seltsielu

Koolimuljed, deidid ja nÀdalavahetus

SĂŒtevakas on iga perioodi lĂ”pus arvestuste nĂ€dal, mille jooksul on (vist alati?) kaks arvestust (ma tĂ€pselt enam ei mĂ€leta, kas Ă€kki vĂ”is ka kolm olla mingil puhul, aga pigem vist mitte) ja ĂŒlejÀÀnud aeg on siis vaba, et nendeks Ă”ppida.

Plikal pidi olema teisipĂ€eval muusikaajaloo arvestus, mis seisnes erinevate kuulsate klassikaliste palade kuulamises ja Ă€ra tundmises. TĂ”e huvides tuleb Ă€ra mainida, et minul on sellesama Ă”nnetu arvestuse pĂ€rast muusikaajalugu lĂ”putunnistuse ainus kolm 😀 Aga no ajad olid ka teistsugused, ei olnud toona Spotify listi, kust neid kĂ”iki mugavalt kuulata sai… Minu mĂ€letamist mööda pidin kĂ€ima raamatukogu muusikaosakonnas CD-sid laenutamas 😀 Igal juhul, plaan oli, et pĂ€rast viimast pingelist koolinĂ€dalat kolme kontrolltöö, kooriprojekti ja soomlase vÔÔrustamisega Plika nĂ€dalavahetuse puhkab ja esmaspĂ€eval kuulab ogaruseni muusikat. Juhtus aga hoopis nii, et keha pidas vastu tĂ€pselt nii kaua, kui tingimata pidi ja andis siis lihtsalt alla – ehk kui nĂ€dalavahetusel oli Plikal lihtsalt pisut kehv olla, siis esmaspĂ€eval ligi 38 palavik ja nii kehv enesetunne, et ei jaksanud voodistki tĂ”usta. Õpetaja oli muidugi mĂ”istev, arusaadavalt – seesama Ă”petaja, kes kooriprojekti vedas… Nii et arvestuse saab Plika pĂ€rast vaheaega jĂ€rele teha… Aga irooniline see muidugi on, et esimese arvestusega kohe nii lĂ€ks 😀 Mis seal ikka – rÔÔmustasime selle ĂŒle, et ta niigi kaua vastu pidas ja et teisipĂ€eval oli juba inimese tunne (ehkki palavik oli isegi veel kolmapĂ€eval) – ja et reedese keemia arvestuse hindeks tuli B.

Esimene periood on niisiis edukalt seljatatud – eesti keele hinnet kĂŒll veel ei tea, sest kirjandile pole tagasisidet tulnud ja muusikaajaloo oma selgub pĂ€rast arvestust, ĂŒlejÀÀnud kokkuvĂ”tvad hinded on kĂ”ik B-d (B on 5 ja A on 5+). Aga need hinded, ĂŒtlen ausalt, ei tulnud kerge vaevaga. Plikal pole kunagi varem nii palju Ă”ppida tulnud. Ma enda kooliajast ei mĂ€leta absoluutselt, et koormus oleks olnud nii hull – kas olen lihtsalt unustanud? MĂ”nevĂ”rra aitas kindlasti kaasa see, et mina kĂ€isin seal juba alates viiendast ja olin seega ilmselt nĂ”udmiste ning tempoga harjunud… SĂŒte on ĂŒlimalt Ă€ge, aga jah – kes sinna minna tahab, siis peab arvestama, et Ă”ppima peab palju ja et vĂ€hemalt alguses on see pĂ€ris raske. Ma usun, et kindlasti aja jooksul harjub Ă€ra – kas ka  kergemaks lĂ€heb, selles on mul omad kahtlused. Olen korduvalt rĂ”hutanud, et kui on liiga palju, on alati vĂ”imalus kooli vahetada, seda Plika muidugi ka ei soovi, sest kĂ”ik on nii Ă€ge. VĂ€lja arvatud see, et nii palju Ă”ppima peab 😀 😀 😀

Ehkki arvan, et SĂŒtes oleks lihtsam hakkama saada, kui seal juba viiendas alustada, siis leian, et suures plaanis oli ĂŒheksa klassi waldorfkoolis Plikale arengu mĂ”ttes rahulikum ja kasulikum. Kas ta oleks viiendas ĂŒldse SĂŒtesse saanud? Arvan, et pigem mitte. PĂ”hikooli lĂ”puks aga oli temast waldorfkooli toetavas ja inimlikus keskkonnas kasvanud enesekindel tark noor neiu, kes teab, mida tahab. Nii et meie jaoks lĂ€ks kĂ”ik suurepĂ€raselt.

Maximas jĂ€id ette nunnud kassitassid. Kas mul oli vaja veel rohkem tasse? Ei. Kas peab Ă€ra ostma nunnud kassitassid, kui neid mĂŒĂŒgil nĂ€ed? Jaa 😀

JĂ€tkates pealkirjas mainituga – me oleme Kaaslasega mugavad ja kodused inimesed, aga nĂ€e, tuli restoranide nĂ€dal ja oli pĂ”hjust deidile minna, suisa kahel pĂ€eval jĂ€rjest.

Reedel kĂ€isime Kurgos, laupĂ€eval Mumis – ja viimane oli meie kindel lemmik. Kurgo pakett oli kusjuures kallim – 40€, Mum oli 30€.

Kurgo valisime peamiselt eelroa pĂ€rast – ma olen suur trĂŒhvlifĂ€nn. TrĂŒhvlit muidugi oli paljudes menĂŒĂŒdes, aga ju teistes tundusid mingid muud asjad kahtlased, igal juhul sai kĂ”igist trĂŒhvlitest vĂ€lja valitud just Kurgo.

Eelroog:
PÔdrafilee tataki
KrĂ”bedad kartuliniidid, trĂŒhvliga ponzu, vĂ€rske trĂŒhvel, pĂ”drasambliku krĂ”psud, lehterkukeseened

Pearoog:
Iberico secreto ballotin
Kastani- ja ribilihafarsiga tÀidis, juurselleri fondant, juursellerikreem, Iberico jus ƥerri ja roosa pipraga

Dessert:
Kukeseene-karamelli tartlett
TĂŒĂŒmiani-hapukoorejÀÀtis

Eelroog oli absoluutselt jumalik. Kartuliniite oli kĂŒll tsipa tĂŒĂŒtu sĂŒĂŒa, aga see pĂ”draliha trĂŒhvliga… Mmmmmmm…

Pearoog maitses ka vĂ€ga hĂ€sti, aga pildistamisvÀÀrsus jĂ€ttis pisut soovida 😀

Magustoit oli, khm, huvitav. No ma ei ole nagunii suurem asi magustoiduinimene. Aga selle puhul unustasime isegi pildistamise Àra.

Ma kĂ€isin Kurgos esimest korda – ei tea, kas suvel on seal Ă€kki mĂ”nusam, aga praegusel perioodil see mulle mingit muljet ei jĂ€tnud. Mulle meeldivad Ă”dusad ja vaiksemad kohad, see oli lihtsalt… Söögikoht… Ja minu jaoks liiga lĂ€rmakas. Teenindaja oli vĂ€ga armas, aga ilmselt meist suuremat ei arva, kuna kaks tarka tulid kodust vĂ€lja ilma sularahata ja nii ei jĂ€tnudki jotsi. Kaaslane arvas, et kui kaardiga saab jĂ€tta, oleks pidanud see vĂ”imalus enne pĂ”hiarve maksmist terminalis ilmuma, mina arvan, et Ă€kki, kui oleks kĂŒsinud, oleks saanud teenindaja selle vĂ”imaluse kaardimaksele kuidagi lisada… Aga ta ei kĂŒsinud… Ja nii siis jĂ€i. Piinlik on 😀

Mumis olen varem korduvalt kĂ€inud ja teadsin nagunii, et seal on mĂ”nus ja Ă”dus. Nii suur kontrast vĂ”rreldes Kurgoga! Muidugi natuke vĂ”is Ă€kki asi olla ka selles, et Kurgos kĂ€isime kell kaheksa, Mumis seitsmest – Mumis lĂ€ks ka kaheksa paiku muusika kĂ”vemaks, nĂ€dalavahetuse vĂ€rk. Mulle endale lihtsalt meeldib, kui on vaiksem, nii et saab normaalselt rÀÀkida. Seega pigem varem pihta hakata 😀

Mumi toolid oli ÀÀrmiselt lahedad, vaatamise ja pildistamise mĂ”ttes… Seal ligi 2h istuda… Taha toetada oli nagu liiga kaugel, sirge seljaga seal ÀÀre peal vĂ€sis selg lĂ”puks tĂ€itsa Ă€ra. Aga sellest ei lasknud ennast hĂ€irida, sest nii mĂ”nus oli.

Mumi menĂŒĂŒ oli minu valik nr 1 ja hĂ€sti valisin 😀

Eelroog:
LÔhe ja Kammkarp
lÔhetataki / forellimari / maapirnikrÔps / marineeritud nuikapsas

Pearoog:
Veis ja Krevett
veise sisefilee / grillitud hiidkrevetid / kuningservik / kartuliröst / rohelised köögiviljad

Dessert:
Semifreddo ja Passion
krÔbe kataifi / besee / passionikreem

Eelroog oli seal Kaaslase meelest parem kui Kurgos – minu meelest olid vĂ”rdselt head. Ehk siis absoluutselt jumalik.

Pearoog oli ka absoluutselt jumalik.

Magustoit… No mis teha, kui ei ole magustoiduinimene 😀 Oli parem kui Kurgos, aga jĂ€ttis mind siiski ĂŒsna kĂŒlmaks. MĂ”lemal puhul oleks ma suurima heameelega magustoidu asemel veel ĂŒhe eelroa vĂ”tnud 😀

LaupĂ€eva Ă”htul saime koju jĂ”udes mĂ”nusa restoranikĂŒlastuse jĂ€tkuks vaadata Ă€ra vĂ€gagi teemakohase Masterchefi vĂ€rske osa 😛

Sain juuli lĂ”pus lĂ€bi Robert Bryndza Erika Fosteri sarja ja laenutasin kohe otsa neli raamatut sama kirjaniku Kate Marshalli sarjast. Siis lugesin mitu kuud muid raamatuid ja neid muudkui pikendasin 😀 Kuni lĂ”puks enam ise netis pikendada ei saanud, nii et pidin seda e-maili teel tegema. Kuna seda rohkem kui korra teha ei taha, pidin lĂ”puks sarja pĂ€riselt ette vĂ”tma. Kaasa ei aidanud teadmine, et Liisile Foster meeldis, Marshall mitte. Ütleme nii, et kaks esimest raamatut meeldisid mulle ka vĂ€hem kui tavaliselt… Liiga sĂŒnged. Aga kolmas lĂ€ks tĂ€itsa mĂ”nusalt kĂ€ima ja neljas on mul pooleli – eks nĂ€is, mis sellest lĂ”puks arvan. Esimese osa lĂ”petasin eelmisel reedel, teise osa sel neljapĂ€eval, kolmanda laupĂ€eval – sain hoo sisse.

Puslet panin ka, see on alati tore. Temaatiline sĂŒgisene pusle, mille ostsin juba ligi kolm aastat tagasi. Reede Ă”htul panin paar tunnikest pĂ€rast tööpĂ€eva lĂ”ppu, kuni deidile minemiseni… Eile tegelesin muude asjadega (loe: pesin pesu ja lugesin raamatut). TĂ€nane pĂ€ev mööduski suuremalt jaolt puslet pannes – Ă”eke tuli ka ja lĂ”petasime kella viie paiku. MĂ”nus! Armastan laisku koduseid pĂŒhapĂ€evi!

TĂ”si, oleks tahtnud tĂ€na minna loodusesse jalutama, kuniks vĂ€rvilisi lehti veel on… Aga Plika jĂ”udis alles enne kolme Tallinnast koju ja selle aja peale oli pĂ€ike juba lĂ€inud, pusle ka pooleli… Nii see lĂ€ks 😀 Ehk ei ole nĂ€dala pĂ€rast veel kĂ”ik lehed maha varisenud ja ehk on siis ka kena ilm? Ilmateadet vaadates mitte, aga see vĂ”ib veel muutuda. Oh jah. Oleks ikka pidanud tĂ€na minema, varem ja kahekesi. Aga no mis seal enam… Aasta pĂ€rast on uued vĂ€rvilised lehed 😀 VĂ”i Ă€kki ikkagi kannatab nĂ€dala pĂ€rast ka 😀

TĂ€na Ă”htul vĂ”tsin blogimise varem ette ja nĂ€e, jaksasin kohe sellevĂ”rra pikemalt kirjutada. Aga see tĂ€hendab, et poole nĂ€dala ostud on kirja panemata, Ă”ige pea on vaja aga Ă”htust sĂŒĂŒa ja siis nĂ€osaadet vaadata… See on nĂŒĂŒd kĂŒll natuke pahasti. Aga noh, ega need tĆĄekid eest Ă€ra ei jookse… Natuke ma ehk ikka jĂ”uan enne sööki ja Ă€kki viitsin lĂ”petada pĂ€rast nĂ€osaadet? Kahtlane muidugi, kell on siis nii palju… Samas magasin tĂ€na kaua ja jĂ”in Ă”htul pool kuus kohvi… Lootust on 😀

Kui inimene plaane teeb…

…siis jumal naerab.

Ma nĂ€dal tagasi lohutasin ennast sellega, et ei jĂ”udnud eriti koristada, aga nĂŒĂŒd, kus soomlane on meile elama tulemas, kĂŒll siis sel nĂ€dalavahetusel on motti kĂ”ik korda teha.

No selgus hoopis, et selle nĂ€dalavahetuse plaan on Kaaslase vanaema matused…

Meil saab Kaaslasega sĂŒgisel koos oldud seitse aastat, tema vanaemaga mul ei jĂ”udnud vĂ€ga lĂ€hedasi suhteid tekkida, sest me lihtsalt nĂ€gime nii harva, korra-paar aastas ehk. Aga Mamma oli nii soe ja tore inimene… Viimased aastad olid tal tervisega pisut keerulisemad, kuni septembris haiglasse sattus ja… VĂ€hem kui kuu aega hiljem… Oeh. Eks ma ikka otsin seda positiivset – hea, et pikalt venima ei jÀÀnud seal haiglas – tal on nĂŒĂŒd parem ja kergem. Aga kurb on.

Otsides edasi positiivset, siis oli vĂ€ga tore nĂ€ha jĂ€lle kĂ”iki Kaaslase sugulasi, kellel peaks tihemini kĂŒlas kĂ€ima – ja no eks nĂŒĂŒd nĂ€gin siis laiendatud ringi sugulasi, keda enne polnud pĂ”hjust kohata… Igal juhul sai jutustatud erinevates seltskondades poole ööni vĂ€lja ja jĂ€rgmised pool pĂ€eva takkapihta. Oli kĂŒll plaan varakult kodu poole teele asuda, aga kui toredaid inimesi harva nĂ€ed, siis ei saa ju liikuma nende juurest…

No ja kuidagi juhtus lĂ”puks nii, et sugulaste juures ei sĂ”itnud me mitte ĂŒldse koju, vaid poole tunnikese autosĂ”idu kaugusel asuvasse Ülemiste keskusesse. Ja plaan oli ainult Reservedi vaadata, sest seda PĂ€rnus pole, aga tee peale ette jĂ€i SportsDirect ja Kaaslane tahtis sinna vaadata, ma siis uitasin ka ringi ja nĂ€ppu jĂ€id ĂŒhed ilusad suusapĂŒksid ja… Aastaid olen ma plaaninud neid osta, et oleks talvel pikemalt vĂ€ljas kĂ€ies soe, aga teadagi, minu pikkusele midagi leida… No ja kallis… Ja kĂ”ike muud. Oleks ma vĂ€he standardsema mÔÔduga, leiaks ju Humanast ka –  ja mĂ”ne sobivas pikkuses meeste mudeli, kui oleks viitsinud otsida ja proovida, oleks sealt tĂ”enĂ€oliselt lĂ”puks paari euroga leidnud. Aga kogu pĂŒkste otsimise ja proovimise protsess on minu jaoks nii piinarikas, et… Ma lihtsalt ei jaksa. Mitte Humanas. PĂ€ris poeski on piin.

Hele vĂ€rv ei ole ilmselt kĂ”ikse mĂ”istlikum, aga kĂ”netas. TĂ€pselt ĂŒks paar seda vĂ€rvi oli, tĂ€pselt minu suurus, istusid ilusasti ja pikkus on mu arust ka norm, sest sellised pĂŒksid pĂ€ris mööda maad lohiseda ei saa. Nii nad siis minuga kaasa tulid, ehkki 70€ on minu maailmas kallis. Hiljem vaatasin, et SportsDirecti kodukal oli sama mudeli S suurus 50.40€ ja L suurus 37.80€… Aga M suurust seal polnud ja kui tĂ€ishind on neil 167.99€, siis ei tohiks kobiseda, et kallid, ega ju? Igal juhul, seekord jagan teiega isegi glamuurseid fotosid proovikabiinist 😀

No ja siis vaatasime Deichmanni ka ja seal olid ĂŒhed tumesinised sĂŒgissaapad – ma olen nii tubli olnud pĂ€rast oma vĂ€rvianalĂŒĂŒsi ja ĂŒldse mitte enam musta ostnud ja need saapad olid mugavad ja kĂ”netasid mind ja maksid 29.99€ – no ja nii see jĂ€lle lĂ€ks… 😀 Olen kĂŒll endale lubanud, et ei osta eales seemisnahast saapaid, sest need on meie kliimas tĂ€iesti vastunĂ€idustatud, aga noh, kuna need on sileda tallaga, siis nagunii saab kanda vaid plusskraadidega ehk siis pigem varasĂŒgise saapad. Kui vĂ€ga lĂ€gaseks lĂ€heb, siis vist enam ei kanna, libedaga kindlasti ka mitte. Aga lasin niiskuskaitsega ĂŒle ja ehk pĂŒsivad kenad.

Soe talvejope on mul ikkagi puudu. Ostsin paar talve tagasi punase Didrikson Erika, mis mulle lĂ”ikelt vĂ€ga meeldib, AGA ma tunnetasin algusest peale, et see pole pĂ€ris minu punane (lihtsalt see oli tol hetkel parim valik) ja sure enough see on soe punane, mitte kĂŒlm. Ja see ei ole ka nii soe, kui ma tahaks, aga seda ma siis ei teadnud – Eestis mĂŒĂŒakse seda enamasti talvejope nime all, aga nende enda kodulehel, mida linkisin, oli sĂŒgisjopede all, mis on mu arust kohasem. Erika on 180 g/mÂČ ja muud brĂ€ndid enamasti 200… Ja pole nii suur vahe, vĂ€idetavalt, aga no mul on sellega talvel tegelikult kĂŒlm. Kui ilm on 0 kraadi ringis, siis on ok, aga -10 kraadiga tahaks juba soojemat. No eks panin kihte alla. Aga VÄRV on ju ka vale! Nii et lĂ”ppkokkuvĂ”ttes mul on plaan see maha mĂŒĂŒa, vist (aga ma ei ole kindel, kui hĂ€sti see kaubaks lĂ€heb). VĂ”i siis… Osta veel soojem lisaks. Lihtsalt ma ei ole leidnud seda ideaalset, mis tĂ”esti istuks ja oleks Ă”iget vĂ€rvi ja lĂ”ikega ja soe.

Igal juhul, koju jĂ”udsime alles Ă”htul pool kuus ja ma olen surmvĂ€sinud, nagu pĂ€rast sellist reisi ikka. VĂ€hemalt nii palju oli mul oidu ja jaksu, et mingid vajalikud asjad suutsin kodus juba reedel Ă€ra teha. Pisut vannituba ja kööki koristada, paar laari pesu pesta… Viimane masinatĂ€is jĂ€i tĂ€naseks, see on nĂŒĂŒdseks kuivatis… Kassi kastis vahetasin liiva Ă€ra… Aga kĂ”ik ĂŒlejÀÀnu… Elutoas mingeid asju Ă€ra panna, tolmu pĂŒhkida… Plikal on ka oma toas suurpuhastus tegemata (ma ei tea, millega tema nĂ€dalavahetusel tegeles :D) – no ja arvestades meie elamise tavapĂ€rast tolmu ja kassikarvade hulka, siis nagu vĂ”iks ja peaks, kui vĂ”hivÔÔras on meile elama tulemas… Oeh. Allergiaid tal pole, aga sellegipoolest. Common courtesy vms.

ÜhesĂ”naga, kuna koristada ei jaksa, siis leidsin asendustegevuse blogimise nĂ€ol. Abiks ikka 😀

Lisaks algasid uued hooajad Masterchefil ja nĂ€osaatel ja neid oleks ka vaja vaadata, aga meil on ĂŒks Soome Masterchefi hooaegki pooleli… Jama 😀

Kuidas ma teismeliste poest teksad ostsin

Selleks, et me suudaks Liisi ja Kessuga ĂŒhe veiniĂ”htu planeerida, lĂ€heb alati kuid, sest ikka on mingi logistiline vĂ”i muud laadi p*rse, mis takistab meil kolmel ĂŒhte kohta jĂ”udmast… Aga ĂŒle pika aja see Ă”nnestus ja reede Ă”htul lĂ€ksin Tallinna maailma asju paika panema.

LaupĂ€eva hommikul jalutasin Haide juurde, et seal edasi asju paika panna 😛 Oh, kuidas ma armastan neid NĂ”mme kitsaid rohelisi tĂ€navaid…

Samuti oli mul kindel plaan minna jĂ€rgmine kord Tallinnas Espriti poodi, et osta endale uued teksad – eelmised sain just sealt, ĂŒsna mĂ”istliku hinna, Ă”ige pikkuse ja ideaalse lĂ”ikega. Need said aastatega lĂ€bi kantud, katsetasin siin hiljuti ĂŒhtede Takko meesteosakonnast ostetutega, aga 34 pikkusel leidsin kĂ”ige vĂ€iksema suuruse 31, mis polnud otseselt lai, aga… Mulle meeldib, kui teksad on rohkem ĂŒmber. Nii ma siis kandsin neid paar korda ja otsustasin, et siiski ei lĂ€he – Ă”nneks sobisid need vahepeal minu pikkuseks kasvanud Poisile, seega polnud 30€ raisku lĂ€inud.

Aga kui ma olin kahe erineva bussiga tund aega NĂ”mmelt Ülemistesse liigelnud, selgus muidugi, et nali oli minu kulul, sest Espriti poodi Ülemistes enam polnud 😀 Niisama googeldades ĂŒtleb endiselt Ülemiste ja Rocca, aga Ülemiste majaplaanilt ma seda ei leidnud ja tundub, et neid Eestis enam ĂŒldse ei ole. Samuti ei leidnud ĂŒhtki Espriti asja nende vĂ€idetavalt ametliku maaletooja NTrendi poest. Vb on vahepeal pankrotti lĂ€inud, pole aimu ka, ma ei tea moebrĂ€ndidest absoluutselt miskit, ei saaks vĂ€hem huvitada. VĂ€lja arvatud siis, kui ma sooviks pikki teksasid ja nende eest mitte 70+€ maksta 😀

Igatahes, mul oli Ülemistes seiklemiseks arvestatud piiratud aeg ja mĂ”tlesin, et nui neljaks, mingid teksad ma siiski endale leidma pean. Lindexist PĂ€rnus vaatasin ja ei hakanud midagi silma – nĂŒĂŒd lĂ€ksin ja kĂŒsisin mĂŒĂŒjalt, kes nĂ€itas mulle kĂ€tte teistest pikema flare stiilis mudeli (ma ei ole siiamaani aru saanud, mis vahe sel bootcutiga on) – need olid sellised enam-vĂ€hem, saatsin proovikabiinist pilte erinevatele inimestele ja pinnisin, et kas pole ikka liiga lĂŒhikesed (minu maailmas alt kitsenevad ja sirge sÀÀrega teksad ehk vĂ”ivad olla pisut vĂ€hem kui kannani, aga sellised laiemad mitte ja 5cm oli puudu) – kĂ”ik vĂ€itsid, et pole. Aga 50€ teksade eest maksta tundus ka overkill. Tuletagem meelde, et ma olen harjunud Humana 3€ vĂ”i odavamate pĂ€evade hindadega ja nii harva, kui ma tavalistes riidepoodides kĂ€in, siis minu maailmas vĂ”iks ka need hinnad mitte ĂŒle 20€ minna (erandiks muidugi ilmastikukindlad riided ja jalatsid, nende eest kĂ€in ikka 100-200€ vajadusel vĂ€lja).

Seega ma otsustasin, et Lindexi teksad vĂ”in hiljem PĂ€rnust ka osta, vaatan mingeid odavamaid poode, mida PĂ€rnus pole. MĂ”tlesin Reservedi minna, aga tee peale jĂ€i Terranova. 20-ndate alguses ma armastasin seda poodi ja suutsin sealt toona nii mĂ”nedki enam-vĂ€hem ok pikkusega vabaaja pĂŒksid skoorida, aga ma ausalt pole seal kĂ€inud ligi 20 aastat, sest minu jaoks on see siiski eelkĂ”ige teismelistele suunatud. Tundus aga idekas koht mĂ”istlikuma hinnaga teksade leidmiseks ja tĂ”epoolest – suht Lindexi omadega identsed, aga poole odavamad ma sealt sain, 26€ eest.

Kui te nĂŒĂŒd pilti tahate, siis ma kaalusin seda, aga ei viitsinud siiski teha, sorry 😀

Oleksin kĂŒll eelistanud ikkagi slim fit, aga no mis sa teed, kui praegu muu moes on. Skinnyt leiab kĂŒll, aga need on minu jaoks jubedamalt ebamugavad. Olgu siis flare. MĂ”ned aastad on nĂŒĂŒd mureta – eks ole nĂ€ha, mis jĂ€rgmine kord teksasid ostes moes on 😀 Ma kannan 90% ajast ikkagi seelikuid ja kleite, lihtsalt jahedama ilmaga vabal ajal on teksad praktilisemad ja ĂŒks paar peab alati olema.

LĂŒhikesi pĂŒkse suveks on mul kĂŒll, aga pikki peale teksade ja kodu ning trenniretuuside – no ĂŒhed mustad viigipĂŒksid aastast 2005, kui ma fotopoes töötasin 😀 Need olid mulle toona sellised… Mitte just laiad, aga mitte ka vĂ€ga ĂŒmber. Nii et nĂŒĂŒd, 20 aastat hiljem, kus mu puusaĂŒmbermÔÔt on 96cm asemel 100cm ja vĂ¶Ă¶ĂŒmbermÔÔt ilmselt umbes sama palju suurenenud, on need ĂŒmber, aga mitte veel kitsad. Mitte et ma neid kannaks – aga ajatud klassikalise lĂ”ikega mustad pĂŒksid vĂ”iks inimesel ju ikka kapis olla. Proovisin just tĂ€na jalga, et veenduda – endiselt parajad ja kenad. Ilmselt kĂ”ige vanem riietusese mu kapis 🙂

Kuidas ma kaks korda muulil kÀisin

KĂ”ik sai alguses sellest, et mul tekkis suvel kinnisidee kĂ€ia Ă€ra PĂ€rnu muuli lĂ”pus. No ma ei ole sinna muulile vist tĂ€iskasvanuna kordagi sattunud – kooliajal sai kĂŒll kĂ€idud… MĂ”te oli juba idanema pandud, kui ĂŒks tuttav ka FBs postitas, kuidas ta oma abikaasaga muuli lĂ”pus Ă€ra kĂ€is – siis otsustasin, et pole oodata midagi – lĂ€heme ka, katsume ka pĂ€ikeseloojangu ajal. See oli 20.07.

Üritasin tulutult Poissi ka kaasa meelitada – ta ĂŒtles, et mĂ”ni teine pĂ€ev vĂ”iks tulla, aga too Ă”htu ei viitsinud. Olin pahur, aga kuna plaan oli juba paigas, siis ei tahtnud rohkem oodata ka – paljugi mis, Ă€kki pole hiljem enam ilma, aega vĂ”i viitsimist. Seega lĂ€ksime kolmekesi, Kaaslase ja Plikaga.

Selgus, et olen aastatega araks jÀÀnud. Minul oli mĂ€lestus sellest, kuidas ma noore kitsekesena mööda kive kalpsasin, nĂŒĂŒd aga tundus, et tasakaalu hoida on jube raske ja et kohe kukun ning löön pea vastu kive puruks 😀 PĂ”himĂ”tteliselt olin nĂ”us edasi liikuma ainult Kaaslasel kĂ€est kinni hoides. Plika siis sai minu eest kepsutada 😀 Stressirohke see teekond oli ja tagasi jĂ”udsime pimedas, aga kĂ€idud sai – ja lubasin, et enam ei lĂ€he 😀

Eelmisel nĂ€dalavahetusel oli oivaline ilm ja taas kord ĂŒks tuttav postitas FBs, kuidas nad kĂ€isid AinaĆŸis (ei olnud seesama, kes juulis PĂ€rnu muulil kĂ€is :D). Mina sain inspiratsiooni ja ĂŒtlesin – teeme Ă€ra, lĂ€heme ka! Poiss taaskord ei viitsinud, Plika on alati hakkamas, Kaaslane oli ka nĂ”us – nii me pĂŒhapĂ€eva lĂ”una ajal kolmekesi startisime. AinaĆŸi pĂ”hiline vaatamisvÀÀrsus oli aga – ĂŒllatus-ĂŒllatus – muul 😀 Kuna see tundus lĂŒhem ja lihtsam kui PĂ€rnu oma, olin siiski rÔÔmsalt nĂ”us minema. Nii et juba teine muul sel aastal – 07.09.

Ja tĂ”epoolest, kuigi natuke stressi ikka oli, eriti lĂ”pupoole, siis ĂŒldiselt oli seal turnida tunduvalt mĂ”nusam ja olin nĂ”us seda tegema isegi ilma kĂ€est kinni hoidmata 😀 Mis tĂ€hendab, et Plika ja Kaaslane mingi hetk lĂ€ksid lihtsalt omas tempos eest Ă€ra ja mina jĂ”udsin neile pĂ€ris lĂ”ppu jĂ€rele alles tunduvalt hiljem. Nemad lugesid mind oodates raamatut… Mina lugesin kohale jĂ”udes ka oma peatĂŒki lĂ”puni, siis liikusime tagasi, et rannas ĂŒks vĂ€ike piknik teha (Kaaslane ja Plika kĂ€isid isegi korra ujumas) ning seejĂ€rel suund Valga poole vĂ”tta – sealses K-Rautas oli eriti soodsa hinnaga aiakiik, mida hĂ€dasti tarvis oli 😀 No ja siis oli vaja veel Valga Hesburgeris Ă”htust sĂŒĂŒa ja Rimist jÀÀtist osta… Koju jĂ”udsime pool ĂŒheksa Ă”htul. Aga pĂ€ev lĂ€ks asja ette!

40. sĂŒnnipĂ€ev, vol 2 – Haapsalu

Teate, selles mĂ”ttes ma olen ikka tĂ”sine vanainimene, et kui mingil reisil saab kĂ€idud, kasvĂ”i lĂŒhikeselgi, olen pĂ€rast omadega nii lĂ€bi, et ei jaksa tĂŒkk aega mitte midagi teha… Blogida nĂ€iteks 😛 Aga noh, kaks nĂ€dalat hiljem on parem kui kaks kuud vĂ”i kaks aastat hiljem 😀

ÜhesĂ”naga Haapsalu.

Kuna Nele viis meid septembris Ruhnu ja Kristel oktoobris Muhu-Saaremaa tripile, oleks loogiline olnud mul ka mĂ”ni saar valida. Ise autoga praamile sĂ”itmine tundus mulle aga piisavalt hirmus (tuletagem meelde, et ma olen ĂŒpris kehv juht), seega otsustasin mandrile jÀÀda 😛 Tegin lahti booking.com, filtreerisin vĂ€lja majutused, mille hinne oli vĂ€hemalt 9, reastasin need alates odavamast ja lihtsalt vaatasin, mis sĂŒmpatiseerib ning kas sealkandis miskit pĂ”nevat teha oleks. Kuna mulle meeldivad hubased ja vanaaegse hĂ”nguga kohad, siis Haapsalu pakkus neid Ă”ige mitmeid – ja noh, nii saigi.

Ilmaga lĂ€ks meil ĂŒldiselt ĂŒsna hĂ€sti. No oleks paremini lĂ€inud, kui me oleks oma reisi laupĂ€evale planeerinud (siis oli megalt soe ja pĂ€ikeseline) – aga reedel oli ka Ă”nneks viisakam, kui ilmateade lubas.

Ehkki ametlik check-in oli kell kolm, siis nagu ma lootsingi, pole hooajavĂ€liselt probleemi vĂ”tmed varem kĂ€tte saada – nii et pĂ€rast kiiret tiiru Humanas ja Selveris parkisimegi oma auto Koidula pesa ette, panime asjad tuppa Ă€ra ja lĂ€ksime linna avastama.

Mina isiklikult tegin pilte ĂŒsna vĂ€he, Ă”nneks Kristel pildistab palju ja Nele ka minust rohkem, nii et tĂ€nu neile mul on miskit blogis jagada ka 😀

Koidula pesast nĂ€ete piisavalt pilte ĂŒlalolevalt lingilt, ma paar meeleolupildikest siia panen, oli vĂ€ga mĂ”nus ja asukoht ja super, kĂ”ik oli kĂ€e-jala juures.

Olin enne kĂŒsinud mitmelt tuttavalt Haapsalu söögikohtade soovitusi, aga kuna me tahtsime sĂŒĂŒa pĂ€eval kell kaks, olid enamik neist veel kinni. Seega maandusime hoopis Herman bistroos, kus oli ka tĂ€itsa mĂ”nus. Ja vĂ€ga hea veis 😛

…

Scroll to Top