2009

Kahtlemata riidekott!

Einoh, ma teadsin tegelikult seda kĂ”ike umbkaudselt juba ennegi, eks. Aga nĂŒĂŒd lugesin ĂŒle ja vĂ€rskendasin mĂ€lu ja sain kinnitust. bioneer.ee on jĂ€llegi leht, millest ma varem miskit ei teadnud, aga ĂŒks ĂŒtlemata kasulik koht tundub olevat.

Ja sealt leidsingi artikli sellest, milline poekott ikka kĂ”ige parem on – pikk, pĂ”hjalik ja igasuguste teaduslike faktidega pikitud jutt, millest tuleb lĂŒhidalt vĂ€lja, et nii paber- kui kilekoti tootmine vĂ”tab rĂ€medalt palju materjali ja energiat, nii et kumbki neist pole hea valik. Aga! Kui siiski on vaja nende kahe vahel valida, on kilekott mĂ”ttekam – eriti siis, kui seda korduvalt kasutada.

RÀÀgiti Austraalias tehtud uurimusest, mille kohaselt purjeriidest kott on kilekotist 14x etem ja paberkotist 39x etem.

Ja kilekottide ostmine pĂ”hjendusega “aga neid on hea hiljem prĂŒgikottidena kasutada” ei ole ka Ă”igustatud – tuleks osta pigem spetsiaalseid prĂŒgikotte, et hoida kokku nii raha, kasutatud trĂŒkivĂ€rvi kui tootmisjÀÀkide arvelt (seda viimast tuleb nende sĂ”nul pĂ€ris korralikult sangade tekitamisest).

ÜhesĂ”naga poes tuleks kĂ€ia ikka riidekotiga 🙂

Keda pĂ”hjalikum info huvitab, see loeb ise artiklit. Mina igatahes enam paberkotte ei osta – ehkki ma ei mĂ€leta, millal ma viimati ĂŒldse mĂ”ne koti ostsin, alati on suur Ă”lakott ja riidekott kaasas.

Asi, mille kallal mina töötama peaks, on tasuta kilekotist loobumine – toidupoes olen kĂŒll harjunud seda tegema, aga riidepoodides miskipĂ€rast mitte. VĂ€hemalt siis, kui mĂ”ne suurema asja ostan. Mitte et ma mĂ€letaks, millal ma ĂŒldse viimati mĂ”ne riideeseme ostsin… 😀

PrĂŒgikottide ostmiseni on meil veel nagunii pikk maa minna – selle korteriga tuli kaasa hiigelsuur kilekotivaru ja kui nad juba olemas on, siis kasutan muidugi kĂ”igepealt Ă€ra. Et ma neid lihtsalt kuskilt juurde ei tassiks…

Oh, ja siis ma tahaks kangesti kirjutada puhastusvahenditest, aga see jÀÀb vast mÔneks teiseks pÀevaks. Lugesin huvitavat artiklit, aga tahaks teemat natuke rohkem uurida, enne kui enda jaoks mingeid lÔplikke jÀreldusi tegema hakkan.

Ja veel ökomÔtteid

Õigemini see ĂŒks mĂ”te, mis eile veel voodiski peas keerles.

Igavene kĂŒsimus: kas tavalised Eestis toodetud makaronid (kui selliseid ĂŒldse leidub) vĂ”i Saksamaa mahemakaronid? Kas Kalevi ĆĄokolaad vĂ”i Saksamaa maheĆĄokolaad?

Arutasime seda asja Mehega ja jĂ”udsime ĂŒsna koheselt ĂŒhisele jĂ€reldusele: meie jaoks tĂ€hendab öko eelkĂ”ige kohalikku, eriti toidu puhul. KĂ”ige eelistatum on muidugi mahekaup, aga selle sortiment on siiski piiratud. Ja kuna Eesti on nii vĂ€ike, siis ma ei usu, et siin millegi tootmisel vĂ€ga rĂ€iget keemiat vĂ”i orjatööjĂ”udu kasutada saaks 🙂 Kui mingite konkreetsete toodete kohta taoline ebameeldiv info peaks avalikkuse ette jĂ”udma, siis saaks neid muidugi vĂ€ltida, aga vaikimisi on Eesti toode ikkagi ĂŒle kĂ”ige.

Ehk siis kahtlemata Eesti makaronid ja Kalevi ĆĄokolaad. Kui leiaks mĂ”ne kodumaise ökoĆĄokolaadi, mis tĂ”esti maitseks, oleks rÔÔmuga nĂ”us ka rohkem maksma ja seda ostma. Ökomessilt ostetu meile nimelt suuremat ei meeldinud, seda just maitselt. Maris sĂ”i kĂŒll rÔÔmuga 😀

Ahjaa, muidugi on ĂŒkskĂ”ik mis toodete puhul ĂŒks tĂ€htsamaid valikukriteeriume nende vĂ€rskus ja loomulikkus, kahjulike lisaainete puudumine. Leidsime just eile roheline24 lehelt listi E-dest, mida vĂ€ltida – ja see paistis vĂ€hemalt peale vaatamisel olevat pĂ”hjalikum kui Epu raamatus Ă€ra toodu. Kirjutan ĂŒles ja panen rahakotti, et poes nĂ€puga jĂ€rge ajada – lĂ”puks ehk kuluvad pĂ€he ka 🙂

Kui kodumaise pĂ€ritoluga toodet pole, eks siis tuleb uurida, milline olemasoleva toote tootja on meile kĂ”ige lĂ€hemal. Kui mul on valida samalaadse Soome ja LĂ€ti toote vahel, siis toetaks iga kell pigem lĂ€tlaste majandust, kui just hinnavahe oluliselt soomlaste kasuks pole. Samas ostaks pigem Soome mahetoote kui lĂ€tlaste tavalise…

No ja sellised asjad, mida nagunii Eesti lĂ€hedalt ei saa, kasvĂ”i eilne nĂ€ide aprikoosidega – neid vĂ”ib vabalt mahedana osta, transport on ju nii ehk naa.

Mis puutub ĂŒlejÀÀnud kaupadesse, siis kodumaise eelistamine on vĂ”imaluse piires ikka esikohal. Eile sai just arutatud, kas valida kodumaine Mayer vĂ”i naabrite mahe Minirisk – Mayer jĂ€i nagu peale, ehkki lĂ”ppkokkuvĂ”ttes jĂ”udsin selleni, et tavaliselt on poes, kust parajasti pesupulbrit osta tahan, ikka ainult ĂŒks neist kahest, siis pole nagunii valikut. MĂ”lemad sobivad, aga kui kumbagi pole, siis lĂ€hen kĂŒll pigem teise poodi kui ostan Arieli.

Ja ega sellest ĂŒle ega ĂŒmber saa – hind ON oluline. KĂ”ik mahetooted pole Ă”nneks tavalistest vĂ€ga palju kallimad, neid vĂ”ib endale vabamalt lubada. Aga enne neli korda kallima suhkru ostmist mĂ”tlen jĂ€rele kĂŒll – seni pole ausalt öelda ostnud, jĂ€rgmine kord Ă€kki isegi ostan. Nojaa, nagu ka mainitud sai, siis puhtalt tervise seisukohast oleks muidugi kĂ”ige mĂ”istlikum suhkru kasutamist ĂŒldse vĂ€hendada ja see nĂ€iteks meega asendada 🙂

Igal juhul – just toit on see, mille puhul ma olen kĂ”ige rohkem nĂ”us peale maksma. JĂ€ttes kĂ”rvale orjatöö ja muu taolise, siis see, mida me suhu paneme, vĂ”iks ometigi olla vĂ”imalikult vĂ€rske, tervislik ja lisaainetevaba. Enda ja oma lĂ€hedaste tervisesse tasub investeerida.

Ah, mul on ikka ĂŒtlemata hea meel selle koolituse ĂŒle – mul oligi vaja meeldetuletust, mis paneks mind jĂ€lle sellele kĂ”igele mĂ”tlema, olin vahepeal liiga mugavaks lĂ€inud. On hea kogu aeg asja sees olla ja aktiivselt kaasa mĂ”elda – muidu tolmuvad aju ökorakud tĂ€itsa Ă€ra 😛

Kaja KeskĂŒlale saatsin ka just uuesti meili, seekord kindlalt Ă”igele aadressile. NĂ€is, kas Ă”nnestub lĂ”puks tema listi saada.

Mehed, vastake!

Kerige nĂŒĂŒd ilusti paar postitust allapoole ja tĂ€itke ka Marise kĂŒsitlust. Mehelik hÀÀl ei tohi jÀÀda hĂŒĂŒdjaks kĂ”rbes! Ehk siis mehi ja naisi vĂ”iks vĂ”rdselt olla, aga praegu on naiste ĂŒlekaal metsik.

Mis ei tĂ€henda muidugi seda, et naised enam tĂ€ita ei vĂ”iks, tĂ€itke ikka – mida rohkem, seda parem. Lihtsalt saatke see link pĂ€rast tĂ€itmist ka oma kolmele meestuttavale 😀

Veel ökomÔtteid

Kirjutasin eelmisesse postitusse juba hirmus palju, aga ikka keerleb sadu mĂ”tteid peas ja pean vist veel miskit kirja panema. Osaliselt tekkisid need (uued) mĂ”tted nĂŒĂŒd veel ka sellepĂ€rast, et Eva-Liisa kĂŒsis, kas midagi jĂ€i selgusetuks vĂ”i puudu.

Esiteks sellest Eesti ökoloogilisest jalajĂ€ljest ja hirmsast ĂŒheksandast kohast. Ma enne ei jĂ”udnud suuremat teemasse sĂŒveneda, nĂŒĂŒd lugesin natuke Postimehe artikli kommentaare ja… Minu esialgne reaktsioon tundub olevat Ă”ige: no ei saa ju pĂ€ris nii olla! Ei saa olla pĂ€ris nii, et vĂ€ike Eesti on selline ökokoletis. Ma ei tahaks uskuda. Ja ausalt öeldes olen praegu liiga vĂ€sinud, et seda teemat rohkem lahti mĂ”testada vĂ”i Postimehe kommentaare pĂ”hjalikumalt tudeerida. Teadjamad, kes mu blogi loevad (ka sina, Eva-Liisa) – kommenteerige julgelt. Mida teie sellest ĂŒheksandast kohast arvate? Millest see nii kĂ”rge tuleb? Kas on vigased andmed vĂ”i mĂ”ni saatuslik nĂ€itaja (pĂ”levkivi vms, no ma tĂ”esti ei tea, ma olen niii vĂ€sinud, ei suuda praegu mĂ”elda)?

Teiseks mahetoidust Eesti kaubanduses. Sain koolitusel teada, et Selverites, Rimis ja Kaubamajas (ma rÀÀgin siin Tartu vĂ”tmes ja siin leiduvate poodide pĂ”hjal) mĂ€rgistavad rohelise liikumise vabatahtlikud mahetoodete hinnasilte roheliste kleepsudega. Ja et neid tooteid on terve poe tootevaliku peale kokku… 40-80 tk! Laiali pillutud kogu muu sortimendi sekka. Okei, vĂ€lja arvatud Kaubamajas, seal on oma maheriiul, aga sealgi on osad asjad mööda poodi laiali.

Ja no ma ei saa ĂŒle ega ĂŒmber sellest, et selline lahendus on nĂ”rk – vĂ€ga nĂ”rk. Ma olen tĂ€iesti kindel, et eestlaste hulgas on tohutu suur hulk potentsiaalseid mahekaubanduse tarbijaid. Kui need kaubad oleks nĂ€htaval kohal ja selgesti eristatud, siis oleks ostjaid palju-palju rohkem. Praegu peab neid tavakauba hulgast tikutulega taga otsima, aga seda viitsivadki teha ainult erilised ökooptimistid ja -aktivistid. Mina, pean tunnistama, ainult natukene – aga ma ĂŒritan ennast parandada.

Ja tÔsi on see, et kui mahekaup ei hakka silma, siis seda nii palju ei osteta, mistÔttu poed vaatavad, et nÔudlust pole ja ei telli ka suuremat sortimenti.

Mis oleks parim lahendus? Mina pakkusin kĂ”ige lihtsama variandina vĂ€lja, et need rohelised vabatahtlikud-aktivistid vĂ”iksid panna kuskile internetti vĂ€lja nimekirja erinevates Eesti kaubanduskettides leiduvatest mahetoodetest, mida siis teaks konkreetsesse poodi otsima minna. Sest kuni ma isegi ei TEA, mis tooteid tĂ€pselt mis poes olla vĂ”iks, seni ma tĂ”epoolest ei viitsi neid kaheksatkĂŒmmet nimetust mahetoodet ĂŒles otsima minna. Tea, mitu pĂ€eva selleks kuluks…?

Aga kui mul oleks nimekiri, millest nĂ€puga jĂ€rge ajada, et Selveris on olemas see, see ja see, siis ma kirjutaks need ĂŒles ja lĂ€heks otsiks kĂŒll. Kui ei leiaks, kĂŒsiks saalitöötajalt, konkreetse soovi puhul teaks ta ju aidata.

No see lahendus teeks meie, praeguste optimistide-tulevaste aktivistide elu tunduvalt kergemaks ja oleks hea algus, aga…

Need mugavad rikkad, kes pĂ”himĂ”tteliselt kulutaks hea meelega mahetoodetele, aga ei viitsi ĂŒldse otsida? Nende pĂŒĂŒdmiseks peaks ikkagi tooteid nĂ€htavamalt eksponeerima. Igas poes vĂ”iks olla mahetoodetele eraldi nurk. Ja seal vĂ”iks olla KÕIK tooted. Uhh, ma ei tea, ehk peaks need tooted kohe kahes kohas olema – nii mahetoodete riiulis kui erinevate tootegruppide hulgas. VĂ”i kui ka isegi ainult teiste hulgas, siis mĂ€rgistus, eristus! Kui need poed vaevuks ise rohkem mahetoitu propageerida ja rĂ”hutada, kĂŒll siis ostetaks.

Ja tĂ”si on ka see, et kĂ”ige parem olekski ilmselt osta “oma talunikult” – mis tuletab meelde, et ma pean Kajale uue meili saatma, sest mu eelmine pea kaks kuud tagasi saadetud palve listi lisamiseks jĂ€i vist kahe silma vahele (vĂ”i saatsin ma selle teist korda valele aadressile, see k-de arv ajab mind segadusse). Aga oma talunik on siiski ka rohkem ökooptimistide teema ja enamik nendest potentsiaalsetest mugavatest mahetoidu tarbijatest selleni ilmselt ei jĂ”uaks. Nemad ostaks ikkagi supermarketist. Siis, kui keegi neile seal nĂ€htaval kohal selgeks teeks, et mahe on kasulik nende tervisele, lastele, Eesti majandusele ja kĂ”igele muule 🙂

Selles mĂ”ttes oli Londonis elades ikka tunduvalt lihtsam – poed on organic tooteid tĂ€is. osta ainult!

EDIT: Iiris juhtis oma kommentaaris ka kohe tĂ€helepanu sellele, mida eile isegi mĂ”tlesin, aga olin liiga vĂ€sinud, et kirja panna: UK miinus on jĂ€llegi see, et paljud mahetooted on vĂ€lismaised ja mahe Mehhikost pĂ€rit sibul EI ole see, mida ĂŒks Ă”ige UK roheline ostaks, eks.

Üks asi veel – rÀÀgiti, et Maximad selles roheliste kampaanias ei osale, aga seal pidavat olema suht palju Leedu jms mahetooteid. Peaks Ă€kki Leedu mahetoodete mĂ€rgistusi uurima? Sest kui mingit asja Eestis ei toodeta, siis ostaks ma kĂŒll pigem Maximast Leedu mahetooteid kui kuskilt mujalt tavalisi – hinnavahe poleks tĂ”enĂ€oliselt ka vĂ€ga suur, Maxima on ju odav 🙂 Aga kas ma ka reaalselt viitsin neid Leedu mĂ€rgistusi uurida? Kahtlane 😛 Midagi Eva-Liisa vĂ”i mĂ”ne teise roheaktivisti jaoks.

Ökokoolitus tĂ€ies hoos

SÀÀstliku eluviisi koolitus hakkas. TÀna rÀÀkis Eva-liisa meile ökoloogilisest jalajÀljest ja pakendimÀrgistustest.

Kuna ma olen Epu blogi lÀbi lugenud ja raamatu ka, siis enamikku sellest jutust ma tegelikult teadsin, aga mÀlu vÀrskendamine tuli igal juhul kasuks, mÔningaid praktilisi uusi teadmisi sain ka.

NĂ€iteks ma kĂŒll teadsin, et rohelised hakkasid kaupu mĂ€rgistama, et neid poes kergem leida oleks, aga polnud kunagi viitsinud seda teemat tĂ€psemalt uurida – et mis, kus, kuidas. Sellest sain nĂŒĂŒd rohkem teada. roheline24 lehekĂŒljel polnud ka varem kĂ€inud.

PakendimĂ€rgistused olid minu jaoks siiani tĂ€iesti tume maa, see on vist kĂ”ige suurem ja reaalsem kasu tĂ€nasest. Mul on nĂŒĂŒd kaks lehekĂŒlge levinuimaid ökomĂ€rgistusi, vĂ”in pĂ€he Ă”ppida vĂ”i poes nĂ€puga jĂ€rge ajada. Pole siiani absoluutselt viitsinud ja endiselt ajab jube tigedaks, et neid mĂ€rke nii palju ja nii erinevaid on. VĂ”iks ju olla ĂŒhed ja ĂŒhtsed ĂŒle Euroopa, ĂŒle maailma!

Nojaa, ja tegelikult oli minust tĂ€iesti mööda lĂ€inud ka fakt, et Eesti on oma ökoloogilise jalajĂ€ljega maailma edetabelis ĂŒheksas. Vabandan ennast vĂ€lja sellega, et uudise ilmumise ajal olin viimaseid pĂ€evi rase ja arusaadavalt hĂ”lmasid mu meeli hoopis muud teemad. Aga ÜHEKSAS! Hirmus, tĂ€iesti hirmus. Suurimad kurja juured olid pĂ”levkivi kaevandamine ja metsatööstus, kui ma Ă”igesti mĂ€letan. Kasvuhoonegaasid muidugi ka.

Listi esiosa oli jĂ€rgmine: Araabia Ühendemiraadid, USA, Kuveit, Taani, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Norra. Inglismaa oli nĂ€iteks 15, Soome 16, Rootsi 18, Prantsusmaa 21, Venemaa 36, LĂ€ti 42, Leedu 48…

JalajĂ€lje testi tegin nĂŒĂŒd ka uuesti. Kunagi Londonis elades tegin mingi UK variandi, siis sain tulemuseks vist midagi kolme ringis. NĂŒĂŒd tegin hĂ€sti pĂ”hjaliku versiooni (mis muuseas pakkus vaikimisi Eesti ilma pigem New Yorgi ja Rooma kui Moskva ja Stockholmi sarnaseks, aga see selleks :P) ja tulemus sai pĂ€ris hirmus – 4,66! Eestiga keskmisega vĂ”rreldes tĂ€psemalt siis selline:

jalajÀlg

Lohutan ennast sellega, et esiteks panin ma igasugu transpordikilomeetreid tĂ”enĂ€oliselt ĂŒlearu: 4200 autoga, 1000 bussiga, 720 rongiga, 4400 lennukiga. Umbes sellise loogikaga, et kĂ€ime kord kuus autoga PĂ€rnus, kaks korda aastas rongiga Tallinnas, kord aastas lennukiga Londonis ja siis veel kĂ”ik need ĂŒlejÀÀnud vĂ”imalikud reisimised. PĂ€rnus kĂ€ime tegelikult ikka vahel bussiga ka, aga eks autoga saa mujalgi sĂ”idetud. No ja autos on enamasti ikka 4-5 inimest, vĂ€hemalt seegi hea. Aga… Ma ei tea. Ei oskagi arvata, kas neid kilomeetreid sai siis ĂŒlearu pandud vĂ”i mitte 🙂

Teiseks vastasin tĂ€iesti ausalt, et ei osta toitu ja puhastusvahendeid peaaegu kunagi mahepoolt silmas pidades, sest seni on see (algul rahapuuduse ja hiljem mugavuse tĂ”ttu) nii olnud (vĂ€hemalt viimase poole Eestis elatud aasta jooksul), aga need on kaks asja, mis hakkavad Ă”ige pea oluliselt muutuma ning jalajĂ€lg ĂŒhes nendega vĂ€iksemaks. Riiete ostmisel ei muutu niipea ilmselt midagi, see oleks liiga kulukas… Paberitoodete ostmist vĂ”ib samas jĂ€llegi jĂ€lgida ja keskkonnasÀÀstlikumaks muuta.

Aga transpordikilomeetreid lugedes jĂ€i ikkagi kummitama mĂ”te: miks pagana pĂ€ralt peaksin ma sĂ”itma bussiga, kui bussipiletid on nii kallid, et sĂ”ites PĂ€rnusse, autos neli inimest, tuleb bensiiniraha ĂŒhe inimese peale poole odavam? Midagi on ikka vĂ€ga mĂ€da… Ma kasutaks tunduvalt rohkem ĂŒhistransporti, kui see oleks reaalselt autosĂ”idust odavam, aga kuniks ta on kallim vĂ”i isegi sama hinnaga, ei nĂ€e ma kĂŒll pĂ”hjust busside eelistamiseks autole – ainult soov keskkonda sÀÀsta ei pane mind kĂ”ige oma kolaga bussijaama jalutama (elame sellest nĂŒĂŒd kaugemal, umbes 2 km vĂ”i nii – ja lapsega reisides on asju alati hiiglama palju) ning enda elu bussigraafikute jĂ€rgi seadma – PĂ€rnusse nad just eriti tihti ei lĂ€he. Tallinna minekuks oma tegemisi rongiaegade jĂ€rgi seada on juba vastuvĂ”etavam, sest rongijaam on meile lĂ€hedal, kiirrongid mĂ”nusad ja piletihinnad bussist soodsamad (ehkki neli inimest autos tuleks ikkagi odavam :P).

ÜhesĂ”naga mĂ”tlemisainet sain tĂ€nasest koolitusest kĂŒllaga. Vajalikku p*rsest torkimist kah. Ma olen kord juba selline, kes kĂ”igest kergesti vaimustub ja seda hea meelega proovib, aga ma ei viitsi sageli ise infot otsida, nii et on hea, kui see mulle nö kandikul ette kantakse.

Ahjaa, Minu Eesti reklaami nĂ€gin ka Postimehe lehel. See tore kampaania on minust seni tĂ€iesti mööda lĂ€inud. Peab ikka rohkem uudiseid lugema 😉

Homme on rollimĂ€ngud. Ootan pĂ”nevusega 😛

PS. LĂ€ksime koolituselt otse Kaubamajja ja ostsime sealt kuivatatud aprikoose – nii mahedaid kui tavalisi, et maitsevahet vĂ”rrelda. TĂ€iesti erinev maitse on kusjuures, tĂ”epoolest – tĂ€pselt nii, nagu Eva-Liisa kinnitas. Mahe maitses hea 🙂

Scroll to Top