virin/urin

Krt, mis e-mail siis nüüd?

Käisin just maili kontrollimas ja leidsin kirja, mis teatas, et mu praegune *ametlik* meiliaadress kustub kahe nädala pärast, kuna ma ei saa seda enam seal serveris hoida. Kolisin sinna alles hiljuti, sest hotti hakkas järsku lademetena rämpsu voolama ning nüüd olen siis jälle hädas.

Võtaks Gmaili, jah, aga seal on mul üks aadress juba olemas – seesama, mida kasutan Bloggeris ja Orkutis (ja mida ma mailina kasutan vaid siis, kui on vaja eriti suuri faile saata ning muul ajal kunagi ei kontrolli). Hakata kogu aeg kahe aadressiga sisse-välja logima, postitades vahepeal kogemata blogikommentaare oma ametliku aadressi alt (ees- ja perekonnanimega) – liiga tüütu.

Hotmailis on mul aadress otse loomulikult olemas – MSN – ja seda ma suht aktiivselt ka kasutan, lihtsalt kõige mugavam on, kui oled netis olles kogu aeg MSNis sees ja seal kohe näitab, kui uus kiri tuleb.

Aga MSNi ma ametliku aadressina kasutada ei saa, sest selle nimi pole ametlik. Põhimõtteliselt võiks ju uue MSNi teha, aga ei taha, sest minu ametlik aadress on alati eesnimiperekonnanimi@sth.com ja kunagi ei tea, kellele MSNi vaja jagada on (loe: inimestele, kellel pole vaja mu perekonnanime teada). Pealegi mõte Hotmailist ametliku meilina mulle kuidagi ei meeldi – tundub ebausaldusväärne või nii.

Teine suht mugav variant oleks misiganes aadress Thunderbirdiga ühendada, aga seda kõik teenusepakkujad teha ei lase.

Et mis variandid peale Gmaili, Hotmaili ja Hoti siis veel on?

Yahoo pole ka mulle kunagi imponeerinud.

Nõutus.

Igatahes unustage mu praegune meiliaadress ära (nuuks) ning kirjutage mulle Hotmaili, seda loen regulaarselt. Aga töö otsimiseks ja igasuguste ametlike kanalitega suhtlemiseks on *ametlikku* aadressi kahtlemata vaja ja võimalikult kiiresti.

Soovitage midagi asjalikku!

Natuke nalja ka

…mis siis, et haledat.

Täna tuli meile kohvikusse üks vanatädi, nii 70 vähemalt, kes oli ennast täis s*ttunud (vabandage väljendust, aga just nii see oli) ja lukustas ennast vetsu. Sellest rääkimata, et s*tarada jäi temast järele ja kõik haises.

Üritati ukse taga karjudes teda välja saada, aga tulutult. Kuna ta oli juba vana ja kurtis vist ka valu rinnas, siis kutsuti kiirabi. Ja ukse pidi lahti murdma, sest ta lihtsalt ei lasknud sisse. Ära kõndis lõpuks igatahes omal jalal (pärast kiirabiga jagelemist).

Meil haises kõik pärast veel tükk aega, Stanislavile maksti kahe töötunni eest peale, et ta selle lihtsalt ära koristaks ja lukk on lahti murtud, nii et kliendid vetsu kasutada ikkagi ei saa. Sweet.

Ahjaa, ja meil kodus läks boiler katki millalgi, saime parandaja, kes midagi tegi, aga ütles, et boiler tuleb välja vahetada, lubas mehe saata… No nüüd läks uuesti katki igatahes. Järgmine nädal pidavat tuldama… Kui ma seda usun.

Nii et sooja vett pole.

Torumees lubas ka juba ammu uuesti tulla midagi välja vahetama, et me külma vee surve korda saaks, aga pole ka siiani tulnud ja peksab telefonis segast.

Vähemalt maksma neile ei pea, sotsiaalmaja võlud.

Netist ma eelmises sissekandes juba pajatasin.

Elagu Inglismaa!

Oeh

Orkut on oma kujundust muutnud. Ilmselt ma harjuks sellega kiiresti, kui mul oleks vaid, kus netis käia.

Tegelikult on nii, et olen tagasi sellesama StreetNeti juures, mida kõige alguses angelis pargis kasutasin. See levib siinkandis igal pool suht hästi. Kas kohvikus sees ka, seda ei tea, miskipärast ei usu. Aga nii paarkümmend meetrit edasi trepi peal istudes on very good. Läpaka aku on mul küll juba nii p*rses, et peab ca 45 min, nii et igasugune trepi peal istumine on suht raskendatud, rääkimata sellest, et vihma võib hakata sadama ja…

Aga olgu, olen tänulik selle eest, mis antakse.

BT landline on ammu ära tellitud ja £50 ettemakski tehtud, aga ikka ei toimu midagi. Vihkan Londoni bürokraatiat.

Või nojah, praegu on asjad jälle nii, et ma ei tea, kas ongi vaja sellepärast muretseda – tundub, et pean vist hakkama endale uut elamist otsima…

Olin just kolm päeva haige – selle alla läks poolteist tööpäeva ja üks vaba päev. Ei julge mõeldagi, kui vähe järgmisel nädalal palka saan.

Veerand tunni pärast pean tööl olema.

Masendus.

Ehk saan pauside ajal veel netti. Kui akut laadida õnnestub või see võrk siiski kohvikus sees ka levib.

Einokuratküll

Täna on tööl kõik kuidagi eriliselt p*rses.

Seda nagunii, et esimene masin, mida tavaliselt kasutame, oli terve eilse päeva p*rses ja pool tänast ka ja tagumist kasutada on k*pp, sest kõik asjad-süsteemid on esimese ümber ja tagumine teeb koledat häält ja shotid jooksevad kauem ja sada muud häda. Tehti siis esimene masin lõpuks korda ja nüüd jooksevad shotid lihtsalt liiga pikalt. Ma pole nüüd kindel, kas inimesed, kes kohvi tegemisega kokku puutunud pole, minust üldse aru saavad, aga lühidalt… Kohvi tegemine seisneb selles, et lased kõigepealt masinast 1-2-3 vms shotti kohvi ja siis valad kuuma piima peale. Shotid peaks masinast ise välja jooksma ja õigel ajal ära lõppema, nii et sinu töö on ainult kohvi masinasse panna, tass alla ja nuppu vajutada. Aga nüüd jookseb vesi liiga pikalt, nii et sa pead pärast nupule vajutamist peale passima, et sa selle õigel ajal kinni ka vajutaks, muidu tuleb ühest shotist umbes poole rohkem vett läbi kui peaks.

Uus poiss sai täna hakkama tõelise vaimuhiiglusega – pani blenderi alusele ilma kaaneta kannu ja selle siis tööle… Võite kolm korda arvata, kas terve blender oli p*ska täis või mitte – külmutatud mangotükid ja mahl. No kuidas saab ikka nii aju olla?

(Ja ma tükk aega mõtlesin, kuidas blenderit tõlkida, aga no sõnaraamatu kõige sobivam vaste saumikser ei ole ju ka see. Ehk siis ma jäin inglise keele juurde)

Ja teine töötaja, kes peale uue poisi ja supervisori veel praegu tööl on, see on lihtsalt jube aeglane kogu oma olekult. TEMALE muidugi kasulik, et miski teda endast välja ei vii, aga kui ta tänu sellele kõike muud ka umbes kolmandiku võrra aeglasemalt teeb, kui võiks, siis on minul suht s*tt.

Ja tasuta wifi kaardid on praktiliselt otsas! Mul on kõrvale pandud veel nelja tunni jagu ning all kassas on paar tükki alles, siis on kõik. Ma ei tea, mis edasi saab :'(

Et jah.

Positiivsema poole pealt nii palju, et eile Debbie naeris, kui ma pausile minnes võileiba valides nägusid tegin ja mina vastasin: don’t laugh, i’m trying to decide which one of them is least disgusting (mis btw ei õnnestunud, see OLI tõeliselt jälk, mille valisin, no mul on nii kopp ees kõigest), siis täna läks veidi paremini – esiteks oli meil mingi uus supp, mis maitses väga hästi ja teiseks oli miskil puhul saadetud mingi uut sorti kook (proovimiseks ilmselt vms) ja me võisime seda süüa ja see oli ka hea. Et vähemalt näljas ma täna ei ole.

Eelmise nädala payslipid saime täna lõpuks kätte (oleks pidanud juba eelmisel neljapäeval tulema) ja ma sain tõepoolest juba tolle nädala eest £5.70 (Tarase jutust jäi mul mulje, et oleks pidanud alates järgmisest nädalast saama), mis on äärmiselt positiivne, sest see oli mul 7 päeva ehk 50,5 tunni nädal. Juhhuu!

Ja siis veel üks tore asi – Mees helistas ja ütles, et me saime järgmiseks reedeks torumehe aja. Nii et kui hästi läheb, siis saab Pips viimased neli päeva Londonis ennast isegi normaalselt pesta. Noh, mina ka muidugi, aga mina olen (paraku) juba enam-vähem harjunud, ehkki Nadjat tsiteerides: igasuguse s*taga ei maksa ära harjuda.

Sedasi siis.

Absurdihuumor

….paraku üldse mitte naljakas.

Ma ei olnud öösel kodus ja ei taha ausalt öelda täna ka minna. Lõpetan juba kolmest ja mis edasi… Ei teagi. Ilmselt istun sulgemiseni tööl netis.

Ei oska ega taha midagi teha.

Kurb, tige, väsinud.

Scroll to Top