Ei taha enam
Abikaasa hommikune hea enesetunne oli paraku vaid tabletist ning kui selle mõju kadus, tuli jälle 38 palavik. Ta on nüüd enamik päevast maha maganud, ehk aitab.
Kuna mul polnud ei küünlaid ega siirupit, sai Poisile pärast õekesega konsulteerimist Ibumaxi antud – lubati pool 200 mg tabletti kolm korda päevas, purustatuna ja lusikatäie jogurtiga segatuna läks kenasti alla. Saime palaviku vahepeal alla 38, aga õhtuks oli jälle pea 39, nii et enne magama minekut sai teise annuse.
Minul on palavik läinud, väsimus vahel kohutav, vahel poleks nagu midagi. Külmavärinad käivad samamoodi suvaliselt. Lihtsalt nii kõrini on sellest kõigest, et jube kohe. Ükshaaval tuleks haige olla, mitte kolmekesi korraga.
Poisiga peab ikka arsti juurde minema, ma olen tema pärast mures. Kohalikud tuttavad ehk oskavad nõu anda, kuidas ja kus.
Keetsin kartuleid, sest Abikaasa sõnul oli see ainus toit, mida ta süüa suudaks ja lastele meeldiks kindlasti ka. Plika vohmis hapukoorega mitu taldrikutäit sisse, isegi Poiss sõi natuke. Häda on selles, et MINA keedetud kartuleid ei armasta ja praeguse kehva isu juures ei taha neid nähagi. Tänane söök on… Issand, ma ei teagi, poolteist apelsini vist. Kõht koriseb. Tahaks riisi, aga esiteks ma ei viitsiks seda nagunii teha, teiseks pole mingit lihavärki, mida sinna sisse panna. Ja külmkapist tuleks hunnik toitu ära visata.
Nojah, aga positiivse poole pealt siiski nii palju, et nüüd peaks ju ikka hakkama paremaks minema 😀