	nuudlid või kuskuss	kana
kartul ja heeringas	kartul	heeringas
tomatisupp
taimsed kotletid

 

Eraldi kaardistasin ära kodused isetehtud “kiirtoidud” ehk mitte päris klassikalised õhtusöögid, aga sobivad seda asendama, kui on kiire või soov millegi pisut vähem tervisliku, aga väga maitsva järele, mis reeglina on ise tehtult soodsam, tihti ka tervislikum: hamburger, (tortilla)pitsa, tortillawrapid, sushi.

Sellistel õhtutel, kui pole muude olulisemate tegemiste (või laiskuse :)) tõttu võimalik tund või kauem söögi valmimist oodata, vaid on vaja hilise kellaaja või meeletu nälja tõttu pigem 15 minutiga midagi kiirelt lauale saada, on meie peres levinud “kiirtoidud” lisaks ülalmainitule sellised valmistoidud või poolfabrikaadid, mida parasjagu poest väga soodsa hinnaga leidnud oleme – enamasti kas midagi Selveri -50% valikust või Kanpolist, kust on ka tihti väga soodsaid pakkumisi. Nii saab valmistooted kiirelt pannil üles soojendada ja lisandiks teha viie minutiga riisinuudlid või kuskussi ning muidugi värske salati. Ühesõnaga igasuguse valmistoidu puhul on meie pere põhimõte: mida harvem, seda parem – ja kindlasti ainult väga soodsa hinnaga. Poole hinnaga ostes on hinnad enamasti üsna mõistlikud 🙂

Sügavkülmast leiab meie peres hädaabi valmistoitude poole pealt alati pelmeenid, pitsa ja pikad saiad küüslauguga. Vahel ka friikartulid. Kui pole õnnestunud poole hinnaga midagi soodsat leida, ei ole viitsinud poodi minna vms – kuluvad vahel ära. Siin kehtib samuti reegel, et mida harvem, seda parem. Ja varusid soetame pea alati soodukate ajal.

Selle aasta eesmärk on vähendada liha tarbimist ja suurendada menüüs järgmiste toitude osakaalu – esmalt väga lihtsad, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid:

• taimetoit – vähemalt üks taimne söök nädalas
• kala – vähemalt üks kalatoit nädalas
• supid – vähemalt üks supp nädalas

Seoses ülalmainituga pole mul vajadust seada eraldi eesmärki “üks uus retsept nädalas”, sest see käib asjaga paratamatult kaasas 😀

Lisaks kolm pisut üldisemat eesmärki, millele soovin ka tähelepanu pöörata:

• taimsed võileivakatted – meie põhiline hommikusöök on võileivad ja sooviksin ka nende puhul taimse osakaalu suurendada (liha mõttes on isegi üsna hea seis, sest tihti teeme kas muna-majoneesi või juustu-küüslaugu möginaid, aga sooviks just päris taimseid – olen küll üht-teist katsetanud, aga ükski pole olnud piisavalt köitev, et oleks lisandunud meie püsimenüüle)
• salatid – leida uusi toitvate, maitsvate ja tervislike salatite retsepte, mida teha kiireks lõuna- või õhtusöögiks
• värske kraam ja köögiviljad – leida lisaks praegustele lemmikutele uusi ja need sarnaselt õhtusöögiideedele kõik kohe kirja panna, et kogu valik oleks pidevalt silme ees

Kas on irooniline, et võimalikult mitmekesise menüü koostamine tähendab minu jaoks just lisandi ja liha eraldi välja toomist ning nende vahel valimist, ehkki need on mõlemad vähem tervislikum osa toidust? Kindlasti tuleks ka köögiviljade ja värske kraami puhul kasuks veidi plaanipärasem lähenemine, aga minu jaoks on võrdlemisi loogiline just neid vähem tervislikke asju hajutatumalt ja vaheldumisi tarbida – taimne/värske kraam on nagunii alati lisaks, vastavalt konkreetsele toidule. Kas on juba toidu sees (kõige tihemini sibul, küüslauk, tomat – ka porgand, paprika jm) või kui mitte, siis teeme kõrvale värske salati (enamasti rukola+spinat+tomat).

Laste puhul on selle värske salatiga nii nagu on – vahel nad on nõus sööma, vahel mitte. Olen üldiselt üritanud lähtuda reeglist, et MIDAGI taimset/värsket peab toidu kõrval ikkagi olema. Kui meie salatit ei soovi, siis lihtsalt tomat, kurk, roheline sibul, hernes, mais, mungoad jne – vastavalt maitse-eelistustele ja mis kodus käepärast on. Palusin täna neil mõlemal öelda mulle kõik värske kraam, mida nad toidu kõrvale lisandina on nõus sööma – mõlemale sobib kurk, tomat, roheline sibul ja herned (sügavkülmast, mitte konservist), Plikale sobib spinat ja mungoad, Poiss, kes on neid varasemalt söönud, teatas, et enam ei taha, aga tema lemmik on jälle konservmais. Kumbki ei soovi toidu kõrvale lisandiks värsket porgandit, ehkki iseenesest nad seda vahepalana täitsa söövad. Värske kapsas läheb vahel harva vahepalana peale, aga sedagi mitte eriti, nii et toidu kõrvale seda ei pakkunud. Nuikapsas meeldib kõigile, aga see on väga hooajaline. Loodan seda listi pikendada vastavalt teie soovitustele 🙂

Ja lõpetuseks küsimused suurele ringile:

• kust ja kuidas teie kala valite, ostate ja valmistate? ma oskan teha ainult ahjulõhet ja seda lapsed ei soovi 😀
• millised on teie lemmikud supid, salatid, taimsed kotletid ja taimetoidud?
• millised on teie pere laste poolt heaks kiidetud toidud?
• millised on teie pere (laste) lemmikud köögiviljad – nii toidu sisse peidetult kui värske ampsuna?
• millised on teie lemmikud taimsed võileivakatted?

Kui võimalik, linkige ka lemmikretsepte 🙂

EDIT: ei tulnud eile pähe eraldi ära märkida, aga keegi meie perest (loe: ei mina ega lapsed, Kaaslane ilmselt sööb suht kõike :D) ei armasta magusa maitsega soolaseid toite. Ehk et kõrvits, porgand, maguskartul, peet ühe põhikoostisainena – pigem ei 😛 Kui just keegi ei kinnita, et hoolimata sellest pole toidu põhimaitse üldse magus/porgandine jne. Porgandit peidan igale poole sisse riivituna ja vahepalana on värskelt hea, aga niipea, kui on suuremad keedetud porgandi tükid tunda, ei sobi üldse. Lapsed sööks borši küll, aga mind jätab liiga külmaks, et seda ise teha. Ma olen hästi avatud kõigile köögiviljadele ja maitsen alati kõike, mida mulle süüa tehakse ja kuskil pakutakse (st, kuni ma selle eest maksma ei pea või ise vaeva nägema :D), sest ma armastan uusi maitseelamusi ja alati on võimalus, et midagi ikkagi meeldib. Aga minevikukogemuse põhjal jah… Jäävad porgandikotletid ja kõrvitsasupp minu poolt väljas süües valimata ja oma köögis kokkamata – tõenäosus, et need meile maitseks, on liiga väike 😛