virin/urin – Page 32

Oi, kuidas ma vihastasin

04/06/2009 / meedia, virin/urin / 10 Comments

Lugesin sihukest toredat artiklit, mis räägib, kuidas lõpuaktuste rõivamood muutub vabamaks. Säästuajastule sobivalt on kommentaari küsitud Tallinna Kaubamajalt ning artikli lõpus on ära toodud ka näidiskomplektid:

Näidiskomplektid neiule:

Your Face roosa kleit 1899krooni
Mosaic ehe 249 krooni
Sacha London roosa king 1799 krooni

French Connection kleit 2299 krooni
Your Face must jakk 1299 krooni
Sacha London beež king 1799 krooni

Näidiskomplektid noormehele:

Mosaic läikiv elevandiluu valge ülikond, mudel Agis, hind 2699 krooni
Sangar roosa extra slim päevasärk, mudel Jaen, hind 499 krooni
Dako roosa polüester-lips, hind 179 krooni
Pierre Cardin beež püksirihm, hind 449 krooni
Filanto heledad kingad, hind 999 krooni

Mosaic hall pintsak 1399 krooni
püksid 699 krooni
Gowri roheline päevasärk slim 499 krooni
Strellson roheline lips 699 krooni
Pierre Cardin beež püksirihm 449 krooni
Romano Sicari beežid kingad 1099 krooni

Et nagu… Et nagu… ET NAGU???

Kleit 2k? Kingad 2k? Ok, ma saan aru, et ülikonda ja meeste kingi vist ülaltoodust eriti odavamalt ei leia (või äkki leiab ka, ma pole üldse kursis), aga seda enam – on siis vaja sinna juurde 500-kroonist vööd ja 700-kroonist lipsu?

Mina lõpetasin aastal 2002, kleit maksis 700 krooni (oli toona suht kallis), kingad vist 400, juuksuris-kosmeetikus-maniküüris-pediküüris käisin ka. Kokku läks juba siis korralik summa, aga tutkit see teismeline rahamuredest aru saab.

Võrdluseks: ülikooli lõpuaktusel, pärast kolme aastat iseseisvat elu ja majandamist, kandsin emalt laenatud seelikut ja 99-kroonist Terranova pluusi. Kingad olid kunagi varem miskiks pidulikumaks puhuks ostetud (TÜ ball äkki? Üle 700 kindlasti ei maksnud, ehk isegi 500, tõesti ei mäleta), prantsuse patsist sain lokid, meigi ja maniküüri tegi kosmeetikust sõbrants ja kursaõde, kellel ma vastutasuks aitasin paar lõputööks vajalikku intervjuud ära transkribeerida.

Mõistus tuleb aastatega, tõsi ta on. Enne ei saa raha väärtusest ega näiteks vee ja elektri kokkuhoiu mõttest aru, kui oled oma elu peal ja ise arveid maksad.

Aga kus on Postimehe mõistus, et ta masu ajal sihukese artikli üllitab? Enamik teismelisi on kahetsusväärselt kergesti mõjutatavad. Kes teab, kui paljud nüüd veel Kaubamaja kalleid kleite ja kingi nõudma hakkavad…

Tramaivõi, tõepoolest.

Mh

30/05/2009 / top model, TV/sarjad, virin/urin / Leave a Comment

Kuuest viimasest oli ainult ÜKS, kes ei olnud minu meelest ilus ja no mis te arvate, kas ta võitis või ei :S Ma pole nii pettunud olnud kuuendast hooajast saati, kui Danielle võitis (teate küll, see laia hambavahega must tšikk) – muidu on alati minu lemmik võitnud, vahel ei ole suutnud lemmikut validagi.

Päh.

Reisipohmell

27/05/2009 / igapäevaelu, london/UK, virin/urin / 3 Comments

Lend möödus viperusteta. Ööbisime Vaska juures. Nüüdseks oleme õnnelikult tagasi Tartus.

—

Võtsin Balti jaamas automaadist 700 krooni välja. Kuna Londoni ajast oli Oyster ja muu kaante vahel ning tagataskus, panin harjumusest kaardi ja raha ka tagataskusse. Ise veel mõtlesin, et ei tohiks, ei ole turvaline – aga ah, mis seal ikka, me läheme ju nii lühikese maa. Võite kolm korda arvata, kas see raha oli Kompressorisse jõudes alles või ei.

Süüdistada pole kedagi teist kui iseennast. 90% ajast võtan ma korraga välja 250 krooni, selle kaotamise peale oleks õlgu kehitanud, natuke vandunud ja nentinud, et odav õppetund. Nojah, 700 krooni ei ole nii odav, päris kallis on. Masendusin ja valasin paar pisaratki. Aga mis seal ikka. Raha tuleb, raha läheb. Ma loodan, et äkki mingi ime läbi seda ei varastanudki mõni narkar või parm, äkki see lihtsalt kukkus maha ja selle leidis keegi, kellel oli hädasti raha vaja… Oeh.

—

Liimisin Londonis superliimiga kõrvarõngast. Keerasin poolikule tuubile korgi peale ja panin selle õlakoti väikesesse sahtlisse. Õlakott läks lennu ajaks kohvrisse, mis oli hirmus täis topitud. Tallinnas avastasime, et väikese sahtli sisu on poolenisti kinni liimunud. Midagi väga olulist seal küll polnud ja kõik asjad kannatada ei saanud – kaks juuksekummi on koti küljes kinni, võtmed ja pastakad veidi liimised, ei miskit erilist. Kõrvarõngad olid ka paraku seal sahtlis, ühe peal on liimiplekid, konks on ka liimine – see on ainuke, mis mulle tuska teeb. Teab keegi, millega superliimi lahti saab? Nojah, tuska teeb taaskord ka omaenese lollus üleüldiselt – kes käskis liimituubi kotti panna, ah…

—

Raha läks Londonis mõnevõrra rohkem, kui olin plaaninud, tulemuseks plaanitust väiksemad säästud edaspidiseks. Muidu poleks nagu hädagi, aga ülimalt irooniline on see, et enamik asju, mida osta plaanisin, jäid ostmata – ei saanud ma ühtki raamatut, ühtki arvutividinat, kohvistaffi, riideid ka pea üldse mitte. Aga no vähemalt Mees sai riideid küllaga, mõnusaid impulssoste nagu võrkkiik oli ka, rangelt võttes millelegi väga arutule ei raisanud. Ja eesmärk polnudki kokku hoida, eesmärk oli puhata ja lõbutseda. Seda saime küllaga.

—

Ühe asja üle olen ma tõeliselt uhke – pakkisin kõik kotid lahti niipea, kui koju jõudsin. Isegi arvutisse ei istunud enne 🙂

Aga sellegipoolest on juba praegu tunne, et peaks midagi tegema. Et ma laisklen oma päevi maha. Ehkki jõudsime koju alles pool kaheksa, Mees käis veel tunniks tööl ja kõigi kottide lahti pakkimine oli isegi kangelastegu. Eks ma muretsen juba järgmiste päevade eest 😉

Ma nüüd üritan oma pildisegadikus korda luua ja viimastest päevadest väheke põhjalikuma ülevaate anda. Ei ole kindel, kas täna jõuan, aga proovin.

Õppelaenu hüvitamisest

21/05/2009 / poliitika, virin/urin / 12 Comments

Saan ma õigesti aru, et juulist keeratakse kõik kraanid kinni – ka nendel, kelle laenu praegu juba hüvitatakse? Ma siiani eeldasin, et kui taolisi seadusemuudatusi tehakse, siis tagasiulatuvalt neid rakendada ei saa…

Ma üldse ei muretse enda pärast – mina saan hakkama. Ei plaaninud õppelaenu võttes, et saan noorelt lapse ja tänu sellele poolest laenust lahti. See oli lihtsalt meeldiv boonus, mis ootamatu lapse saamisega kaasa tuli ja see on kahtlemata abiks, isegi kui hüvitamise periood jääb vaid kuue kuu pikkuseks (just nii palju kuid mul juuliks täis saaks…).

Aga need, kes plaanisid? Need, kes teadlikult näiteks pärast magistri lõpetamist rahuliku südamega pikema tööl käimise ja palga suurendamise asemel pärast veidikest töötamist lapse said, sest seadused soosisid, noorelt sünnitada on ju tervisele hea ja titeisu oli nagunii peal?

Ah, ma ei tea. Poliitika on keeruline. Kõik lahmivad ja tigetsevad, mina ei julge eriti. Mina ei tea, kust oleks riigieelarves võimalik päriselt ja reaalselt paremini kokku hoida. Eks igaüks vaatab asja ikka oma mätta otsast ja tõuseb tagajalgadele siis, kui teda puudutava toetuse kallale minnakse.

Sellegipoolest tundub mulle see praegune samm kuidagi vale…

Üks kurb uudis ka

20/05/2009 / london/UK, rõõm, virin/urin / Leave a Comment

Kuidagi on minust mööda läinud, et Woolworths läks pankrotti (ja Zavvi ka).

Miks, oh MIKS ma seda ei teadnud? KUST ma nüüd endale 3tk £5 Clarki ja Collinsit ostan??? Oleks ma sellest pankrotist õigel ajal kuulnud, kui nad tühjendusmüüke tegid, ma oleks kellegi ostma saatnud… Ja Zavvist oleks kindlasti odavalt kõiksugu mõnusat DVD-kraami saanud. Sellest viimasest ma ennast niiväga kõigutada ei lase, aga raamatud…

Niuks. Ma olen murtud. Ma kujutasin endale kõik see Eestis oldud aeg elavalt ette, kuidas ma lähen Woolworthi ja ostan kilode kaupa raamatuid. Karjuv ebaõnn!

—

Mul on kaks mobiili – Eesti SIMiga näitab Eesti, UK SIMiga Londoni aega. Võtsin Eesti telefoni voodi lähedale kellaks ja olin täna hommikul kell kümme tõustes äärmiselt rahulolev – nüüd on puhatud küll. Siis muidugi tuli välja, et kell on alles kaheksa. Oh mind…

Endiselt on vist plaanis Croydon ja shoppamine, õhtul aias väike grill. Mees nõuab muidugi juba inglise hommikusööki, aga mina ei viitsi praegusel hetkel eriti Brixtonisse sõita. Ja mujal EI TOHI seda süüa, ainult meie lemmikkohvikus! No näis 😛