töö

Koomiline. Kurioosne. Absurdne. Hea pidu!

Raporteerin rahulolevalt, et eilne jõulupidu läks nii, nagu plaanitud: täpselt sellises koguses alkoholi (veini, kokku pudel ehk), et kaine ma polnud, aga käitumist kontrollisin piisavalt. Pohmakat ei tulnud, mälukat ka mitte.

Võin rõõmuga tõdeda, et elul on mulle endiselt (õnneks positiivseid) üllatusi varuks. Mul oli mitmeid kontseptsioone selle kohta, kuidas õhtu lõppema peaks, aga reaalselt juhtunu nende alla ei mahtunud.

Õnneks mulle ootamatused üldiselt meeldivad.

Siinkohal tervitaks anonüümseks jääda soovinud kontori töötajat (vt. pilti) ning Piiat ja Nadjat. Jõudu ja jaksu teile kõigile edaspidiseks!

Tantsud tähtedega oli parim – palavad tervitused ka Indrek… Vabandust, Martinile 😛

Kokkuvõtvalt oli selline õhtu, mis jääb kauaks meelde ja mida saab kunagi hiljem suure heldimusega meenutada.

Ahjaa, kui te teete õhtuks harja, aga ei viitsi seda öösel välja pesta, on järgmise päeva pärastlõunaks tulemus selline, nagu näha kõrvaloleval pildil.

Kui koju sõitsime, oli muru roheline ja päike säras taevas. Häid jõule kõigile kolleegidele ja muudele loomadele. Järgmisel aastal jälle 😀

PS. Kanters, ma jään nüüd su aastavahetusürituse peale lootma, Tartu tundub selleks puhuks tõesti Tallinnast hulka sobivam olevat!

EDIT: Nadja ja Piia said oma variandid kah kirja.

Nii ei saa rallit sõita!

Lepp kell 9:47 MSNis: ma jään natuke hiljaks, hakkan kohe jooksma. *kaob offline, enne kui ma jõuan midagi öelda*

Kellel meist just kaks vaba päeva oli??? Ma lihtsalt EI JÕUA tema peale iga päev karjuda, mitte kellelegi EI LÄHE korda, et ta 80% ajast hilineb ja mina lihtsalt kannatan.

Tramaivõi. Lepp, mine p*rse!

EDIT: KOLM klienti teevad (paariminutiliste vahedega) ukse lahti, ronivad sisse ja küsivad süüdimatult: kas te olete juba avatud või? Uks on kinni ja enamik tulesid ei põle, ostke endale ajud ja pange kellad õigeks, urr. Sellised asjad juhtuvad ainult minuga…

EDIT 2: Lepa saabumise aeg: 10:15

EDIT 3: Lepa reaalne tööleasumise aeg (loe: jõuab tagant riideid vahetamast või kohvi ja muid müstilisi aeganõudvaid asju tegemast reaalselt ette kassasse): 10:30

Ja nii on peaaegu iga kuradi päev…

EDIT 4: Keegi võiks Lepale paki nätsu tuua siia kiiremas korras, minu oma on eelmisest taolisest situatsioonist otsas ja ta haiseb MEETRI kaugusele. Võeh!

Miks?

Miks tuuakse meile 19 kasti kaupa? (mis siis, et enamik neist suht väiksed, räme ikkagi)

Miks paneb Hansa liising oma klientidele näkku ja mind seepärast piinlikkust tundma? (aga vähemalt üks Kaupsi kinkekaart on juba olemas, nii paljugi nende kasuks)

Miks tahavad kõik inimesed detsembris tarbida, tarbida, tarbida? (Et meile käivet teha? See on muidugi hea…)

Miks on mul jälle ilma igasuguse põhjuseta süda kogu aeg natukene paha, nii et süüa õieti ei saa? (kõigile naissoo esindajatele ühise igakuise füüsilise nähtuse hiljutise lõppemise põhjal ei saa võimalikku (pigem nagunii võimatut) rasedust süüdistada, tänan küsimast)

Miks ei ole mul käepärast pikka pandavat poissi, kes rahuldaks mu vajadusi? (töötav wifi, hea seks etc)

Kuidas on võimalik, et sain reedel pea kümme tonni palka, aga järgmise palgapäevani on elamise (loe: söök, alkohol, riided, peod, jõulukingid etc) raha 580 krooni? (viimane Egiptus, krediitkaart, mõned ettenägematud kulutused (loe: lehmadega põll, Muraka lahkumispidu), üür, kosmeetik, pillid, Ekspress, õppelaen, mobiil etc)

Sõbrad, jõulukinke te see aasta ei saa! Mitte keegi! Aga seitset teist õnnistan ma kaardiga (sest just nii palju kaarte ma hiljuti ära ostsin) ja piparkoogid tulevad ka (söön kasvõi kuu lõpuni makarone!). Videomaki pean maha müüma (ammu oleks tulnud seda teha, aga ma lihtsalt ei viitsi tegeleda), siis saan ehk kuu lõpuni kuidagimoodi läbi. Te ju teate mu püha uskumust, et aasta lõpuks pean olema plussis, mitte miinuses. Krediitkaart EI OLE seekord lahendus. Kuuske vist see aasta siiski ei tule…

Aga muidu, tsiteerides Dakit: elu on lill.

*Tikker ohkab nukralt ja läheb tema kohta hirmuäratavalt vara magama* (tööpäev pidi vist tõesti ränk olema)

So long, farewell…

Reedel oli siis Muraka lahkumispidu. Miks ma sellest varem ei kirjutanud, küsite? Väga lihtne – oigasin eile terve päeva voodis ja ravisin elu kõige hullemat pohmakat. Sellest loo moraal: liiga vähese vaba aja omamine ja sellest tulenev tunne, et neid väheseidki vabu päevi tuleb täiega ära kasutada (loe: vabale päevale eelneval õhtul suuremal hulgal siidrit viinaga tarbida) ei ole enamasti õigustatud ja lõppeb nii, nagu ülalpool juba mainitud: terve su reaalne vaba päev läheb pohmaka ravimisele.

Mina igatahes õppisin sellest midagi! Avalikke idiootsusi seekord õnneks ei teinud, vähemalt see läks hästi 😛

Igatahes olid kohal kõik vanad ja uued (v.a. need, kes välismaal) ja ma ütleks, et pidu oli tore.

Viimane õhtu koos Murakaga möödus traditsiooniliselt: McDonalds ja America’s Next Top Model. Traditsiooniliselt kallasin ma pool kruusi piima voodisse ja traditsiooniliselt avastasime, et osa, mis pidi pealkirja järgi olema 7. hooaja finaal, oli tegelikult hoopis eelviimane. *tige*

Ja täna hommikul kell viis läks Murakas taksoga lennujaama. *nukker*

PS. Avastasin, et üks väga oluline pilt jäi kollaaži panemata – eelmise suve lõpus inventuuri ajal tehtu nimelt. Aga mul on aega asja parandada, kuni Murakas USAst tagasi jõuab 😛

Ilusat advendiaega, vol 3

Ma loodan, et te ei järeldanud mu pühapäevasest postitusest midagi traagilist, see pilt iseloomustab hetkeolukorda tööl, mitte mu eraelus. Aga ma naudin musta huumorit ja mu meelest on see pilt nii geniaalne, et oleks patt seda mitte teiega jagada.

Läksin laupäeval kell üheksa magama, ärkasin pühapäeval kell pool kaksteist ja koristasin ühtejutti öösel kella neljani.

Ma ei usu, et see korter üldse kunagi nii korras olnud on…

Ja väidetavalt katkine telekas, mis aasta aega nurgas seisis, on täiesti töökorras. Halleluuja! Ainult puldil pooled nupud ei tööta. Sellega seoses küsimus, ega kellelgi mõnd JVC pulti üle juhtu olema? Või mõnd universaalset… Jõle tüütu on, kui numbritest esimesed kolm ei tööta, sisse lülitamise, helitugevuse ja kanalivahetuse nupud ka mitte – tundub, et ainsad, mis actually töötavad, on 4-9 ja mute.

Täna siis pakkus mu jõle põneva töökoha jõle põnev ülemus mulle sellise jõle põneva elamuse, et jättis mu ette hoiatamata üksi tööle.

Tramaivõi.

PS. Meil tehti intras geniaalne uuendus – iga töötatud aasta kohta üks tärnike. Tuletab kogu aeg meelde: omg, sa oled siia NII kauaks jäänud, viimane aeg uus töö otsida. Geniaalne, ma ütlen.

Scroll to Top