üürikodud

24 tundi

Eile:

13:00 saame kokku maakleriga, kellele laupäeval helistasin, ja vaatame korteri üle (pärast meid on kohe veel üks huviline). Meeldib.

14:14 üritan maaklerile helistada, et paluda tal võimalikult kiiresti korterimanikult arvatava küttepuude kulu kohta küsida, kuna peaksime ruttu ära otsustama, kas soovime kolida või mitte. Ta ei võta vastu.

15:10 helistab maakler tagasi ning kümme minutit hiljem saame meid huvitava info.

15:44 helistab maakler uuesti ja ütleb, et teised huvilised tahaksid tulla kell kuus lepingut sõlmima. Meile antakse otsustamiseks tund aega.

16:13 helistame maaklerile ja ütleme, et oleme ka huvitatud.

16:36 helistab maakler ja ütleb, et korter on meie (mis oli täiesti etteaimatav asjade käik, arvestades fakti, et teised soovijad olid kaks tudengineiut). Hakkan praeguse korteri omanikule kirja kirjutama, et teda asjadega kurssi viia. Kui kiri on peaaegu valmis, siis avastan, et…

17:13 on omanik mulle kirjutanud ja öelnud, et ärgu me muretsegu, kui endale suurema ja sobivama korteri leiame – küllap saame kokkuleppele. Võtan seda kui märki, viimsedki kahtlused rutaka otsuse õigsuse kohta kaovad.

19:13 saadan vastuse, kus räägin juhtunu ära ning teen omapoolsed ettepanekud asjade edasiseks käiguks.

Vahepeal jõuame veel helistada Elioni kliendiinfosse ja paluda oma interneti ümbersuunamist uuele aadressile.

23:29 saan omanikult kinnitava vastuse – jätame korterisse sügisel ostetud pesumasina ja mõned muud asjad, mida meil uues kohas enam vaja pole või mida oleks ebamugav kaasa võtta, aga millest praeguses korteris reaalne kasu on, maksame ära veebruari kommunaalid ning jääme ilma tagatisest 🙂 Välja kolida lubame nädala jooksul, olenevalt transpordivõimalustest.

23:31 saadan meili oma onule, kellel on suurem auto, ja palun temalt kolimiseks abi.

Täna:

7:16 on tulnud onu vastus, mis lubab neljapäevaks kolimisabi.

12:00 saame oma uues kodus kokku maakleriga, loeme läbi ja allkirjastame lepingud, maksame ära tagatise ja esimese kuu üüri. Vahendustasu maksma ei pea, maakleril on omanikuga diil. Muuseas saame teada, et eilseks õhtuks oli korterile tekkinud veel umbes seitse huvilist, kellest üks oleks olnud nõus kohe samal õhtul lepingu sõlmima ja kolme kuu üüri ette maksma. Õnneks oli maakler tore inimene ja ei murdnud meile antud lubadust.

12:33 helistame Kessule, kes elab meist nüüd neljaminutilise jalutuskäigu kaugusel ja teatame, et oleme valmis esimesi külalisi vastu võtma.

Ehk siis vähem kui 24 tunniga saime me endale uue pesa Tähtveres – eramaja esimene korrus, 78 ruutu, 2 tuba, ahi- ja elektriküte. Üürinumber sama, mis praeguses korteris, ruumi poole rohkem. Väike aed kauba peale 🙂

Onu aitab meil selle vähese mööbli, mille siit kaasa võtame, millalgi neljapäeva jooksul ära kolida, Elioni tehnik tuleb ühendust üle kontrollima samal päeval kell kolm (kuna pesa on olemas, peaks kõik automaatselt tööle hakkama, aga nii kindluse mõttes – selle visiidi eest pole vaja eraldi maksta, hiljem ilmnevate probleemide puhul aga juba küll).

Ei, mulle pole see kõik veel päriselt kohale jõudnud.

Pilguheit meie uude kodusse, nagu ta praegu, enne meie asjade reaalset sissekolimist, veel on:

Köögi akna taga:

Ja paar kaadrit vanast kodust ka:

Muide, kuna see on ju teada-tuntud asi, et head asjad koos käivad, siis Mees valiti ühel konkursil hiljuti 15 kandidaadi hulgast 3-4 parima sekka, reedel on järgmine voor. Teisest kohast helistati täna ja kutsuti töövestlusele, kolmandast kohast saadeti mingi hetk kiri palvega CV uuesti saata, sest fail polnud avanenud (järelikult jäädi kaaskirjaga rahule, muidu poleks ju vaevutud) ning sinna kandideerimise tähtaeg on täna. Tegu siis nende kolme hea ja erialase tööpakkumisega, millele ta seni kandideerinud on 🙂

Kevad in my ass

Saime välja minnes aru, mida kujutab endast ilmateates mainitud jäävihm. Mees suutis esimese kahe minuti jooksul kukkuda, minul õnnestus mitu korda päris napilt pääseda. Jõledaim ilm, mida tüki aja jooksul näinud olen! Tagasiteel oli too imelik vihm peaaegu lumetaoliseks moondunud ja antud asjaoludel on lumi isegi etem.

Ilm ilmaks. Käisime korterit vaatamas ja meeldis. Mitte nii palju, et oleks kohe ja kõhkematult selle kasuks otsustanud, aga piisavalt, et seda VÄGA tõsiselt kaaluda ning seega tuleb ka väga kiireid otsuseid teha. Mis oleks kõige õigem? Ei tea. Eks me nüüd siis kaalume ja mõtleme. Keeruline situatsioon nii ehk naa.

Kinnisvara viskab kopa ette

Käisime täna soovituse peale üht majaosa vaatamas (ruumikas, 3 tuba, odav, saun, kamin, aed), mis piltide pealt super paistis – oleks saanud otse omanikult, esialgu paistis ainus probleem olevat mööbli vähesus. Koha peal selgus otse loomulikult, et peale mööbli oleks pidanud ka külmkapi ostma ning siin-seal remonti tegema (fotod olid vanemast ajast, ühest toast polnud üldse), toad olid liiga jabura asetusega ja kui kõige eelneva puhul oleks ehk veel kaalunud, siis tuli välja, et omanikel on vaja siiski võimalikult kiiresti müüa, nii et kindlustunnet poleks seal olnud. Ühesõnaga jäi ära.

Mida rohkem selle teemaga tegeleda, seda rohkem ajab see kõik vihale! Peaaegu soovin juba, et meile poleks seda esimestki pakkumist sülle kukkunud – siis elaksime siin rõõmsalt ja rahulikult edasi. Nüüd on aga kahtlused ja pidev rahutus – kas kolida nüüd või suvel, kas äkki leidub ikkagi kuskil veel mõni veel parem pakkumine?

Ausõna, tahaks ära metsa kolida ja rahu saada.

Igal juhul vaatasin täna jälle viimase nädala kuulutused läbi ja leidsin täpselt ühe, mis võiks sobida. Kuna tegemist on reede õhtuga, saatsin maaklerile kõigepealt viisakusest meili – ei tea, kui palju ta viitsib nädalavahetusel töökõnesid vastu võtta. Kui ta sellele ei vasta, helistan esmaspäeva hommikul. Kui peaks välja tulema, et on juba läinud – ju siis polnud meile mõeldud.

Tahaks midagi ära otsustada ja ära teha, tahaks RAHU saada. Sest see praegune rahutus ei taha kohe mitte kaduda…

Minu ideaalne kodu

Pets küsis selle postituse kommentaaris meie korterieelistuste kohta. Ilmselt oleks lühike märksõnadest koosnev list talle täiesti rahuldav vastus olnud, aga kuna ma olen naine ja kodu kui sellise teema on mulle nii oluline ja südamelähedane, et lühidalt ei oska vastada, tuleb selle asemel pikk ja põhjalik sissekanne 🙂

Räägime kõigepealt reaalsusest. Kui eelmise aasta sügisel endale üle interneti korterit otsisime, oli meie praegune kodu (fotod siin ja siin) kõigist teistest pakkumistest peajagu üle – kordi stiilsem kui ükskõik milline teine üürikas ning hinnalt pigem soodne. Tol hetkel oli see tõesti parim võimalik variant.

Nüüdseks siin viis kuud elanuna võin kergesti tuua välja selle korteri valupunktid (mis on seda küll eelkõige meie jaoks ning mõnele teisele ei tekitaks üldse probleeme): liiga väike köök ja vannituba.

Meil on lihtsalt liiga palju nõusid ja keskmisest enam kodumasinaid, mis ei taha kööki ära mahtuda. Samas meeldib meile väga süüa teha (loe: Mees teeb tihti süüa) ja pidevaks põhjalikumaks kokkamiseks jääb seal samuti kitsaks.

No ja siis meeldib meile veel kahekesi last vannitada – kui üksinda saab meie väikeses vannitoas suurepäraselt hakkama, siis kahekesi elame sõna otseses mõttes üksteisel seljas.

Eks me oleme selle kõigega juba harjunud – kuna kõik muu peale ruumipuuduse on super, ei tulnud pähegi, et peaks kuskilt midagi paremat otsima.

Aga siis langes meile sülle pakkumine Mehe sõbralt, kes otsis üürnikke siit ca 500 m kaugusel asuvasse korterisse. Üür oli praegusest tunduvalt soodsam, seega mõtlesime korteri igaks juhuks üle vaadata – pigem selleks, et siis praeguse omanikuga üüri alandamise suhtes läbi rääkida.

Meie suureks üllatuseks hakkas meile seal korteris aga nii väga meeldima, et oleksimegi tahtnud päriselt sinna kolida. Tegu samuti kolmanda korrusega ja suht sarnase plaaniga korteriga – samuti ilusa korraliku remondiga (no mitte päris nii stiilne, kui siin, aga kõvasti üle keskmise) ja vähese mööbliga. AGA… Kuus ruutu suurem, mis tähendas avaramat elutuba ja vannituba. Köögis polnud lauda, mille arvelt oli tunduvalt rohkem kappe ja tööpinda – ühesõnaga just see, mida meil vaja oli.

Rääkisime praegusele omanikule asja täiesti ausalt ära ja saimegi temaga kolimise osas kokkuleppele. Oleksime küll ilma jäänud oma tagatisest ning pidanud ostma uude korterisse voodi ja diivani, aga odavam üür ja rohkem ruumi oleks selle tasa teinud – me saime küll siin ka üüri veidi alla, aga teise pakkumisega see paraku võistelda ei suutnud.

No ja siis arvas teise pakkumise tegija, et hoiab ikka korterit suveni müügis ning me lubasime praegusele omanikule, et me enne juulit-augustit ei koli. Ja siis avastasime kaks head pakkumist, millest mõlemast ilma jäime. Ja nüüd täna õhtul arvas selle teise pakkumise tegija, et kes kurat ikka praegusel ajal kortereid ostab, ta parem võtaks selle müügist maha ja me võiks kohe sisse kolida, vastasel juhul peaks ta mässama ajutiste üürnike leidmisega – aga kuna me ütlesime praegusele omanikule juba ära, et me enne suve ei koli, siis oleks nõme hakata kolmandat korda meelt muutma. Ei teagi, mis nüüd saab, lubasime veel mõelda ja arutada. Aga nüüd ma kiirustan juba asjade käigust ette, tahtsin noist kahest heast pakkumisest lähemalt rääkida.

Selle kuulutuse peale saadetud meilile tuli vastuseks, et üürnikud on juba leitud. Kolm päeva pärast kuulutuse üles panekut, aga nii soodsa tehingu peale seda oligi arvata. Ega me ei tea, kas see oleks meile reaalselt meeldinud ja sobinud, aga piltidelt paistis kena, kolm tuba ja odav üür olid kahtlemata suured plussid, oleks tahtnud üle vaadata.

Hoopis rohkem jäi mulle südamesse see kuulutus – kuna see oli lisatud möödunud aasta juunis, olin kindel, et tegu on mingi veaga, ei hakanud helistama, saatsin lihtsalt meili. Sain paar päeva hiljem üllatava vastuse, et korter on veel alles ning vaatamise kokkuleppimiseks peaksime helistama. Kui helistasin, siis öeldi, et korter üüriti pool tundi tagasi välja 😀

Ega me ju sellegi puhul tea, kas see oleks päriselt sobivaks osutunud – kolmandast toast ja dušist pilte polnud jne. Aga see, mis kuulutuses olemas, pani kõrvu liigutama küll – kolm tuba, läbi kahe korruse (mulle kohutavalt meeldib selline paigutus, mis siis, et see trepp oleks lapse puhul paras surmalõks – oleks saanud ju piirded panna ja…), kamin!, mõnus kööginurgake, täiesti viisaka remondiga toad (mitte küll nii ilus kui praegu või selles teiseski korteris, mida meile pakuti, aga siiski kena). Vaid paarsada meetrit Rimini (norm toidupood läheduses oleks väga teretulnud), kuussada meetrit sõpradeni (miskipärast on nii välja kujunenud, et enamik sõpru pesitseb meil Karlovas, ehkki üks kolis just kesklinna, teised plaanivad suvel maale kolida jne). Ja kõigest 3000 krooni.

Lohutan ennast sellega, et ju polnud kumbki neist korteritest siis meile mõeldud.

Selline on siis reaalsus. aga kui rääkida ideaalist…

3000 krooni kandis.

Kolm tuba – 45-ruudusest korterist täiesti piisaks, ma arvan, need toad ei peaks üldse suured olema. Lihtsalt selleks, et oleks hea ööbivaid külalisi majutada (elutoad on ju enamasti läbikäidavad) ja pikemas perspektiivis juba Plikale. Samas on kolmas tuba luksus, mille eest eraldi suurt peale ei raatsiks maksta – lihtsalt juhtumisi leidsin kaks kuulutust, kus selle nii soodsalt nö kauba peale sai.

Esimesel korrusel (teine sobiks ka, kolmas oleks viimane piir). Kuna elu näitab, et 36 ruutu jääb meile väheks, siis no… Vähemalt 40 – mida rohkem seda parem. Võimalusel suurema köögiga või et seal vähemalt kappe-tööpinda piisavalt oleks.

Asukohast – otsides oleme silmas pidanud eelkõige Kesklinna, Karlova, Supilinna, Ülejõe ja Tähtvere linnaosasid. Üldiselt sõltub kõik siiski konkreetsest kohast ja pakkumisest – mingitel tingimustel oleksime kindlasti nõus ka mujale kolima. Normaalsete hindadega toidupoe lähedus oleks kahtlemata suur pluss.

Kütte koha pealt ei oskagi seisukohta võtta – keskküte ja gaasiküte on mugavad, ahjuküte odavam ja tervislikum. Ahjukütte puhul oleks ilmselt kasulik ka alternatiivne küttevõimalus elektri näol. Üldiselt oleme kütte suhtes leplikud.

Ilusa remondi ja mööbliga. See kõik võib vabalt olla odavate vahenditega tehtud – siingi korteris on mööblitükid pigem odavad, lihtsalt maitsekalt valitud ja/või korda tehtud. Mida rohkem eluks vajalikku mööblit olemas on, seda parem – meil endal on olude sunnil ka natuke mööblit muretsetud, aga selle kolimine on nii tüütu töö, et jätaks pigem enamiku rõõmuga maha, kui uues kohas vaja poleks. Jällegi – mingitel tingimustel oleme nõus ka ise midagi juurde ostma. Kindlasti poleks nõus kolima korterisse, mis on täiesti ilma mööblita, vana ja koleda mööbliga, remontimata või lihtsalt maitsetu.

Aed oleks hiigelsuureks plussiks – olgu see kasvõi nurgake, kuhu lapse käru panna, et ta saaks värskes õhus magada. Veel etem oleks muidugi selline aed, kus saaks soojemate ilmadega hommikukohvi juua või suveõhtutel grillida. Paraku pole aed niivõrd oluline, et selle puudumisel kolimata jääks.

Vannist me väga ei hooligi – kui on olemas, on hea, kui ei, pole hullu. Dušš on muidugi must be. Lapse vannitamiseks leiab vast ikka kuskil koha.

Normaalsed naabrid. Joodikute või 24/7 lärmakaid pidusid pidavate tudengitega kõrvuti elada tõesti ei tahaks.

Igasugused pehmed väärtused nagu kamin jms oleks olulised mõjutajad, aga nende puudumine pole jällegi määrav.

Ongi vist enam-vähem kõik. Praegu tundub kõige tõenäolisem see, et kolime ikkagi sinna Mehe sõbra korterisse (kas aprillis või augustis, eks seda veel vaatab), aga kui kellelgi peaks olema midagi meile sobivat välja pakkuda – kontakti leiate paremast äärest 😉 Omalt poolt lubame usaldusväärseid, korralikke ja maksujõulisi üürnikke pikemaks ajaks – sest kui üür on soodne ja koht meie vajadustele vastav, siis ei ole küll enne kolimisplaani kui pind väikeks jääb (siinkohal tuleb mängu kolmas tuba) või oma kodu soetamine reaalseks saab (mida ei juhtu paraku ilmselt niipea).

Pettumus

Kuna kaalusime teatud põhjustel kolimist, vaatasin sellega seoses läbi suuremal hulgal kinnisvarakuulutusi ja leidsin paar päeva tagasi kõige selle saasta seest kaks suurepärast pakkumist. Üks neist korteritest, mille kuulutus oli paar päeva vana, oli minu meili kirjutamise ajaks juba üürniku leidnud. Teine kuulutus oli andmebaasi lisatud väidetavasti juunis, seega mõtlesin, et ilmselt on kogemata üles jäänud või kui tõepoolest veel saadaval, peab sel raudselt mingi tõsine viga olema, mida kuulutusest ei näe – seega ei hakanud isegi helistama, saatsin ainult igaks juhuks meili.

Täna sain oma suureks üllatuseks vastuse, et korter on veel alles ning vaatama minemiseks peaksin helistama. Helistades aga öeldi, et uus üürnik leiti pool tundi tagasi.

Oeh. See oli nii äge korter. Odav ja ilus ja omapärane ja praegusest mitmes mõttes veel parema koha peal ja otse omanikult. KUI ma vaid oleks üleeile helistanud, mitte meili saatnud. Kui, kui, kui…

Aga noh, ju see on millekski hea. Praegusele omanikule sai nagunii juba ära öeldud, et meie esialgne märtsi teise poolde kokku lepitud kolimine lükkub suve lõppu või jääb üldse ära – oleks olnud nadi kolmandat korda meelt muutma hakata.

Ma ei tahaks praegu seda teemat siin rohkem lahata, sest miski pole veel kindel – saime lihtsalt tutvuse kaudu ühe super pakkumise, aga korter on suveni müügis ning kui maha müüakse, pole nagunii midagi.

Neid teisi kuulutusi vaatasin lihtsalt igavusest, ei lootnudki midagi head leida. Ometi leidsin – pealtnäha parema pakkumise, kui meie praegune korter, mida ma endiselt väga armastan ning ka too uus korter, kuhu ehk suvel kolime. Ega ei tea, ehk koha peal oleks teistsugune mulje jäänud, aga piltidelt paistis super ja tundus meie perele ideaalselt sobivat. Kuna see nii kiiresti välja üüriti, siis ilmselt oligi nii super, nagu paistis.

Oeh. Ma tean, et iga asi on millekski hea. Ju see korter polnud siis meile mõeldud. Aga ikkagi – pettumus on NII suur. Oeh.

Scroll to Top