toitumine

Lugesin just Bioneerist uudist, et Tere uus E-ainete vaba Natural jogurtisari, mis sisaldab ainult naturaalseid koostisaineid, ületas oma müügiga prognoosi kahekordselt. Ma polnud sellisest sarjast kuulnudki, aga käisin just nende kodulehel koostist lugemas ja tõepoolest, list on poole lühem ja arusaadavam, kui tavalistel jogurtitel.

See on super, et selliseid tooteid järjest enam müüki tuleb ning et inimesed neid ostavad. Kurb on aga see, et LOOMULIKU toidu jaoks tuleb teha eraldi sari ja seda rõhutada… Ning valdavalt on riiulid endiselt täis kunstainetega jama.

Rõõmu on muidugi tunduvalt rohkem. Valik läheb ju järjest paremaks ja inimeste teadlikkus järjest suuremaks! Jah, mahetoitumine on ja jääb vähemuse (sh minu) eelistuseks, aga ma olen igal juhul väga rahul sellegagi, et inimesed järjest rohkem silte loevad ja päris marjadest tehtud moosiga jogurtit ostavad.

Meie pere jogurt, nii harva, kui me seda viimasel ajal üldse tarbime, on maitsestamata (kas ise tehtud või Saidafarmi oma), mille sisse segame tükeldatud puuvilju või oma sügavkülma toormoosi – ja maasika toormoosi puhul läheb seda ikka jogurtiga võrdselt. Mämm!

Mäletatavasti panin kuu aega tagasi täitsa ausalt kirja kõik toidu, mis kodus hetkel olemas on ning tegin statistikat kahe esimesel kuul ostetu kohta. Tulemused mulle väga ei meeldinud, nii et võtsin pühaks eesmärgiks tervislikumalt ja mahedamalt toituma hakata.

Otsustasin, et meil on kuu statistikat kõige mugavam teha 9. kuupäevast ehk rahalaevade saabumise päevast alates. Nüüd on üks kuu jälle läbi ja kokkuvõtted tehtud. Panin lisaks väljaminekutele kirja ka kõik söögid, mis selle kuu jooksul kodus valmistasime – ikka parema ülevaate saamiseks. Ja ma ütleks, et edusammud on täitsa märgatavad!

Lubasin endale, et ostan mahedalt kõik kraami, mis vähegi võimalik. Ei lähe enam mugavuse pärast Selverisse, planeerin paremini ja käin tihemini mahepoes, tellin võimalikult palju maheringilt. Otsustasin, et poest enam leiba-saia ei osta. Tahad hommikul võileiba? Ole lahke, küpseta leib valmis ja söö! Tahad leivale pasteeti? Ole lahke, tee ise ja söö. Nii me siis sõimegi hommikuti peamiselt putru, sest leiba teha ju tükk aega ei viitsinud 😛 Ja kui võileibu polnud, siis polnud ka kohvil mõtet… Kord nädalas käime nagunii hommikupoolikul Abikaasa vanaemal külas, tema juures saime oma võileiva- ja kohvilaksu ikka kätte 😀 Ja soolaleivaks toodi üks leib… Nii et vahel me ikka sõime ka võileibu. Aga tunduvalt rohkem putru. No ja Abikaasa nädala sees nagunii kodus hommikust ei söö, joob tööl kohvi ja sööb lõunat.

Lubasin, et valmistoitu enam ei osta. Ei ostnud ka! Kõige koostisainerikkamad asjad olid valge šokolaad ja küpsised, mis mõlemad olid vajalikud mu sünnipäevakoogi jaoks, aga neidki on plaanis edaspidi ise teha.

Planeerimist ma alles õpin, seega sai vahel ikka hädaga tavatooteid ostetud, ehkki mahedad on olemas. Peab paremini arvestama, et maheringi kraami piisavalt pikaks ajaks jätkuks (seal jäi nüüd viimati liiga pikk vahe, mis pani paraja põntsu), mahepoes on hea käia kord nädalas esmaspäeviti, siis on värske hapukoor-vahukoor ja saab kõike muud vajalikku varuda, puuvilju saab jooksvalt Maximast, see on kodu lähedal.

Igatahes kirjutan ma nüüd kõik eelmise kuu ostud siia üksipulgi üles – see on üsna pikk rodu ja lugemine on rangelt vabatahtlik. Aga nendele, kes soovivad mahetoodete hindadest ja kättesaadavusest rohkem aimu saada, peaks üsna huvitav olema.

Eelarvesse ei mahtunud – mu eesmärk on kulutada pere söögile kuus 200 eurot, see kuu läks 265. No okei, sellest Abikaasa töölõunad on miski 20 euri, need võiks ehk eraldi jätta. Samas oli paar mõttetut kulutust, mida edaspidi ei tee, ostsin mitu üsna kallist asja, mida nüüd mitmeks kuuks jätkub (suhkur, õli) ning ma avastan järjest igasugu asjade kohta, kust neid soodsamalt saab. Nii et ma usun – mida rohkem kogemusi ja planeerimise vilumust, seda väiksemaks see summa läheb. 200 peaks olema täiesti saavutatav eesmärk!

1. Piim – €26.60, 62 l. Sellest 15 liitrit maapiim, ülejäänud poepiim. Lehmadel on piim kinni, rohkem lihtsalt maapiima meieni ei jõudnud. Kuna sel ajal, mida ma teadsin, meie lähedal enam maapiima ei müüda, siis ei teagi, millal saaks. Seega oleme olnud mugavad ja toonud poest. Ideaalis ostaksin kogu aeg maapiima, mis on müüja poolt eelnevalt kooritud, siis ei lööks see rasva maitse järgmisel päeval nii rõvedalt välja. No eks vast varsti läheb piim jälle lahti ka, siis saame jälle Abikaasa sugulaselt rohkem, see on paraku küll üsna rasvane – ise koorida on tüütu ja ei saa ka nii hästi.

Piima tarbimine on muidu etteaimatavalt suht sarnane – enne kahe kuuga 107 liitrit, aga seekord kasutasin umbes 10 liitrit erinevate piimatoodete valmistamiseks, st joodava piima kogus on kohe üsna sama.

2. Suhkur – €20.66, 5,78 kg. Ostsin hädaga Maximast paki Dansukkeri mahesuhkrut ja avastasin õudusega, et see on VALGE. Vanasti oli helepruun ja suhkrupeedist, nüüd valge, st rafineeritud ja suhkruroost. Ma ei tea küll, miks ükski normaalne inimene seda ostma peaks, mahe rafineeritud valge suhkur my ass. No igatahes – ema sõbranna käis autoga Tallinnas ja muuhulgas selles uues suures Mahemarketis, kus müüakse lahtiselt Daverti mahedat toorroosuhkrut, kilo hind oli vist €3.76. Lasin endale sealt ligi 5 kg varuks tuua. Mis teha, kui Pärnust norm hinnaga mahesuhkrut ei saa, tulebki siis Tallinnast kottide kaupa vedada. Mul üle poole on sellest veel alles 🙂

3. Kiivi – €20.29, 6,29 kg. Avastasin suure hurraaga Maximast mahekraami nurgakese ja nagu näha, siis oleme sealt mõnuga ostnud. Hinnad on mahekiividel ja banaanidel kolmandiku võrra kallimad, pole üldse kõige hullem. Sellest kogusest 1 kg on tegelikult tavalised ka, siis me polnud veel mahedaid avastanud. Tavalised kiivid olid €2.19 kilo, mahekiivide kilohind kõigub €3.20-3.50 vahel. Pakendatakse neid nelja kaupa plastist karpi ja see veel kilesse, mis mind ausalt öeldes halliks ajab, aga noh, hind on tunduvalt soodsam kui Mahedas Margis ja Maxima on kodu lähedal ka, nii et pigistan selle pakendamise koha pealt silma kinni.

4. Banaan – €12.08, 6,43 kg. Maxima mahebanaanid kõik, kilo hind on €2.10 (tavalistel 1.35, kui ma ei eksi).

5. Või – €11.42, 1,75 kg. Ostame nüüd ainult Saaremaa võid, sest see on puhtam, kui teised ja Nopri oma, mis oleks kõige parem variant, on mu mäletamist mööda tunduvalt kallim (peaks uuesti mahepoes üle vaatama). Saaremaa on ka kallim kui nt Selveri enda oma, aga vahel on soodukad, siis saab üsna sama hinnaga, turu poes on ka soodsam. Katsungi siis soodukate ajal rohkem varuda, Rimist ostsin märtsi alguses nt kuus pakki korraga. Võid kulub mul küpsetiste sisse ja küpsetada ma armastan.

6. Angerjas – €9.50, 780 g? Abikaasa sai töö juurest osta, Taani kasvatuse oma… Oleks ta sellest hullumeelsest plaanist mulle ENNE ostmist rääkinud, oleks ma ta kiirelt ümber veennud, aga paraku sain sellest teada alles siis, kui kala koju jõudis. Saime kolm purgikest marineeritud angerjat – no maitses täitsa hästi, aga minu meelest küll seda raha väärt pole, teised palju odavamad kalad on sama head. Selle kuu feil 😛

7. Sealiha – €8.37, 3,1 kg. Seda sai jällegi Abikaasa töö kaudu osta, peaks olema sihuke rõõmsalt ja üsna puhtalt väiketalus kasvanud siga. Kontidest keetis Abikaasa puljongit ja tegi suppi, osa tegime hakklihaks, osa tükeldasime lihtsalt ära ja panime kõik sügavkülma, kust siis vajadusel toidu tegemiseks võtta sai.

8. Vahukoor – €8.04, 2,16 kg. Päris mahedat vahukoort pole, aga Nopri peaks üsna sama välja tegema – märki pole, aga puhas on küll. Mahe Mark seda õnneks müüb ja sealt ma siis varun mitu potsikut enne iga jäätisetegu.

9. Munad – €7.81, 70 tk. Ostan nüüd tänu Mormelarile vabapidamise kanade mune, 10 tk karp maksab €1.10. Tellisin kaks korda kolm karpi, siis unustasin tellida (õigemini ei osanud arvata, et nii kiirelt kuluvad) ja ostsime Selverist ka ühe karbi – neil on nüüd õrrekanade munad €1.21 karp, mis on ju iseenesest armas. Otse osta on muidugi palju parem ja ma usun, et need kanad on õnnelikumad ka, aga kui häda käes, siis on ikkagi veidi parem tunne osta õrrekanade kui puurikanade mune. Mune kulub mul küpsetamiseks meeletult ja jäätise sisse kah.

10. Õli – €7.5 1. Ostsin Raismiku talu maheda rapsiõli (€1.85, 0,5 l) majoneesi tegemiseks – esimene katsetus läks aia taha ja teist pole viitsinud ette võtta. Jäi veidra maitsega – ehk on asi õlis, ehk magusas sinepis. Järgmine kord muretseb sinepipulbri, mis tegelikult retseptis oli, see on vängem. Ja mingi Saksa tootja maheda päevalilleõli, €5.69 ja 0,75 l. Eks ta, jah, kallis ju on, aga meil kulub õli tohutult vähe, me eriti praetud toite ei tee (vahel pannkooke ja kotlette vms). Eelmine maheõli pudel sai ostetud novembri keskel, nii et saime sellega umbes neli kuud läbi. Pole just eriline kulu, kui nii võtta.

11. Läätsed – €7.30, 2×500 g. Ostsin Mahedast Margist kaks pakki, punased ja rohelised. Pole varem läätsi söönud, tahtsin katsetada. Ikka päris kallid olid seal ja Kanadast pealegi, mis on minu jaoks juba päris korralik feil, aga noh, uudishimu oli suurem. Puhtjuhuslikult leidsin Maximast paar päeva tagasi 400 g paki maheläätsi, mille hinnaks vaid veidi üle kahe euro, edaspidi ostan sealt. Läätsed on täitsa mõnusa maitsega ja väga kasulikud, nendest võiks edaspidi vähemalt paar korda kuus, pigem isegi korra nädalas midagi kokata.

12. Lillkapsas – €5.55, kaalu polnud mul miskipärast kirjas, aga kaks väiksemat pead. No pakun, et äkki 1,5 kg kokku? Mahedad (üks Itaaliast, teine Prantsusmaalt), peamiselt Poisile püreeks. Oh, ma juba unistan, kuidas suvel kodumaist kraami sügavkülma varuda saab, et ei peaks keset talve kallist välismaa mahekraami ostma…

13. Suitsuvorst – €5, 800 g. Abikaasa töö juurest ostis, jälle mingi väike tegija ja suht puhas peaks olema.

14. Sool – €4.51, 2 kg. Sellest paarkümmend senti 1 kg tavalist (Abikaasa ostis kala rookimiseks ja sellest on enamik alles), ülejäänud 1 kg Himaalaja soola mahepoest. Ma pean ausalt tunnistama, et pole viitsinud uurida, kas seda mujalt odavamalt saaks – sool pole ju mahe, nii et pole erilist vahet, kas ma ostan seda Himaalaja või Atlandi soola mahe- või tavapoest. Praegu oli lihtsalt vaja ja seda kulub nii vähe, et viitsinud mujale odavamalt otsima minna – selle pakiga saame õige mitu kuud läbi.

15. Agaavisiirup – €4.42, 250 ml. See on lisaks angerjale teine selle kuu suurim feil. Ma teadsin, et see on suhkrust magusam ja kulub vähem ning oli suur uudishimu ära proovida, seega haarasin mahepoest pikemalt mõtlemata kaasa. Kodus avastasin muidugi, et seda tuleb panna 2/3 suhkrukogusest ja hind tuleb sel viisil päris kirves, no võrrelda saaks 10-eurose suhkrukiloga. Kasutan ära, aga enam ei osta. Suhkruga on nüüd õnneks sotid selged ka.

16. Kapsas – €4.23, 1,82 kg. Ühe sain Mahedast Margist veel Eesti oma ja tunduvalt soodsama hinnaga, teine Maximast ja Hollandi oma, miskine 3 euri vist oli veidi alla kilone pea. Aga noh, jällegi läks pool Poisile püreeks, kuidagi ei saanud tavalist osta, eks.

17. Sink – €3.96, 736 g. Kolm korda ostsime mulgi pudru sisse pekikuubikuteks – ükskord Maxima talupoest, kaks korda Selveri majas asuvast lepasuitsu tooteid müüvast poest. No väikesed tegijad küll, aga küllap E621 ikka sees 😛 Õigemini seal Maxima talupoes selle saunasingi kohta küll öeldi, et on puhas ja hea… No äkki siis on. Ja lepasuitsupeekoni kohta ütles tädike, et säilitusaineid pole ja naatriumglutamaati on vähe. Noo, seda viimast, ma arvan, ta lihtsalt lootis, ei võtaks tõe pähe. Aga no pole leidnud kohta, kust garanteeritult puhast kraami saaks, pigem siis ikka väiksemad tootjad ja harva süüa.

18. Apelsin – €3.83, 2,86 kg. Abikaasal oli isu, sai paar korda ostetud, tema neist ka enamiku ära sõi. Mina oleks rõõmsalt mahebanaanide ja -kiividega leppinud, aga eks ma siis natuke ikka Abikaasa kõrvalt ka nosisin. Loodetavasti tulevad varsti maheapelsinid ka.

19. Hapukoor – €3.64, 1,58 kg. Jällegi mahedalt pole, nii et võimalusel eelistan Noprit. Katsun kord nädalas ikka Mahedasse Marki sattuda, aga alati ei õnnestu see ajastamine, nii et kolm korda sain Nopri oma ostetud, üks kord Selverist tavalise.

20. Hiina kapsas – €3.25, 820 g. Oli Maxima mahenurgakeses, küll Hollandi oma, aga no värske isu oli ja sai võetud. Ma ei kujuta ette, seda ei saaks vist talvevaruks külmutada ka… No üldiselt, ega mul eriti vahet pole, kas süüa hiina kapsast või lehtsalatit, seda saab vähemalt aasta läbi eestimaist, ehkki ma ei tea, kui puhas see Grüne Fee siis ikkagi on (oma kodulehel väidavad, et ei kasuta keemilisi väetisi ja puha, aga kuulsin kuskilt, et taimed kasvavad tselluvilla vms sees – või mul jäi valesti meelde ja see oli hoopis midagi muud, aga igatahes mitte midagi väga vaimustavat).

Hea küll, ma rohkem põhjalikult kirjutada ei viitsi, teeme lühemalt. Makaronid (€3.07, 400 g, mahe, Tootsipeenra), sibul (€3.06, 1,5 kg – kaks korda sain maheringilt, nüüd neil otsas ja viimati ostsin Maximast poole kallimalt Itaalia omi), kartul (€3, 5 kg – mahering), tatrajahu (€2.80, 1 kg – mahering), keefir (€2.70, 4 kg – tavaline poest), ürdisegu (€2.64, mingi Santa Maria oma, ostsin ainult sellepärast, et saada veskiga purk :P), pipar (€2.62, 40 g, mahe terapipar, Tšehhi päritolu), porgand (€2.50, 2 kg, mahering), ploominektar (€2.42, 3 l, Leedu oma suures klaaspurgis, jäätisekokteili jaoks), valge nisujahu (€2.20, 2 kg, mahering), värske räim (€2.20, 2 kg, turult), speltanisu helbed (€2.11, 1 kg, mahering – ühe teise tootja helbed olid liiga suured ja neist tehtud putru Plika ei söönud, aga need on perfektsed hommikupudru jaoks – Plikale piisavalt pehmed, minu jaoks piisavalt tükilised, ma jahuseid putrusid ei kannata), spelta lihtjahu (€2.11, 1 kg, mahering – lihtjahu on selline jämedam ja tervislikum, mitte täitsa peen ja pehme, panen kookidesse üle poole seda ja ülejäänu tavalist valget, et kerkiks), melon (€1.92, 1,1 kg – täitsa tavaline, Abikaasa ostis, ise poleks hoolinud), tomatipasta (€1.90, 2×500 g, ICA mahesari Rimis), kohupiim (€1.75, 500 g, mahe, Saidafarm), lehtsalat (€1.70, 2 potti, Grüne Fee), sidrun (€1.46, 3 tk, 436 g, mahe), maitsestamata jogurt (€1.32, 2x400g, mahe, Saidafarm – juuretiseks, kui oma jogurtist võtta unustasin või see enne halvaks läks), tomat (€1.29, 258 g, Hispaania – sattusin Mahedas Margis peale ja tuli isu, ostsin mõned), purustatud tomatid (€1.21, 500 g, ICA mahesari Rimis), murulauk potis (€1.20, Grüne Fee), laim (€1.18, 382 g – tavalised, koogi sisse), kaerahelbed (€1.09, 1 kg, mahering), apelsinimahl (€1.08, Largo – Plika haiguse ajal soovitati talle mahla joota), kurk (€1.05, 328 g, Luunja), rukkihelbed (€1, 1 kg, mahering – mõtlesin putru teha, aga ilmselt ei maitseks, seega viskan lihtsalt paar peotäit leivataignasse), krõbuskid (€1, 2×150 g pakid, mahe, Balsnack, rukki ja spelta), leib (€1, 500 g, mahe, Vändra Leib – polnud siis veel ise leivateoni jõudnud, aga supi kõrvale oli ometi vaja), frillice salat potis (€0.99, Grüne Fee), rukkijahu (€0.90, mahering), odrajahu (€0.89, mahering – üritasin sellest hommikuputru teha, aga päris rõve oli, peaks vist karaskit küpsetama või miskit, praegu seisab niisama), küpsetuspulber (€0.82 – tavaline ja ühe kahjuliku E-ainega, aga nii palju kui ma olen lugenud, siis päris sooda-sidrunhappe seguga polevat ka päris nii hea, et ma ei teagi – praegu igatahes kasutan, sest ökopoes polnud), odrakruubid (€.82, 1 kg – tavalised Veski-Mati omad, sest Abikaasa unustas ütlemata, et otsa said ja tuli meelde alles siis, kui mulgi pudru tegu pooleli ja mina parasjagu poes, polnud aega mujalt mahedaid otsima minna), valge šokolaad (€0.80, 100 g – koogi sisse oli vaja ja mahepoes polnud, ostsin siis Maximast kõige odavama, edaspidi on plaanis proovida ise teha, paistab lihtne), peet (€0.75, 780 g, mahering), kohvikoor (€0.74, 2×200 ml, Selver – jõime kohvi alguses vähe ja piimaga, aga koorega ikka parem, nii et lõpuks hakkasime jälle ostma), idandussegu (€0.67 poole paki eest, emaga jagasime, ta ostis Tallinna Mahemarketist, kui ma nüüd idandada ka viitsiks :D), küpsised (€0.45, 180 g – koogi sisse oli vaja ja ei jõudnud ise küpsetada, tavalised Kalevi omad), porrulauk (€0.45, 266 g – tavaline, mahedat pole paraku Pärnus saada), küüslauk (€0.41, 80 g, mahering, üleminekul mahetootmisele), mustrõigas (€0.34, 170 g – mahering, tavakasvataja, aga peaks puhas olema – järgmine kord ostan rohkem varuks, sellest saab mõnusat salatit), kaalikas (€0.25, 158 g – mahepoest, Eesti oma).

Piimatooteid kokku 67 liitrit ja 6.8 kg (vs 58 ja 15 kg – võtan siin ja edaspidi eelmise kahe kuu kokkuvõttest poole) – piima jõime sama palju, aga juustu ei ostnud üldse ja maitsestamata jogurtit ka pea üldse mitte, tegin ise (ja veel muidki asju – jäätis, toorjuust, kohupiim, kondenspiim). Väga hea!

Lihatooteid 4,8 kg (vs eelmine kuu 7,5 kg) – vähem, väga hea, lisaks puhtam kraam. Võib rahul olla, tahaks muidugi veel paremini.

Kala 2,8 kg (vs eelmine kuu 500 g) – rohkem, väga hea, aga võiks veel palju rohkem olla.

Puuvilju 16,68 kg (vs eelmine kuu 3,8 kg) – üle nelja korra rohkem, suurepärane! Küll veidi üksluine valik, aga vähemalt suurelt jaolt mahe. Lisaks tarbisime muidugi ohtralt sügavkülma varutud marju ja toormoosi, mis ostudes ei kajastu.

Kartuleid 5 kg (vs eelmine kuu 5,5) – sama.

Juurikaid ja värsket kraami 11 kg + viis potti värsket kraami, ei kujuta ette, palju see kaaluda võiks (vs eelmine kuu 5,5 kg) – poole rohkem, väga hea. Aga võiks muidugi veel enam 😛

Ise tegin: kolm liitrit jogurtit, kaks liitrit hapupiima, 300 g toorjuustu, 600 g kondenspiima, 4 liitrit jäätist, 2 pätsi leiba.

Lisaks küpsetasin 12 korda, sooja sööki tegime 15 korda – ise ka imestan, et nii vähe (loogiline oleks iga päev süüa teha, eks). Ok, väljas söömas käisime ühe korra, hiinakas. Viimase Salvesti purgisupi tegime ka kapist ära. Ja eks me käisime vahel (vana)vanemate juures söömas, vahel panid nad meile toitu koju kaasa, vahel tegime suurema portsu, nii et saime mitu päeva (mulgi puder, supid jne). Kuna kellaaeg on liiga hiline, siis ei hakka praegu enam toitudest põhjalikumalt kirjutama – kui aega saan, tuleb postitus konkreetsete toidu nimetuste ja retseptidega.

Tervislikumalt ja mahedamalt toitumine on mu eesmärgiks juba mitu aastat, ometigi on sammud selle poole väga visad tulema. Londonis hakkas juba miski paika loksuma, Eestisse kolides oli tagasilöök suur. Aga ega tahet pole sellest vähemaks jäänud 🙂

Nende aastate jooksul olen õige palju lugenud, uurinud ja mõelnud. Selle aja jooksul on järjest süvenenud veendumus, et võimalikult puhas, mahe ja kohalik toitumine on õige ja hea. Tervisliku toitumise teine aspekt peale maheduse on ju aga ka toidu kasulikkus. Tõepoolest, üsna kerge oli panna Londonis korvi organic sildiga sai, pasta ja liha. No vähemalt juurikakast oli igati asjalik samm.

Siiski-siiski. Igasugused tervislikust toitumisest kõnelevad raamatud räägivad eelkõige sellest, kuidas valget suhkrut ja jahu ei tohiks üldse kasutada, kõige ökom oleks mitte üldse liha süüa jne. Ma olen neid “tervislikke” retsepte siiani kulmukergitusega vaadanud – no kes see sellist juurkakuhja närib, ah? Mis toit see on, kus liha juures pole? Umbes nii.

Aga ma olen siiski üritanud. Ja ma ütleks, et olen ka olulisi edusamme teinud. Toidulaud on vähemalt poolenisti mahe, üsna kohalik, valmistooteid ostame väga vähe jne jne. Aga ma pole veel kaugeltki seal, kuhu tahaksin jõuda.

Laenutasin Marika Blossfeldti raamatu “Looduslik toit. Täisväärtuslik elu“, loen seda nüüd hoolega. Mulle tundub kõik see jutt nii loogiline! Ja mu mõistus ütleb, et just nii tulekski süüa. Aga keha, va reetur, sõdib vastu. Tahab liha ja kooki 😛

Tähendab, ei lihas ega koogis pole midagi halba, ma ei kavatse kummastki loobuda. Minu eesmärgiks on alati olnud lihatarbimise vähendamine (sest esiteks pole seda iga päev vaja, teiseks kurnab rohke lihasöömine keskkonda, kolmandaks tahan harjuda sööma rohkem taimetoite) ja puhtama liha söömine… Kookidega samamoodi – iga päev pole vaja, aga kord-paar nädalas küpsetaks ise ja tervislikest koostisainetest.

Mul on halb harjumus tahta iga toidukorra lõpul magusat suutäit. Londonis lahendasin selle puuviljadega – nii kerge oli, kui iga nädal kast koju toodi, aastaajast hoolimata. Sain usaldada valiku tegemise nendele – kui kohalikku polnud, siis muretseti võimalikult vähese keskkonnakuluga väljamaised asjad. Ikka selleks, et oleks valikut ja mitmekesisust, sest meie kliimas oleks muidu väga nukker.

Eestis on ilma korraliku suvise ettevalmistuseta väga kehvad lood. Jah, marju-moose jõudsime sügavkülma panna. Aga tahaks ju muid puuvilju ka! Pärnu ökopoodi satun harva, aga valik on noil kordadel alati jube kehv olnud. Banaan ja õun… No kas üldse midagi veel? Kiivi, apelsin, ananass – ma arvan, neid on ka vahel olnud. Aga viimastel kuudel pole midagi silma jäänud ja satun sinna kahetsusväärselt harva (lumevangistus jne, ühesõnaga enda laiskus :D).

Ja teate, tavapoest ei kisu ka miski ostma. No lihtsalt ei isuta. Enamik sealsest kaubast on veel toores, ei viitsi neid õunu ja pirne koju valmima tassida. Virsikud-nektariinid ja viinamarjad on mu lemmikud, aga kui nende hooaega pole, siis nagu ei tahagi. Kui saaks mahedalt ja kastiga koju, sööks küll kõike – õuna, apelsini, pirni… Sellepärast, et tean – see on puhas ja kasulik. Poes saadaval olevaid vilju aga ei taha, sest hetke valik ei ole maitselt minu jaoks midagi erilist ja tean, et need pole ka puhtad.

Ehkki, jällegi, olgem ausad – oleks ju tervislikum süüa seda tavapoe puuvilja kui šokolaadi ja küpsist 😀 Nii et ma täiesti tunnistan – minu enda viga. Lihtsalt seletan, miks ma viimasel ajal puuvilja ostmiseni eriti ei jõua. Küpsist ja šokolaadi ka ei osta, need lihtsalt on veel alles. Nüüd küll Abikaasa ostis jälle kaks kilo šoksi tegelikult, minu meelehärmiks. Ise seda kusjuures ei tahagi, aga kuni kapis on, seni tema ju sööb. No hea küll, las ta olla.

No üleüldiselt. Ma tunnen, et ma vist jõudsin mingile järgmisele tasemele. Lihtsalt teadlikkus on nii palju kasvanud ja Sandraga viimastel päevadel MSNis lobisemine on ka kaasa aidanud. Ma tundsin ennast natuke kehvasti, kui ta alustas poolteist nädalat tagasi blogi pidamist selle kohta, kuidas oma pere eluviisi mahedamaks muuta ning juba nüüd on tema toidulaud suuremalt jaolt mahe ja tervislik. AGA! Ma sain aru meie suurest põhimõttelisest erinevusest 🙂 Tema on hautiste-padade peal üles kasvanud ja liha pole ka kunagi eriti söönud – lihtsalt sellepärast, et isu pole. Minu lapsepõlves oli tavapärasem toit. Meelde tulevad ema küpsetatud pannkoogid… See, kuidas endale pärast kooli leiba-saia praadisin või makarone keetsin ning neid ketšupi ja praelihaga sõin. No need olid lihtsalt mõned näited, mis esmapilgul pähe kargasid. Ja arvan, pigem oli minu toidulaud selline keskmine Eesti oma…

Ühesõnaga harjumuse asi. Puhtalt harjumuse asi! Aga see omakorda suurendas mu motivatsiooni tohutult. Jah, minul ja Abikaasal on raskem ennast tervisliku toidu peale ümber harjutada, aga ma usun, et kui on ettevõtmist ja tahtmist, USKU, et see on õige ja et see võib olla sama maitsev… Siis saame sellega hakkama.

Ja kui meie lapsed kasvavad üles meie kõrvalt seda tervislikku toitu süües, siis nad ei teagi muud ega oska tahta. Jah, nad söövad ka lasteaias, koolis, sõprade juures. Ma ei kavatse neid keelata, kõike peab maitsema. Enamasti söövad nad ikkagi kodus ning siin tahan ma teha neile tervislikke sööke. Ning kui nad küsivad, miks me sööme nii ja mitte teisiti, siis seletadagi lihtsate sõnadega ära, miks me arvame, et nii on õigem. Usun, et nad harjuvad selliste valikutega ning järgivad neid ka edaspidises elus.

Või noh, kindlasti 100% ei järgi. Oma elu peale minnes lähevad kindlasti mugavamaks jne. Võivad, ei pruugi… Enamik noori vast pigem läheb. Aga küllap aastatega ja oma lastega tuleb tervislikum toitumine jälle au sisse. Mina tahan lihtsalt omalt poolt anda võimalikult hea baasi.

Meist ei saaks kunagi maitsetute juurikate närijaid, ma ju tunnen ennast ja Abikaasat. Me oleme praegu harjunud selle “tavalise” toiduga… Ma usun, et me harjume ümber, aga need peavad olema ka põnevad ja mitmekesised toidud. Ja kindlasti jääb ka mõni patt, millest ei suuda loobuda – leian, et ei peagi. Olgu see siis kohv, valgest nisust pasta, mis iganes.

Aga tegelikult on meeletult palju asju, mida me ei ole proovinud. Ja Abikaasa on õnneks äärmiselt edumeelne, tahab ka seda kõike katsetada. Muidugi ta aeg-ajalt viriseb, kui koos poes käime, sest tema meelest kulub mahetoidule nii palju raha – aga kui ma talle kuu kokkuvõtteid näitan, siis näeb isegi, et pole hullu midagi. Nii palju jama jääb lihtsalt ostmata.

Nii et mul on nüüd eesmärgid. Muretseda koju mitu kokaraamatut, kus on just sellist tüüpi retseptid (no ja netis on ju ka maheteemalisi kokandusblogisid – Aet näiteks). Hakata teadlikult sealt näpuga järge ajama ja nädalamenüüsid koostama. Ja katsetada, katsetada, katsetada. Küll me leiame, mis meile meeldib. Küll me harjume 🙂

Ma ei ole kindel, kui palju me jõuame sel suvel kasvama panna, esmane prioriteet on remont. Aga päris mitmeid asju saab meie aiast niigi ja turg on olemas, mahering ka. Ma üritan järgmiseks talveks võimalikult põhjalikult valmistuda.

Ma üritan edaspidi võimalikult palju asju ise teha. Jogurt, jäätis ja majonees on esimesed asjad, mis plaanis, aga mõtlen ka leivale, pasteedile, pelmeenidele… Vaatame, kuidas ma jõuan ja viitsin.

Ma üritan hakata ise rohkem süüa tegema. Miskipärast see ei meeldi mulle, tundub nii ajakulukas ja tüütu, pean oma suhtumist muutma. Muideks, eelmises lõigus mainitud asjad tunduvad kuidagi kergemad teha, kuna tegu on ÜHE asjaga… See on minu jaoks midagi muud, kui terve õhtusöök. Aga alustuseks piisab sellestki, kui ma valin retseptid ja ostan vajalikud koostisosad – Abikaasa teeb siis söögi valmis 😛

Ma üritan vähendada igasugu tühjade toitude osakaalu, aga hulluks sellega ei lähe. Igasuguse hea vägisi keelamine ei vii kuhugi. Kui on ikka väga suur isu, siis sööme.

Aga kui on õige meelestatus ja põhjalikud teadmised sellest, mida paljud toidud sisaldavad või kuidas neid toodetakse, siis jääbki palju jama söömata, sest isu lihtsalt ei teki – seda ma tean, omast kogemusest. Mul on see meelestatus juba üsna hea.

Ühesõnaga ma loodan, et hakkame nüüd jõudsamalt soovitud suunas liikuma. Põhimõtted on veidi selgemad ja kokaraamatute abi on ilmselt see, mis siiani puudu olnud. Oma aruga lihtsalt ei osanud neid “teistsuguseid” toite teha. Nett on küll põhjatu infoallikas, aga hetkel tundub raamat mulle lihtsam – ei pea otsima ega mõtlema, lihtsalt lehitsen ja valin paljude kasulike asjade seast parasjagu kõige ahvatlevamana tunduva välja, et seda siis katsetada. Tahaks seda, seda ja seda raamatut… Ja see tundub ka ahvatlev ja… Ja kindlasti on veel midagi 😛 Ma tõesti tunnen esimest korda elus vajadust kokaraamatute järele, hämmastav! Siiani olen mõelnud, et see on mõttetu raharaisk, kuna netist saab kõike.

Ma olen väga põnevil!

Arutasime Abikaasaga täna, kuidas toidu arvelt kokku hoida, ilma et kvaliteet kannataks. Jõudsime ühisele järeldusele, et mahl ja sink on ilmselt need asjad, millele meil kõige rohkem tarbetut raha kulub. Ja suurendama peaks muidugi eelkõige värske kraami ja igasugu juurikate osakaalu.

Otsustasime mahla joomise ära lõpetada. Võib ju ennast petta sellega, et mahl on oh kui kasulik, aga poemahlad, mis pealegi suhkrut sisaldavad (meie suur lemmik on ju virsik, seda ei saa ilma kuidagi), ei ole mingid suuremad vitamiiniallikad. Niisiis tuleb sellest mahlajoomise harjumusest/sõltuvusest lihtsalt vabaneda ja ongi kõik. Kui on janu, joome edaspidi kraanivett 😛

Ploomimahlaga on väheke teine asi – see pole meie jaoks lihtsalt mahl, see on elutähtis osa meie lemmikmagustoidus jäätisekokteilis. Kui veel ise jäätist tegema ka hakata, siis see patt võib meile jääda, arvan ma. Lihtsalt mitte liiga tihti.

Aga ma tegin just statistikat, olen ju aasta algusest saadik kõik ostetud toidu usinasti kirja pannud. Nii et tean nüüd täpselt, mida me kahe kuu jooksul söönud oleme. Sain 75 erinevat asja, sorteerisin selle listi kogusummade järgi.

Tabeli tipus kroonis etteaimatavalt piim. Kahe kuuga 107 liitrit, €48. Nojah, sellest 107 liitrist on 31 liitrit maapiima, mis pärit Abikaasa sugulaselt, aga maksta lubas ta vaid ühe korra, siis sai 10 liitri eest… Nii et 21 liitrit on põhimõtteliselt tasuta.

Teisel kohal on mahl – 52 liitrit, €42. Sellest 36 liitrit virsiku- ja 14 liitrit ploomimahl, mõni muu ka veel. Noh, meil on hetkel 16 pakki mahla kodus varuks ka… Aga kui see otsa saab, siis juurde ostame vaid ploomimahla ja sedagi mõõdukas koguses.

Kolmandal kohal on sink – 3,7 kg, €24. Võileibade söömist tuleb vähendada, aga mitte liigselt – mu hommikukohv ja võileivad on pühad, see käib mõnusa päeva algusega kokku. Ja küüslaugujuustu-singi-kurgi leivad on ühed suured lemmikud… Noo, ma mõtlen, et ehk katsun üle päeva võileibu ja putru süüa. Ehkki putru süües läheb kõht tunni-paariga tühjaks, täiesti masendav. Ja hommikul krõbuskeid süüa pole mulle kunagi meeldinud. No eks näis. Tegelikult oleks suur asi juba seegi, kui võileivad jääks vaid hommikusöögiks, praegu on need liiga sageli ka minu lõunasöök või meie hilisõhtune snäkk. Ehk peaks hoopis nende kordade vähendamisele keskenduma ja hommikusöögi esialgu rahule jätma.

Neljandal kohal on maitsestamata jogurt – 12,4 kg, €20. Plika on jogurtisõltlane ja mulle maitseb ka, kui maasika- või vaarikamoosiga segada, njämm. Jogurtit hakkan ise tegema, saab kolm korda odavamalt.

Viiendal kohal – pelmeenid! 3,9 kg, €15. Korra kuus pelmeene süüa oleks täiesti okei, aga kahe kuuga kümme pakki on liig mis liig. See on puhtalt meie enese organiseerimatuse küsimus – nädala menüü tuleb ette teha, poes teadlikumalt käia. Siis juhtub vähem seda, et poest midagi tuua ei oska, õhtul on aeg hiline, ise oleme väsinud ja tüdinud, ja jälle viskame pelmeenid pannile.

Kuuendal kohal valmistoit, €14. Kaks korda tõi Abikaasa töölt mulle sooja toitu, Rootsi-reisile ostsime laeva salatit kaasa ja tagasi tulles Pärnu tee peal mingit sooja kraami. Ja ükskord tuli selline koogiisu, et Abikaasa tõi Selverist. Reisida on juba küll saanud, raha selleks enam nagunii pole 😛 Ja ülejäänu on jällegi organiseerimatuse küsimus – vabalt oleks saanud ise süüa teha ja kooki küpsetada.

No ja sealt edasi suhkur (1,5 kg – €12), juust (4,3 kg, €12), makaronid (7 pk/3,2 kg – €11), kohv (2 pk/1 kg – €10), kohvikoor (26 pk/5,2 l – €10), jäätis (6 l – €8), leib (12 tk/6,8 kg – €8), majonees (4 pudelit/3,6 kg – €8), suitsuvorst (3 latti, €8), või (6 pk/€7), hapukoor (9 pk/4,5 kg – €7), pasteet (1,5 kg – €7), jahu (2,75 kg – €6), sai (14 tk/4,9 kg – €6), riis (1,5 kg – €6), munad (70 tk, €6), hernesupp (3 purki – €5), hakkliha (2 kg – €5), kartul (11 kg – €5), suitsulatikas (2 tk – €5), kohupiim (1,3 kg – €5), banaan (2 kg – €5), kurk (1 kg – €4), pomelo (2 kg – €4).

Nonii, nüüd sai top 30 kirja. Värskest kraamist jõudsid sinna ainult banaan, kurk ja pomelo, sedagi täitsa lõpus. Panen ülejäänud asjad ka kirja, aga summasid ja koguseid ei viitsi rohkem kribada.

Õli, (maitsega) jogurt, kaerahelbed, kanafilee, sojakaste, šampinjonid, kapsas, tatar, kaneel, keefir, manna, heeringafilee, rosinad, salat potis, sinihallitusjuust, šokolaad, kakao, sinep, merevaik, idud, kamajahu, Plika krõbuskid (no need kamapallilaadsed), sibul, tomatipasta, kanakints, porrulauk, apelsin, kirsstomat, lillkapsas,  marineeritud pepperonipaprika, vürtsikilu, kiivi, külmutatud herned ja oad, küüslauk, ingver, kartulitärklis, rosinakukkel, redis, tuunikala õlis, hiina kapsas, odrakruubid, porgand, kaalikas, sidrun.

Kõige mõttetum osa kogu selle kraami hulgast on kahtlemata pelmeenid, valmistoit, šokolaad, Merevaik ja rosinakuklid. Jogurtit ja majoneesi loodan edaspidi ise teha, mahla ja singi tarbimist oluliselt vähendada, saia asemel pigem sepikut osta. No ja palju-palju-palju rohkem värsket kraami. Idusid võiks ise idandada.

Piimatooteid tuli kokku 115 liitrit ja 30 kg, lihatooteid 14 kg, kala 1 kg, puuvilju 7,5 kg, kartuleid 11 kg, juurikaid ja värsket kraami ka 11 kg. Ega need kilod vist otseselt midagi ei ütle, aga no ilmselgelt on näha, kus võiks vähendada ja kuhu juurde panna…

Muidugi on meil kapid praegu varusid täis ka – mahla, pastat, kõikvõimalikke kuivaineid, riisi, kartulit jne. Et ega me tegelikult kõike seda ära söönud veel pole. See selleks.

Üks on selge – piimajoomist siin majas vähendama ei hakata 😀

Aga üldiselt oli päris hariv enda jaoks seda statistikat teha. Üritame märtsis tunduvalt teadlikumalt toituda, eks kuu aja pärast siis vaatame, kas asi on paranenud!