virtuaalelu

Kuidas ma Windows 7 viimasest ärritavast pisiasjast lahti sain

Ma olen nüüd mõnda aega seitset kasutanud ja nagu arvata oligi, siis Vistat taga ei igatse. Küll on aga paar pisiasja, mis minu meelest Vista puhul paremad olid.

Esiteks gadget bar – mulle hirmsasti meeldis, et ma sain selle Vistas panna always on top, sedaviisi nägin alati kella, kalendrit ja ilma ning muud aknad polnud nii piklikud. Seitsmel on aga tobe floating gadget bar, kus seda riba ennast polegi, ikoonid on igaüks eraldi ja kui ka valida, et need oleks always on top, tulid need teiste akende peale. No selle puhul oli lahendus lihtne – Google Desktop 🙂 Täpselt samad võimalused, toimib nagu Vista gadget bar. Tegelikult oleks vist olnud ka kuidagi võimalik Vista gadget bar saada, aga see oli keerulisem, ma täpselt enam ei mäleta ka.

Teiseks suurimaks ärritavaks asjaoluks oli see, et MSN ei olnud enam all paremas nurgas, vaid taskbaril – võttis seal palju rohkem ebavajalikku ruumi. Mulle näiteks ei ole kunagi meeldinud, kui taskbaril on näha ainult MSNi ikoon ja ma pean sellel klikkima, et valida kontaktide akna või lahtiolevate vestluste vahel, seega kasutan varianti, kus kõik aknad on taskbaril kõrvuti näha ja sel kombel oli MSNil taskbaril kaks nuppu, millest üks tähendas pmst ainult seda, et MSN on sisse logitud ja kui selle peal klõpsata, tuli kontaktide list teise nupuna lahti – eriti idiootne süsteem mu meelest.

No enivei, MSNiga ma harjusin ära, sest kasutan seda siiski tihti. Eile viitsisin lõpuks Skype’i installida ja kui see ka taskbarile kinni jäi, siis sain kohe ilgelt tigedaks. Minu jaoks pole rahuldav lahendus logida Skype’i sisse ainult siis, kui mul on vaja seda kasutada – ma tahan olla kogu aeg sisse logitud, aga kindlasti mitte nii, et jurakas ikoon mu taskbaril kogu aeg vastu vahib ja ruumi võtab. Nii ma siis googeldasin natuke ja leidsin oma murele lihtsa lahenduse – parem hiireklõps desktopi ikoonil või start menüüs vajaliku programmi nimel -> properties -> compability -> linnuke run this program in compability mode for ette -> valida Windows Vista service pack 2 (mul oli selle asemel näiteks XP service pack 3) ->  arvutile restart… Ja voilà – Skype’i ikooni näitab ainult paremal all nurgas, mitte taskbaril.

MSNiga töötas täpselt samamoodi. Saingi oma taskbari ebavajalikust jamast puhtaks 😀

Sügav rahulolu.

Uskumatu, aga tõsi – FB võtab tõesti üle

Ma olen olnud teatavasti kogu aeg kindel Facebooki vastane ja Orkuti pooldaja. Kuna FBs on aga palju Londoni tuttavaid, olen alati ka sellel silma peal hoidnud. No ja sellest ajast saadik, kui mulle õpetati, et see ongi tõepoolest nii lihtne igasugu idiootsete mängudega seotut news feedist ja requestidest ühe klikiga igaveseks ära kaotada, muutus FB äkitselt täiesti talutavaks ja… Huvitavaks!

Ma olen isegi FB välimusega ära harjunud, nüüd tundub see mulle täiesti loogiline ja mõnusalt rahulik – miski ei kriibi silma. Ja FBs on rohkem elu – inimesed avaldavad seal arvamust, kogu aeg on midagi lugeda. Orkutis on see kõik võrdlemisi piiratud – käin sealt vaid fotosid vaatamas, muidu elu seisab. Üks kindel asi FB kasuks – kui Orkuti updates näitab ainult sõbralisti uuendusi, siis FB news feedis on näha ka kõik noil lehtedel toimuv, mille fänn sa oled. Võrdluseks Orkuti kommuunid, mida mul ei ole kunagi meeles vaadata, nii et kui seal ka midagi asjalikku on, näen seda reeglina alles kuid või aastaid hiljem 😛

Orkuti fotoalbumid meeldivad mulle puhtalt välimuse põhjal rohkem… Aga ega eriti vahet pole. Seda enam, et minu meelest on ainult aja küsimus, millal Orkuti vana versioon ära kaotatakse – uus ei kannata mingit kriitikat. Kui see vaikimisi peale sunnitakse, siis login Orkutisse sisse ilmselt umbes kord nädalas. Paneks täitsa kinni, aga hetkel on seal veel liiga palju inimesi, keda FB-s pole… Nii et konto las olla esialgu alles. Aga eriti aega ma enam Orkutis küll ei veeda ja midagi uuendada ka ei viitsi.

Ega ma FBski tunde ei passi, igal juhul on seal rohkem lugemist. Kui igav on, piilun ikka sinna.

Ma ausõna poleks uskunud, et nii läheb, aga selline see elu kord juba on. Üleüldiselt suhtlusportaalide kui selliste idee mulle igatahes väga meeldib – hea võimalus kõigiga vajaduse korral ühendust saada. See, kui palju seal igapäevaselt aega veeta, on ju täiesti vabatahtlik.

Höhöhö

Mulle meeldis Vista juures see, et gadget bar oli always on top ja kõik muud aknad sellevõrra kitsamad – noh, kogu krempel ei tundunud siis enam nii wide screenina. Seitsmel saab gadgeteid ainult ükshaaval on top jätta, nii et need tulevad muu jama peale. Ei viitsinud midagi kruttima ka hakata (kuidagi saaks Vista oma, aga sellega peaks vaeva nägema), tõmmasin hoopis Google sidebari.

Paras, Bill 😛

Ehkki ma pean muidugi tunnistama, et Vista gadgetite välimus meeldis mulle rohkem, nii et ma võin veel viitsima hakata ja selle orgunnida… Näis.

Arvutitu

Kuna Vistast on kopp ees (1GB RAMi, eks), mõtlesime proovida, kuidas 7 töötab. XP-d ei julgenud panna, sest ilmselt oleks draiverite jamad tekkinud.

Nojah, otse loomulikult on ikka jamad. Reso on miskipärast 3:4 ja Abikaasa seal midagi susserdas, aga korda ei saanud… Ja mul pole erilist viitsimist hakata midagi installima ja välise kõvaketta pealt tagasi tõmbama ja korda looma, kuni pole kindel, et kõik varsti jälle korstnasse ei lenda. Sellest rääkimata, et mingi asi, mis pidi Windowsi kenasti aktiveerima, ka minu saastaläpaka peal ei tööta 😛

Põhimõtteliselt saaks Vista tagasi panna, KUI mul oleks kaasas recovery DVD, mis ma kõrvetasin, kui arvutit kasutama hakkasin, aga see jäi Eestisse ja teist korda enam kirjutada ei lase, ühesõnaga üleüldine rist ja viletsus.

Kui selle resolutsioonijama korda saab ja muud ikaldust ei ilmne, siis ehk tõmman oma arvutisse jälle nt MSNi ja muud värgid, nii kaua käin ainult Abikaasa arvutist Google Readeris ja meili kontrollimas. Mis siin arvutis ikka passida.

Shoppi ka pole enam, niuks. Mul on muidu Plikast lahedaid pilte…

Oh, aga Abikaasa jõudis just koju, ta käis pühapäevahommikusel mööbliostutripil. Saime £15 eest Plikale voodi ja £10 eest kummuti. Millised, pole õrna aimugi, eks kohe ole näha 😛

Harjumuse jõud on suur

Kui arvuti juba lahti on, siis kipun ikka kõik vabad hetked selle taga veetma – isegi kui reaalselt pole seal eriti midagi teha. Lihtsalt unustan ennast, istun jälle arvuti ette, uurin ja loen igasuguseid (mõttetuid) asju.

Kui mul on blogi kirjutamise tuju, siis ma vähemalt teen miskit suhteliselt kasulikku, aga praegu pole sedagi. Läksin just enda peale närvi, kui end jälle arvuti tagant leidsin (tulin ainult ilma vaatama ja “unustasin” ennast – tüüpiline). Panen nüüd arvuti täitsa kinni ja lähen Plikaga mänguväljakule. Tagasi tulles koristan ja teen süüa ja mängin Plikaga ja loen raamatut… Ja ei lülita arvutit enne sisse kui õhtul või homme. Eks me näe.

Scroll to Top