rõõm

Esimese nädala menüü

Ühe nädala olen igatahes eesmärki täitnud – nüüd, kus menüü olemas, ma kindlasti ka järgin seda 😛 Võtsin järjest kõik need toidud me menüütahvlilt, mille ees veel tärni polnud, lisaks siis kala – ja paigutasin need enam-vähem nii, et kooli omadega ei kattuks. Oakotletid lähevad taimetoiduna kirja. Kuna lasanjet tuleb suur vorm, jagub seda ka laupäevaks, nii et kui nädalavahetusel mingi supi juurde teen, peaks täitsa piisama.

kool kodu
esmaspäev lõhepasta ahjukana ja kartulipuder
teisipäev köögivilja-nuudlisupp pilaff sealihaga
kolmapäev kartul ja veisehakklihakaste oakotletid
neljapäev köögiviljapada sealihaga kohafilee ja kartul
reede hapukapsaborš lasanje

 

Supi koha pealt pole ma veel päris täpselt otsustanud. Plika palus seljankat, mida ma pole kunagi teinud – teadsin ainult, et sinna sisse läheb palju erinevat liha. Plika ütles, et mis palju liha, seljanka sees on ju viiner 😀  Vaatasin erinevaid retsepte, lihtsamad on viiner + suitsuvorst, keerulisemad sisaldavad igasugu eri lihasid. Kuna mu eesmärk on liha tarbimist vähendada, siis äkki piisaks, kui ma panekski ainult viinerit? Nii palju, kui ma nägin, siis sibul-marineeritud kurk-tomatipasta on kõigis sees, osades retseptides on ka kartul ja küüslauk. Ma pigem paneks vähem liha ja kindlasti kartulit – küüslaugu koha pealt ei oskagi otsustada. Tavaliselt lisan seda küll igale poole, vast sobiks seljanka sisse ka 😀 No ja veisepuljongit mul pole – ma üldse puljongit ei tarbi, vaid kasutan suppides lihtsalt erinevaid ürdisegusid, praegu on mul nt mingi supi rõõmu nimeline… Ma saan aru küll, et lihapuljong peaks andma supile veel autentset maitset, aga ma igatahes kavatsen tuimalt ilma selleta teha – vaatame, kas ja kuidas maitseb 😀

Aga järgmisteks nädalateks võiks siis pigem mõned mõnusad kreemja püreesupi retseptid otsida, sest ikkagi vähem liha, eks.

Kuna menüütahvlil on ilma tärnita veel ka tortillawrapid, võib nädalavahetusel neid ka teha – ja siis ongi ring peal! See tahvel on selles mõttes ikka imeliselt aidanud, et ühelt poolt tegi elu lihtsamaks, teiselt poolt distsiplineeris – kui ikka tärn oli juba ees, siis tuli midagi muud valida. Ainus, mida selle kuu jooksul kaks korda tegime, oli pasta koorekastmega, sest puhkuse ajal oli mingi päev, kus ma lihtsalt ei viitsinud ise süüa teha, suitsusink, koor ja sulajuust olid kenasti külmkapis olemas – ja see on toit, mida teeb Plika 😀

llmselt kustutame siis tahvli tühjaks ja kirjutame kõik toidud uuesti – aga jätame “kiirtoidud” eraldi või ei pane üldse. Põhirõhk on ikkagi tervislikel soojadel õhtusöökidel – kodune burger, pitsa, wrap ja sushi püsivad meeles ka ilma tahvlita 😛

Ja siis hakkame jälle otsast pihta tärne tegema! Kala suhtes ma ei ole kindel, kui loominguline suudan olla, nii et vabalt võib olla, et üle nädala ongi heeringas ja valge kala (no sellega saab vähemalt pisut mängida, et kas paneerida ja praadida või kuidagi ahjus teha… Mismoodi te ikkagi kala teete, ah? Pean googeldama). Aga supi suhtes on küll kavatsus iga nädal mõnda erinevat proovida. Kuna köögiviljakotletid mulle väga maitsevad, siis on neid esialgu kavas korra nädalas teha ja erinevaid retsepte katsetada. Taimetoit ikkagi!

Laste poolt heaks kiidetud “salati”kraami listid kasvasid ka täna jõudsalt, siin siis konkreetselt need asjad, mida nad on nõus sööma õhtusöögi kõrvale salati asemel (nagu eelmises postituses mainitud, siis porgand läheb peale ainult omaette vahepalana). Nuikapsa kohta pean Plikalt veel üle küsima, teda polnud tol hetkel siin, kui selle kohta Poisilt uurisin. Kui seda tõesti Rimist aastaringselt saada on (pole eraldi tähelepanu pööranud), siis peab ikka listis olema 🙂

Plika Poiss
tomat tomat
kurk kurk
herned herned
roheline sibul roheline sibul
hapukurk hapukurk
spinat mais
mungoad nuikapsas
paprika

 

Taolised nimekirjad on mulle nii suureks abiks, sest kõik “sobivad” valikud on korraga silme ees ja on näha, et tegelikult söövad lapsed päris paljusid asju. Sellest inspireerituna ostsingi täna poes käies paprikat ja konservmaisi – need said lastele õhtulsöögi kõrvale salatiks. Külmutatud herneid ostsin ka. Ja erinevaid purgiube, sest oad meile kõigile suht maitsevad ja neist saab igasugu asju teha (alustuseks kolmapäeval oakotlette). Lisaks harilikud iganädalased valikud ehk rukola ja kirsstomatid minu lemmiksalati jaoks ning hooajalist puuvilja – antud juhul siis suure pomelo, mitu kilo mandariine ja Poisile hurmaad. Lahkusin Maximast kahe suure pilgeni täis kotiga – sealt ostan ma suure osa nii värskest kui külmutatud kraamist. No lihtsalt kõige laiem valik ja parimad hinnad. Tänane arve oli 30€ – sellest suurem osa ülalmainitud värske kraam, aga ka kanakoivad õhtul ahju panemiseks, kanamagu kassidele ja kohvikoor. Ning sügavkülma täiteks külmutatud küüslaugusaiad ja ciabatta (mõlemad soodushinnaga), uitmõtte ajel võtsin ka ühe külmutatud pärmi-lehttaigna, võiga tehtud variandi (samuti soodushinnaga). Muide, see oli mul vist elus esimene kord külmutatud tainast osta 😀 Tavaliselt küpsetan ikka kõik ise ja üldiselt ma pole ka suurem asi lehttaigna fänn (rasvane, pudiseb) – aga samas vahel oleks ilmselt hea lihtsa vaevaga mõni pirukas ahju pista…

Selle peale tuli meelde mu suur lemmik sibulapirukas, mille panin oma Excelisse kirja nende toitude alla, mis mulle maitsevad, aga lastele mitte 😀 Seal listis on praegu veel ainult ramen nuudlisupp ja kinoa – raudselt on neid toite veel, aga no ei tule kõik ju kohe meelde, eks jooksvalt täiendan. Kuna on vähemalt kaks nädalavahetust kuus, kus lapsed pole kodus ja vahel tekib spontaanselt mõni selline õhtu lisaks, siis on kohe hea vastavalt valida 🙂 Kinoad, mida üle pika aja hiljuti ostsin, pole tegelikult väga pikalt teinud (ikka aastaid) – ehk on lapsed ära unustanud, et see neile kunagi ei maitsenud ja on nõus jälle proovima… ÄKKI on nende maitse-eelistused vahepeal laienenud, lootma ju peab 😀 Hmm, huvitav, kas ma peaks tatra ka sinna “oma” toitude listi lisama? Lapsed seda üldse ei taha, minul pole just megasuur lemmik, samas vahelduseks täitsa mõnus, Kaaslasele meeldib ka. Panen kirja!

Hah, ja juba tulid viimasesse listi ka ahjulõhe ja oa-suvikõrvitsa kotletid. Lõhega on muidugi see teema, et üle kõige meeldib kogu me perele – ka lastele – ikkagi “äkiline” (lõhe-sibul-oliiviõli-sool-pipar-laimimahl), mida ma tihti suure portsu teen, kui lõhefilee soodushinnaga on (tavahinnaga ma ei osta seda kunagi) – ja mida me siis ohjeldamatult mitu päeva järjest ciabattaga sööme, kuni see otsas on 😀 Väikest kogust ei hakka üldse tegema, see saab liiga kiiresti otsa, aga suurem kogus lõputult ei säili, nii et tulebki palju süüa, saab vähemalt mõneks ajaks isu täis 😀 Ehk et lõhefilee ei pruugi me majas lihtsalt võileivalt ahju jõuda 😀

Aga teate, mille üle mul on veel väga hea meel? Et ma elan turule nii lähedal ja olen jälle harjunud seal regulaarselt käima. Kõik kohalikud köögiviljad ja lihakraam, mida varem kippusin ikka mugavalt poest ostma, tulevad nüüd sealt. Rohelist sibulat saan osta pundi ilma kilekotita ja selle lihtsalt koju tuua. Kasside põhitoit sea neer ja süda, mida varem käisin ostmas eelmise kodu lähedal asuvast Tiina lihapoest, on turu lihaletis kenasti esindatud ja neer ka odavama hinnaga 😀 Ainus liha, mida ma supermarketist ostan, on kanakoivad ja -filee (vahel harva ka mõni -50% nurga põnevam leid) – viimaseid ma pole turult leidnud, ülejäänud lihakraami saan aga reeglina kenasti kätte. Peekonit ostan lahtiselt Saaremaa poest, kilo hind on 8€ – mis tunduvalt etem, kui väikestel poe vaakumpakenditel. Samast olen leidnud ka paar päris maitsvat sinki nii leivale (taisem) kui toidu sisse (pekisem) – mulle meeldib ainult ehtsa suitsuse maitsega sink, enamik poes müüdavatest on minu jaoks maitsetud.

Ühesõnaga, üle nii pika aja toidu rindel planeerida on värskendav ja põnev – nagu alguses ikka. Vaatame, kaua see püsib 😀

Annika rääkis, et talle ka muidu üldse kõrvits ei maitse, aga ta on saanud kõrvitsast püreesuppi ja kotlette, mis olid mõlemad väga head. Novat, just, kui keegi mind külla kutsuks ja pakuks proovida – mul lihtsalt käsi ei tõuse endale koju kõrvitsat ostma ja ise kokkama, kuni pole raudpoltkindel, et see toit mulle ka maitseb 😀 Ja retsepte on ju nii palju erinevaid, kõik kõrvitsasupid ja -kotletid ei pruugi sugugi sama head olla… Ja maitsed on individuaalsed… Aga kõrvits ja peet on küll teoreetiliselt sellised köögiviljad, mis hästi valmistatuna võiks mulle maitseda. Porgand… No ma ütlen, kuni see on nii toidu sisse ära peidetud, et magus maitse teistest üle ei käi, seni on ok 😀

2021 eesmärgid köögis

Varasemalt, kui lapsed olid väiksemad ja mul endal turvaline ning stabiilne eluperiood, oli rohkem aega ja motivatsiooni toidu rindel mingeid eesmärke seada. Mu viimane menüü koostamise katse oli ilmselt kuskil 2015-2016, sest mäletan, et Poiss käis veel lasteaias. Viimased neli aastat on olnud võrdlemisi muutlikud ja heitlikud – energia on läinud mujale, kas siis kõige raskematel aegadel lihtsalt elus püsimisele või viimastel aastatel kolimistele, remondile ja renoveerimisele. Kuna vanast ajast on mul sissejuurdunud põhimõtted mitmekesise ja tervisliku toidu asjus ning ka Kaaslase jaoks on see sama oluline, polegi ma viimastel aastatel teadlikult toidu vallas ühtki eesmärki seadnud, lihtsalt üritanud “vana rasva” pealt võimalikult mõistlikke valikuid teha. Sestap sai ka automaatselt eelmisesse postitusse kirjutatud, et jätkan samas vaimus ja mingeid konkreetsemaid eesmärke ei sea. Ma ei tahtnud nendega kaasnevat lisapinget, sest endiselt ei kuulu suured eesmärgid ja muudatused toitumises selle aasta kõige olulisemate eesmärkide hulka.

Küll aga avastasin täna rõõmu, üllatuse ja tänutundega, et minus on esimest korda üle mitme aasta teatud soov menüüle plaanipärasemalt läheneda – algus sai tehtud juba eelmise aasta lõpus, ostes köögiseinale tahvli, kuhu peale kirjutasime kõik terve me pere poolt heaks kiidetud toidud. Eks siin mängi oma rolli nii see, et elu on lõpuks pisut stabiliseerunud, kui ka see, et on soov hoida kulutused toidule võimalikult mõistlikud, samas millestki olulisest loobumata – et jääks rohkem raha elu nautimiseks ja säästmiseks ning investeerimiseks.

Seega otsustasin teema korralikult läbi mõelda ja seada pisut konkreetsemad mõõdetavad eesmärgid. Nagu öeldud, algus on juba tehtud – köögi seinal on tahvel, mis on täis kirjutatud kogu pere poolt heaks kiidetud toite – kõik punaste tärnidega on praeguseks tehtud, pastat juba kaks korda 🙂

Olen varem üritanud lugematutel kordadel menüüd teha, need katsed on alati lõppenud võrdlemisi edutult. Oluline on vist alustuseks välja tuua ebaõnnestumise põhjused ja plaanid, mida seekord teisiti teha.

Ebaõnnestumise põhjus: sobivate toitude nimekiri on liiga lühike
Lahendus: panin kirja kõik lemmiktoidud, algatasin FB-s aktiivse diskussiooni ja pikendasin seda listi poole võrra
Järgmised sammud: keskendun uute retseptide otsimisel neile gruppidele, mis seni liiga harva figureerivad

Ebaõnnestumise põhjus: soovist koostada võimalikult mitmekesine menüü, katsusin arvestada nii lasteaia kui kooli menüüga, mis osutus liiga keeruliseks
Lahendus: tuli iseenesest seoses sellega, et mõlemad lapsed käivad nüüd koolis

Ebaõnnestumise põhjus: laiskus
Lahendus: sean konkreetsed eesmärgid, mis pole liiga ambitsioonikad
Järgmised sammud: kirjutan need eesmärgid postituses allpool pikemalt lahti

Ebaõnnestumise põhjus: ei oska/viitsi otsida uusi retsepte
Lahendus: sean konkreetsemad eesmärgid, mis aitavad valikut lihtsustada
Järgmised sammud: otsin retsepte vastavalt seatud eesmärkidele kas internetist või küsin nõu blogis/FB-s – kui uus toit maitseb kõigile, lisan selle kohe “heaks kiidetud” toitude nimekirja

Et läheneda asjale organiseeritult ja panna kirja võimalikult täpselt hetkeseis, tegin Exceli tabeli.

Alustuseks kõik klassikalised õhtusöögiideed, kus tõin eraldi välja lisandi ja liha, et saaksin vajadusel menüüd koostades kiirelt sobilikud toidud välja filtreerida. Ilmselgelt annab lisanditega tunduvalt enam mängida ja vahel ma seda teengi, aga siin on ära toodud meie pere harjumuslikud lemmikud, mis enamasti koos käivad: näiteks meeldib mulle ahjukana juurde teha kõige rohkem just kartuliputru. Pastat võiks teha ka hakkliha ja punase kastmega, aga see ei meeldi lastele, nii et meie menüüs on koorekaste. Jne jne jne.

toit lisand liha
pilaff riis sealiha
pad thai riisinuudlid kanaliha
pasta koorekastmega pasta kanafilee või sink
mulgi puder kartul sink
chili con carne riis hakkliha
hiina kana riis kana
lasanje pasta hakkliha
ahjukana kartulipuder kana
kartulivorm kartul hakkliha
kananagitsad nuudlid või kuskuss kana
kartul ja heeringas kartul heeringas
tomatisupp
taimsed kotletid

 

Eraldi kaardistasin ära kodused isetehtud “kiirtoidud” ehk mitte päris klassikalised õhtusöögid, aga sobivad seda asendama, kui on kiire või soov millegi pisut vähem tervisliku, aga väga maitsva järele, mis reeglina on ise tehtult soodsam, tihti ka tervislikum: hamburger, (tortilla)pitsa, tortillawrapid, sushi.

Sellistel õhtutel, kui pole muude olulisemate tegemiste (või laiskuse :)) tõttu võimalik tund või kauem söögi valmimist oodata, vaid on vaja hilise kellaaja või meeletu nälja tõttu pigem 15 minutiga midagi kiirelt lauale saada, on meie peres levinud “kiirtoidud” lisaks ülalmainitule sellised valmistoidud või poolfabrikaadid, mida parasjagu poest väga soodsa hinnaga leidnud oleme – enamasti kas midagi Selveri -50% valikust või Kanpolist, kust on ka tihti väga soodsaid pakkumisi. Nii saab valmistooted kiirelt pannil üles soojendada ja lisandiks teha viie minutiga riisinuudlid või kuskussi ning muidugi värske salati. Ühesõnaga igasuguse valmistoidu puhul on meie pere põhimõte: mida harvem, seda parem – ja kindlasti ainult väga soodsa hinnaga. Poole hinnaga ostes on hinnad enamasti üsna mõistlikud 🙂

Sügavkülmast leiab meie peres hädaabi valmistoitude poole pealt alati pelmeenid, pitsa ja pikad saiad küüslauguga. Vahel ka friikartulid. Kui pole õnnestunud poole hinnaga midagi soodsat leida, ei ole viitsinud poodi minna vms – kuluvad vahel ära. Siin kehtib samuti reegel, et mida harvem, seda parem. Ja varusid soetame pea alati soodukate ajal.

Selle aasta eesmärk on vähendada liha tarbimist ja suurendada menüüs järgmiste toitude osakaalu – esmalt väga lihtsad, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid:

  • taimetoit – vähemalt üks taimne söök nädalas
  • kala – vähemalt üks kalatoit nädalas
  • supid – vähemalt üks supp nädalas

Seoses ülalmainituga pole mul vajadust seada eraldi eesmärki “üks uus retsept nädalas”, sest see käib asjaga paratamatult kaasas 😀

Lisaks kolm pisut üldisemat eesmärki, millele soovin ka tähelepanu pöörata:

  • taimsed võileivakatted – meie põhiline hommikusöök on võileivad ja sooviksin ka nende puhul taimse osakaalu suurendada (liha mõttes on isegi üsna hea seis, sest tihti teeme kas muna-majoneesi või juustu-küüslaugu möginaid, aga sooviks just päris taimseid – olen küll üht-teist katsetanud, aga ükski pole olnud piisavalt köitev, et oleks lisandunud meie püsimenüüle)
  • salatid – leida uusi toitvate, maitsvate ja tervislike salatite retsepte, mida teha kiireks lõuna- või õhtusöögiks
  • värske kraam ja köögiviljad – leida lisaks praegustele lemmikutele uusi ja need sarnaselt õhtusöögiideedele kõik kohe kirja panna, et kogu valik oleks pidevalt silme ees

Kas on irooniline, et võimalikult mitmekesise menüü koostamine tähendab minu jaoks just lisandi ja liha eraldi välja toomist ning nende vahel valimist, ehkki need on mõlemad vähem tervislikum osa toidust? Kindlasti tuleks ka köögiviljade ja värske kraami puhul kasuks veidi plaanipärasem lähenemine, aga minu jaoks on võrdlemisi loogiline just neid vähem tervislikke asju hajutatumalt ja vaheldumisi tarbida – taimne/värske kraam on nagunii alati lisaks, vastavalt konkreetsele toidule. Kas on juba toidu sees (kõige tihemini sibul, küüslauk, tomat – ka porgand, paprika jm) või kui mitte, siis teeme kõrvale värske salati (enamasti rukola+spinat+tomat).

Laste puhul on selle värske salatiga nii nagu on – vahel nad on nõus sööma, vahel mitte. Olen üldiselt üritanud lähtuda reeglist, et MIDAGI taimset/värsket peab toidu kõrval ikkagi olema. Kui meie salatit ei soovi, siis lihtsalt tomat, kurk, roheline sibul, hernes, mais, mungoad jne – vastavalt maitse-eelistustele ja mis kodus käepärast on. Palusin täna neil mõlemal öelda mulle kõik värske kraam, mida nad toidu kõrvale lisandina on nõus sööma – mõlemale sobib kurk, tomat, roheline sibul ja herned (sügavkülmast, mitte konservist), Plikale sobib spinat ja mungoad, Poiss, kes on neid varasemalt söönud, teatas, et enam ei taha, aga tema lemmik on jälle konservmais. Kumbki ei soovi toidu kõrvale lisandiks värsket porgandit, ehkki iseenesest nad seda vahepalana täitsa söövad. Värske kapsas läheb vahel harva vahepalana peale, aga sedagi mitte eriti, nii et toidu kõrvale seda ei pakkunud. Nuikapsas meeldib kõigile, aga see on väga hooajaline. Loodan seda listi pikendada vastavalt teie soovitustele 🙂

Ja lõpetuseks küsimused suurele ringile:

  • kust ja kuidas teie kala valite, ostate ja valmistate? ma oskan teha ainult ahjulõhet ja seda lapsed ei soovi 😀
  • millised on teie lemmikud supid, salatid, taimsed kotletid ja taimetoidud?
  • millised on teie pere laste poolt heaks kiidetud toidud?
  • millised on teie pere (laste) lemmikud köögiviljad – nii toidu sisse peidetult kui värske ampsuna?
  • millised on teie lemmikud taimsed võileivakatted?

Kui võimalik, linkige ka lemmikretsepte 🙂

EDIT: ei tulnud eile pähe eraldi ära märkida, aga keegi meie perest (loe: ei mina ega lapsed, Kaaslane ilmselt sööb suht kõike :D) ei armasta magusa maitsega soolaseid toite. Ehk et kõrvits, porgand, maguskartul, peet ühe põhikoostisainena – pigem ei 😛 Kui just keegi ei kinnita, et hoolimata sellest pole toidu põhimaitse üldse magus/porgandine jne. Porgandit peidan igale poole sisse riivituna ja vahepalana on värskelt hea, aga niipea, kui on suuremad keedetud porgandi tükid tunda, ei sobi üldse. Lapsed sööks borši küll, aga mind jätab liiga külmaks, et seda ise teha. Ma olen hästi avatud kõigile köögiviljadele ja maitsen alati kõike, mida mulle süüa tehakse ja kuskil pakutakse (st, kuni ma selle eest maksma ei pea või ise vaeva nägema :D), sest ma armastan uusi maitseelamusi ja alati on võimalus, et midagi ikkagi meeldib. Aga minevikukogemuse põhjal jah… Jäävad porgandikotletid ja kõrvitsasupp minu poolt väljas süües valimata ja oma köögis kokkamata – tõenäosus, et need meile maitseks, on liiga väike 😛

2020, tagasivaates

Ma ei ole kunagi olnud eriti järjepidev aastakokkuvõtete tegija. Mul on selle jaoks blogis eraldi kategooria, aga kasutasin seda viimati aastal 2016 😀 Jätkan siis traditsiooni sellega, et nüüd, kus ma jälle kokkuvõtte tegemiseni jõudsin, võtan märksõnadega lühidalt ka varasemad aastad kokku. Ehk et, jätkates sealt, kus viimati pooleli jäi:

2015: stabiilsus
2016: ebastabiilsus
2017: lahutus, Soomlane
2018: uus töö, suhted, väga raske sügis, Kaaslane ♥
2019: jõusaal, jooksuvõistlused, kodu müük
2020: unistuste kodu, koroona, töine areng, Kaaslase haigus

Hoolimata sellest, et 2020 ei olnud just päriselt nii stressivaba lugemisaasta, kui mul plaanis oli… Kõigist väljakutsetest hoolimata on mul ikkagi praegu tunne, et ma olen väga õnnelik ja tänulik. Et elus toimus positiivseid arenguid.

Jah, koroona on tüütu. Jah, kevadine isolatsioon ühes meeletu töökoormuse ja distantsõppega oli ääretult stressirohke aeg. Jah, Kaaslase haiglasse sattumine tuli täiesti ootamatult ja eikusagilt. Jah, mu töökoormus on olnud sügisel kõikuvam kui sooviksin, sest (ilmselt tänu koroonale) on mu kliendid olnud keskmisest vaiksemad.

AGA!

MUL ON KODU!!! Lõpuks ometi on mul ilus mugav kodu, mis on tõeline kindlus ja mis on kogu selle aasta ja kõigi raskemate hetkede puhul hoidnud mind mõistuse juures. See pidev tänutunne, et koduvahetus leidis aset ENNE selle aasta mitte nii meeldivaid sündmusi… See tänutunne on põhimõtteliselt igapäevane. Ilus mugav kodu on olnud mu viimase kümne aasta unistus ja see sai lõpuks ometi teoks. Ma elan oma unistust, iga päev 🙂 Ja ma sain aasta lõpuks koristamisega ringi peale ja kõik ebavajalikud asjad ära antud. Nüüd tuleb seda korda vaid hoida 🙂 Mu kodu on imeline 🙂

Ma vahetasin suve alguses ettevõttesiseselt töökohta – mis, jah, tähendab, et ma olen nüüd rohkem sõltuv konkreetsetest klientidest ja mu töökoormus võib olla väga kõikuv. Aga sellegipoolest on mul nüüd uued väljakutsed, midagi õppida ja kuskile areneda, kaasnes ka pisuke palgatõus. Ja uuel aastal on mul tööd täpselt nii palju, et päevad mööduvad lennates, see on kindel plaan 🙂

Tänu Kaaslase eemalolekule on mul olnud sügistalvine iseseisvuse crash course. Kui vaja, saan suurepäraselt kõigega üksi hakkama. Ma muidugi teadsin seda juba enne, aga hea oli seda endale uutes oludes uuesti tõestada 🙂 Ja kuna meil pole võimalik füüsiliselt kokku saada, on see meid muutnud sellevõrra loomingulisemaks kvaliteetaja veetmise suhtes distantsilt. Just jõulupuhkus on olnud minu jaoks ääretult nauditav, igapäevaste mitmetunniste videokõnede ja oluliste teemadega. Mõned kuud veel ja ta on kodus tagasi… Ma ei jõua ära oodata 🙂

Nagu ma naljatamisi sõbrannale hiljuti chatis ütlesin: kui töö ja tervis on alles ning enamik närvidest ka, siis on väga hea aasta olnud 😀

Ühesõnaga – mul on imeline kodu, mul on tööalaselt uued väljakutsed ja mul on absoluutselt imeline suhe. Lastega on kõik hästi, sõpradega palju suhelda ei jõua, aga nad on ka nunnud. What’s not to like?

2021 tuleb veel parem, absoluutselt.

Kaunist vana aasta lõppu teile kõigile 🙂

Uueks aastaks on ka plaanid tehtud, need katsun millalgi hiljem selle nädala jooksul blogisse kirja panna.

2020 raamatud

2020 pidi olema stressivaba lugemisaasta. Kas just stressivaba, aga võib siiski rahule jääda 😀 Lugesin kokku 108 raamatut ja 36113lk. See teeb keskmiselt kaks raamatut nädalas ja 100lk päevas. Pole mingi probleem õhtul enne magamaminekut nii palju lugeda 🙂 Ehkki vahel jah olen väsinud ja loen vähem… Vahel jälle loen rohkem. No ja ma loen päeval ka, mitte ainult õhtul voodis 😀

Igatahes. Eesti keeles lugesin 60 raamatut ja 16969lk. Inglise keeles lugesin 48 raamatut ja 19144lk.

Kõige rohkem lugesin sel aastal põnevikke – täpsemini 37 raamatut. Muide, ma olin siiani kogu aeg rääkinud, et ma loen krimit, aga tegelikult, tuleb välja, on tegu jah põnevikega. Eesti keeles pole häid liigitusi ja inglise keeles on ka mitmeid erinevaid, aga no laias laastus minu arusaamist mööda on suspense, mis jaguneb omakorda mystery, crime ja thriller (ja neil on veel omakorda omad alajaotused). No näiteks siit võite lugeda pikemalt, kui huvi on. Mulle meeldib mystery ja vahel ka thrillerid, kui need pole liiga sünged ja on piisavalt realistlikud (üleloomulikud võimed ja maailma hukatusest päästmine pole reeglina minu teetassike). Ja mulle meeldib, kui paha isikut saab ikka lõpuni arvata, mitte ei ole algusest peale selge, kes ta on. Samas Coulteri FBI seeria on mu lemmik ja seal mind need thrilleri jooned eriti ei häiri 🙂

Naistekaid lugesin 21 raamatut. No seitsme õe seeria panin ka naistekate alla, ma ei tea, äkki ei peaks 😀

Minu-sarjast lugesin 17 raamatut, lisaks Petrone Printilt veel mitu Epu raamatut.

No ja siis oli veel “päris” ilukirjandust (Backman, langustid ja nipet-näpet veel), elulugusid (Michelle Obama, Schwarzenegger, Westoveri “Educated”), noortekaid, enesearengu teemat ja lõpetuseks ka selliseid raamatuid, mida ei osanud kuskile panna (no see Mihkel Raua suhteraamat näiteks :D).

Tegin FB jaoks kollaaže, panen need siia ka – enam-vähem üritasin midagi pingerea sarnast teha, Goodreadsi hinnetest pisut edasi minnes. Ega see kerge polnud ja väga vaieldav on kõik ka. Aga esimesel pildil on KÕIK loetud raamatud kronoloogilises järjekorras, edasi mu kõige-kõige lemmikumad ja siis natuke vähem lemmikumad, kuniks viimasel pildil on sellised, mis võite lugemata jätta 😀 Pildil klikkides näete suuremalt. Kes mul FB-s, seal on samad kollaažid koos kommentaaridega 🙂

Järgmiseks aastaks ma esimese hooga ei oskagi mingeid eesmärke seada. Panen äkki 110 raamatut näiteks. Osalen vb mõnes lugemise väljakutses 🙂 Vaatame seda asja 🙂

Praktilise poole pealt katsun igakuiseid kokkuvõtteid tehes jooksvalt kõik raamatute pildid endale juba arvutisse salvestada ning žanri ka kohe Exceli tabelis ära määratleda, et aasta lõpus oleks kokkuvõtteid teha pisut kiirem kui täna 😀 Ja äkki panna ka Excelisse Goodreadsi hinde kõrvale oma hinne, mis ei pea olema täisarv?

FB lugemise väljakutse grupp, kuhu mind just vastu võeti, tekitab igatahes tunde, et ma loen vähe 😀 😀 😀 Seal on selline 200 raamatut ikka täitsa harilik, vähemalt esmamulje põhjal – ehkki loogiline on see, et oma aastakokkuvõtteid jagavad just need, kes on rohkem lugenud. Ma arvan, et ma katsun sel aastal mugavustsoonist väljapoole lugeda ehk võtta ette ka neid raamatuid, mis esmapilgul ei tundu minu teetass. Ma tean, millised põnevikud ja naistekad mulle meeldivad, nii et seal vist pole väga vaja “kastist välja” lugeda, aga just kõik need teised žanrid…

Detsembri raamatud

14 raamatut, millest pooled puhkuse ajal. 4724lk.

Alustatud Lõpetatud Autor Pealkiri Hinne Lk arv
30.11.2020 02.12.2020 Helen Pollard The Little French Guesthouse 4 344
03.12.2020 03.12.2020 Helen Pollard Väike Prantsuse külalismaja. Tagasitulek 4 384
04.12.2020 10.12.2020 Helen Pollard Summer an the Little French Guesthouse 4 358
10.12.2020 14.12.2020 Beth O’Leary The Switch 5 320
14.12.2020 16.12.2020 Beth O’Leary The Flatshare 5 372
17.12.2020 20.12.2020 Lorraine Wilson Poppy’s Place in the Sun 3 401
20.12.2020 21.12.2020 Mihkel Raud Võtku homme mind või saatan 4 304
23.12.2020 23.12.2020 Triin Lellep Minu Pariis 4 240
25.12.2020 26.12.2020 T.A. Williams Dreaming of Verona 3 320
26.12.2020 27.12.2020 Robert Bryndza The Girl In the Ice 4 396
28.12.2020 28.12.2020 Holly Smale Mina, nohik: nohikust tšikiks 3 320
28.12.2020 28.12.2020 Merit Raju Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni 5 304
30.12.2020 30.12.2020 Justin Petrone Minu Viljandi 4 296
28.12.2020 31.12.2020 Alex Michaelides The Silent Patient 3 365

Prantsuse külalistemaja trioloogia oli väga nunnu ja soovitan.

Beth O’Leary oli kahtlemata detsembri meeldivaim avastus – “The Switch” oli täpselt nagu “The Lido” – ja “The Flatshare” ka suurepärane. Sellised… Naistekad, aga sügavama sisuga. Minu absoluutsed lemmikud. Ootan põnevusega selle autori järgmiseid raamatuid.

“Poppy’s Place in the Sun” ja “Dreaming of Verona” olid sellised naistekad, mis tundusid potentsiaalselt väga head, nagu külalistemaja trioloogia ja olid ka mõlemad ladus lugemine, aga… Midagi jäi puudu. Liiga pinnapealne. Ühes raamatus oli veits ärritav, et peategelane üldse olla ei suutnud ja paljalt mehe vaatamisest regulaarselt peaaegu orgasme sai, teises lihtsalt ei toimunud terve raamatu jooksul peategelaste vahel peaaegu midagi, sest meespool nuttis oma surnud naist taga ning naispool leppis oma saatusega ja andis talle aega, kuni LÕPUKS mees raamatu lõpus aru sai, et võiks nagu oma eluga edasi liikuda ja uue naise võtta küll 😛 Lugege midagi paremat, ärge hakake aega raiskama.

Kuna mulle meeldivad nii noortekad kui modellinduse köögipool, siis oli juba ammu soov lugeda Geek Girli seeriat (“Mina, nohik – nohikust tšikiks”) – no esimese sain läbi, rohkem ei soovi ja Plikale ka ei soovita. Autor olla oma elust võtnud kogemusi, aga minu jaoks tundus kuidagi liiga üle võlli see kõik. Kogu see koolikiusamine ja kõik need äpradused ja kuidas KÕIK ON TUKSIS… No võib-olla kellelgi ongi. Olen tänulik, et mu lastel mõnus kool ja nad saavad endaga normaalselt hakkama 😀

Minu-sarja Pariis ja Viljandi olid mõnusad ladusad puhkuselugemised. Ei jätnud kustumatut muljet, aga olid täiesti sümpaatsed.

Võtsin üle pika aja ka mõne põneviku ette. “The Girl in the Ice” oli ühe Minna poolt kõrgelt hinnatud sarja esimene raamat ja arvan, et loen sealt edasi ka, meeldis piisavalt. “The Silent Patient” oli nii üles haibitud raamat – no ja oli tõesti põnev, ma tõesti ei osanud sellist lõpplahendust ette näha… Aga mna, kes ma olen õnnelike lõppude ja inimeste headuse fänn… No ei jätnud see lõpp mulle head tunnet sisse ja sellepärast panin ka hindeks 3, hoolimata kogu põnevusest 😀

Merit Raju mulle väga meeldib ja investeerimise teemad on mul hetkel aktuaalsed, nii et mulle tema “Sõltumatu naine” väga meeldis ja oli kasu ka. Aga see jah pigem sobib algajale. Osad asjad, mis seal teha soovitas, olid mul juba eelnevalt läbi mõeldud, aga sain väga palju kasulikku ja toetavat ka.

Mihkel Raua suhteraamat oli huvitav ja kohati üsna muhe lugemine. Küll jah… Krõbeda sõnastusega, nii et keda see häirib, ei soovita 😀 Seal oli palju selliseid kohti, kus ma oleks tahtnud Kaaslasele näidata ja küsida “no kas on ka päriselt nii või, kas mehed ongi sellised?” Vb sunnin teda kunagi lugema, kui ta haiglast koju jõuab 🙂

Scroll to Top