SÀÀstliku eluviisi koolitus hakkas. TÀna rÀÀkis Eva-liisa meile ökoloogilisest jalajÀljest ja pakendimÀrgistustest.
Kuna ma olen Epu blogi lÀbi lugenud ja raamatu ka, siis enamikku sellest jutust ma tegelikult teadsin, aga mÀlu vÀrskendamine tuli igal juhul kasuks, mÔningaid praktilisi uusi teadmisi sain ka.
NĂ€iteks ma kĂŒll teadsin, et rohelised hakkasid kaupu mĂ€rgistama, et neid poes kergem leida oleks, aga polnud kunagi viitsinud seda teemat tĂ€psemalt uurida – et mis, kus, kuidas. Sellest sain nĂŒĂŒd rohkem teada. roheline24 lehekĂŒljel polnud ka varem kĂ€inud.
PakendimĂ€rgistused olid minu jaoks siiani tĂ€iesti tume maa, see on vist kĂ”ige suurem ja reaalsem kasu tĂ€nasest. Mul on nĂŒĂŒd kaks lehekĂŒlge levinuimaid ökomĂ€rgistusi, vĂ”in pĂ€he Ă”ppida vĂ”i poes nĂ€puga jĂ€rge ajada. Pole siiani absoluutselt viitsinud ja endiselt ajab jube tigedaks, et neid mĂ€rke nii palju ja nii erinevaid on. VĂ”iks ju olla ĂŒhed ja ĂŒhtsed ĂŒle Euroopa, ĂŒle maailma!
Nojaa, ja tegelikult oli minust tĂ€iesti mööda lĂ€inud ka fakt, et Eesti on oma ökoloogilise jalajĂ€ljega maailma edetabelis ĂŒheksas. Vabandan ennast vĂ€lja sellega, et uudise ilmumise ajal olin viimaseid pĂ€evi rase ja arusaadavalt hĂ”lmasid mu meeli hoopis muud teemad. Aga ĂHEKSAS! Hirmus, tĂ€iesti hirmus. Suurimad kurja juured olid pĂ”levkivi kaevandamine ja metsatööstus, kui ma Ă”igesti mĂ€letan. Kasvuhoonegaasid muidugi ka.
Listi esiosa oli jĂ€rgmine: Araabia Ăhendemiraadid, USA, Kuveit, Taani, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Norra. Inglismaa oli nĂ€iteks 15, Soome 16, Rootsi 18, Prantsusmaa 21, Venemaa 36, LĂ€ti 42, Leedu 48…
JalajĂ€lje testi tegin nĂŒĂŒd ka uuesti. Kunagi Londonis elades tegin mingi UK variandi, siis sain tulemuseks vist midagi kolme ringis. NĂŒĂŒd tegin hĂ€sti pĂ”hjaliku versiooni (mis muuseas pakkus vaikimisi Eesti ilma pigem New Yorgi ja Rooma kui Moskva ja Stockholmi sarnaseks, aga see selleks :P) ja tulemus sai pĂ€ris hirmus – 4,66! Eestiga keskmisega vĂ”rreldes tĂ€psemalt siis selline:

Lohutan ennast sellega, et esiteks panin ma igasugu transpordikilomeetreid tĂ”enĂ€oliselt ĂŒlearu: 4200 autoga, 1000 bussiga, 720 rongiga, 4400 lennukiga. Umbes sellise loogikaga, et kĂ€ime kord kuus autoga PĂ€rnus, kaks korda aastas rongiga Tallinnas, kord aastas lennukiga Londonis ja siis veel kĂ”ik need ĂŒlejÀÀnud vĂ”imalikud reisimised. PĂ€rnus kĂ€ime tegelikult ikka vahel bussiga ka, aga eks autoga saa mujalgi sĂ”idetud. No ja autos on enamasti ikka 4-5 inimest, vĂ€hemalt seegi hea. Aga… Ma ei tea. Ei oskagi arvata, kas neid kilomeetreid sai siis ĂŒlearu pandud vĂ”i mitte đ
Teiseks vastasin tĂ€iesti ausalt, et ei osta toitu ja puhastusvahendeid peaaegu kunagi mahepoolt silmas pidades, sest seni on see (algul rahapuuduse ja hiljem mugavuse tĂ”ttu) nii olnud (vĂ€hemalt viimase poole Eestis elatud aasta jooksul), aga need on kaks asja, mis hakkavad Ă”ige pea oluliselt muutuma ning jalajĂ€lg ĂŒhes nendega vĂ€iksemaks. Riiete ostmisel ei muutu niipea ilmselt midagi, see oleks liiga kulukas… Paberitoodete ostmist vĂ”ib samas jĂ€llegi jĂ€lgida ja keskkonnasÀÀstlikumaks muuta.
Aga transpordikilomeetreid lugedes jĂ€i ikkagi kummitama mĂ”te: miks pagana pĂ€ralt peaksin ma sĂ”itma bussiga, kui bussipiletid on nii kallid, et sĂ”ites PĂ€rnusse, autos neli inimest, tuleb bensiiniraha ĂŒhe inimese peale poole odavam? Midagi on ikka vĂ€ga mĂ€da… Ma kasutaks tunduvalt rohkem ĂŒhistransporti, kui see oleks reaalselt autosĂ”idust odavam, aga kuniks ta on kallim vĂ”i isegi sama hinnaga, ei nĂ€e ma kĂŒll pĂ”hjust busside eelistamiseks autole – ainult soov keskkonda sÀÀsta ei pane mind kĂ”ige oma kolaga bussijaama jalutama (elame sellest nĂŒĂŒd kaugemal, umbes 2 km vĂ”i nii – ja lapsega reisides on asju alati hiiglama palju) ning enda elu bussigraafikute jĂ€rgi seadma – PĂ€rnusse nad just eriti tihti ei lĂ€he. Tallinna minekuks oma tegemisi rongiaegade jĂ€rgi seada on juba vastuvĂ”etavam, sest rongijaam on meile lĂ€hedal, kiirrongid mĂ”nusad ja piletihinnad bussist soodsamad (ehkki neli inimest autos tuleks ikkagi odavam :P).
ĂhesĂ”naga mĂ”tlemisainet sain tĂ€nasest koolitusest kĂŒllaga. Vajalikku p*rsest torkimist kah. Ma olen kord juba selline, kes kĂ”igest kergesti vaimustub ja seda hea meelega proovib, aga ma ei viitsi sageli ise infot otsida, nii et on hea, kui see mulle nö kandikul ette kantakse.
Ahjaa, Minu Eesti reklaami nĂ€gin ka Postimehe lehel. See tore kampaania on minust seni tĂ€iesti mööda lĂ€inud. Peab ikka rohkem uudiseid lugema đ
Homme on rollimĂ€ngud. Ootan pĂ”nevusega đ
PS. LĂ€ksime koolituselt otse Kaubamajja ja ostsime sealt kuivatatud aprikoose – nii mahedaid kui tavalisi, et maitsevahet vĂ”rrelda. TĂ€iesti erinev maitse on kusjuures, tĂ”epoolest – tĂ€pselt nii, nagu Eva-Liisa kinnitas. Mahe maitses hea đ