2009

Poodidest

Võtsin sõbra Google’i abiga kõik tuntumad kauplusteketid ette ja panin vahemaad paika. Selver on muidugi kõige lähemal, aga kõik teised peale Rimi on samuti kilomeetri raadiuses:

Selver – 500 m
Säästukas – 1 km
Konsum – 1 km
Maxima – 1,1 km (Maxima XX paraku 2,2 km)
Comarket – 1,1 km
Rimi – 2,9 km

Seda ma küll ei tea, miks ma peaks tahtma vabatahtlikult jalga Konsumisse või Comarketisse tõsta, kui Selver neist lähemal on ja Säästukas-Maxima võrdsel kaugusel… Rimi kaugusest on muidugi kahju – enne võis seal veel käia, nüüd ei tule enam ilma autota kõne alla. Mis seal ikka – Selver-Maxima-Säästukas marsruudil peaks kõik ostud eduliselt tehtud saama. Ei tea ainult, kuidas selles ühe X-iga Maximas valik on 😛

Kodumajandusest

Alustuseks üks hommikune pilt väiksest häkkerist:

Muide, uues köögis maitseb kohv miskipärast poole paremini!

Käisime majapidamistarbeid shoppamas, saak on järgmine:

  • Kolm lillekesekujulist nagi vannituppa
  • Natuke liiga suur kraanikausisõel kööki (augu mõõt oli mul isegi kirjas, aga mõõdulindi unustasin muidugi koju – no pole hullu, ajab kobadega asja ära)
  • Kulp
  • Suur lusikas (serveerimislusikas, kui tšekki tsiteerida)
  • Soodushinnaga köögikäärid 😛 (10 kr!)
  • Nugade-kahvlite karp sahtlisse
  • Liiga väike ja vale värvi nõudekuivatusrest. Meil kohe ei vea nendega – eelmisesse kohta sai resti alla kogemata natuke liiga väike kandik ostetud, nii et rest kõikus seal peal ja libises üle ääre – käis närvidele, aga ajas siiski asja ära. Siia tahtsime metallist (ja metallivärvi) resti, metallist leidsime ainult valgeid ja halva kujuga… Lõpuks ostsime plastmassist kitsa kollase – kodus tõdesin, et oleks võinud ikka valge ja selle klassikalise ruudukujulise osta, mis on koos alusega, eraldi taldrikute ja tasside ja nugade-kahvlite osaga. Võeh. Mis seal ikka, jällegi – ajab asja ära.
  • Kaks natuke vale värvi prügikasti tubadesse – kuna ei tahtnud palju raisata, siis ostsin need, mis 25.- maksid, järgmiste hinnad olid juba 60+ ja ka mitte eriti kenad
  • Pesukuivatusrest – kuna need kõige tavalisemat sorti lähevad jube kergesti katki (eelmises korteris olnu läks, ostsime uue samasuguse, see nägi ka õige pea välja, nagu hakkaks murduma, jätsime heaga sinna), siis ostsime seekord teistsuguse, kunagi ühes Londoni korteris oli taoline, tundub igatahes asjalikum – näis siis. Soodukas oli, ainult 299.- maksis.
  • Kummist vorm tähekesekujuliste jääkuubikute tegemiseks 😛 Maksis ainult 20 krooni – unustasime enda omad Londonisse maha, mais võiksime küll kätte saada…
  • Kolm kohvitassi! Ma kunagi nägin sealsamas Novaluxis ühte samas stiilis, ei ostnud kohe ära ja hiljem polnud. Nüüd oli viies eri toonis ja endiselt 20 krooni 😀 Just õige suurusega. Rohkem mul vist küll tasse juurde vaja pole…
  • Pakk plaastreid
  • Dušikardinapuu + kardin – selline imepeenike süsteem, mis sobib keset seina asetseva duši kolmest küljest ümbritsemiseks – meil on küll praegu sirge toru vannitoas olemas, aga sellega jääks kardina taha peale duši ka pesumasin ja klaasriiul, mille peal kõiki oma asju hoiame – ja neile pole mitte vett peale vaja. Kuradi kallis oli (499 krooni), aga arvasin, et mu närvid on seda väärt – vihastaksin ennast seaks, kui iga kord duši all käies terve riiulitäie asju täis pritsiks. Nüüd vaja kähku trell laenata, et saaks üles panna, ootan põnevusega lõpptulemust 😛

Piimakannu ei leidnud millegipärast kuskilt (tähendab, PIIMAkann on mul olemas, aga Mees on hakanud keefirit jooma…), taskulamp jäi ostmata, kummikuid ei viitsinud enam Walkingust vaatama minna.

(Rõvedavärvilisest) plastmassist on üldiselt jube kopp ees – metall ja puit on ikka palju etemad. Kuna üürikorteritele raha raisata ei raatsi, on plastmass seni siiski põhiline. Saaks juba oma kodu, küll siis alles mõtleks ja sätiks, rõhuks kvaliteedile ja ökole 😛

Kuna mul oli hirmpikk list ja neli lähestikku asuvat poodi, siis käisingi enne kõik läbi ja panin hinnad kirja, et ikka kõige odavamalt saaks – säästsin muideks päris palju. Tavaliselt ei viitsi paari asja pärast nii põhjalikult ette võtta ja ostan esimesest kohast ära.

Laiemale ringile on ka kaks küsimust:

1) Kus müüakse Tartus odavaid vaipu/vaibajääke? Meil on esik-koridor, mõõdus 83×230 cm, mille tahaks täielikult vaibaga katta – võiks olla suht suvalist värvi, mitmes tükis jne – peamine ikka see, et odavalt 😉 Tean, et vaibapoed müüvad vahel imeodavalt jabura kujuga väikseid vaibatükke, mis on nö üle jäänud – oskab keegi soovitada, kust ma mõne vaibapoe leida võiks või äkki teab keegi mõnd soodusmüüki? Iseenesest võiks ju porimati(d) ka osta, kui ainult odavalt saaks…

2) Tahaks diivanile katet, sest selle muster väga ei meeldi, aga ma absoluutselt vihkan lihtsalt riidega kaetud diivaneid, kus see riie siis istudes käkra läheb ja maha libiseb. On ju olemas selliseid… Õmmeldud ja kroogitud (et sobiks erineva kujuga diivanitele) katteid, mis korralikult peal püsivad – ma olen kunagi kataloogides (Hobby Hall vmt) näinud. Ega keegi taolist träna poodides näinud pole? Seni pole silma hakanud, ehkki poed on suured ja spetsiaalselt küsinud ka pole. Või tahaks keegi mulle õmmelda? (võin maksta… Natuke :P)

Koju jõudsime hirmväsinuna alles kell neli, siis käis Kessu külas, siis korrastasin veel natuke Plika riideid ja panin enamik raamatuid riiulitesse ning siis oligi juba lapsel uneaeg, mis tähendab, et lahti pakkimisel on tänaseks kriips peal – meil on nimelt nüüd hiigelsuur magamistuba, kus on ka kõik kapid ja riiulid, kuhu lähevad seega kõik asjad. Nö “elutuba”, mis jääb magamistoa ja köögi vahele, on väike ja läbikäidav – sinna jäävad ainult diivan, diivanilaud ja üheinimesevoodi – külalistele mõeldud ruum siis peamiselt. Hetkel on diivan küll magamistoas voodiasemikuks ja elutoa põrand on endiselt kottidega kaetud – saaks neid ainult tühjendada! Aga laps magab, teda ei saa ometigi segada.

Mis seal ikka, eks homme jätkan, nagunii on kell juba palju ja väss peal, varsti ära magama 🙂

Selveril on mõned plussid ka

Lahtine sai (eks seda on mujal ka, aga mitte meie endises kodupoes Kaubahalli Comarketis), lahtine pasteet (ainus, mis Nurme kohviku omaga võistelda suudab), odav Pilsner (Mehe rõõm) 🙂

Küllap see list aja jooksul täieneb.

Kokkuvõtteks

Sai muude asjade hulgas proovitud, ega müts pole väikseks jäänud. Vist ei ole 😀

Huvitav, kui kaua läheb, enne kui ma suudan leppida kurva tõsiasjaga, et minu kodupoeks on nüüd Selver? Olgu pealegi eestimaine, hinnad on kirved ja kassatšekid düsfunktsionaalsed. Kas on raske sisestada süsteemi kaupade kohta täpsemaid andmeid? Comarketis võis ju olla väike valik, aga hinnad olid seal kohati isegi odavamad ja kassatšekid eeskujulikud – pane või nädal hiljem ostud kirja, saad kõik vajaliku info kätte. Selveri tšekkidega peab seda kindlasti samal päeval tegema, enne kui sa millegi ära sööd ja pakendi ära viskad. Vähemalt siis, kui oled selline statistikahull nagu mina, kes tahab peale fakti, et üleeile sai ostetud õunastritsel, teada ka seda, mis firma ja mis kaaluga tootega tegu oli. Prügi sortimine pole just minu unistuste amet, aga üles ma selle kile leidsin (ma pole normaalne, ma tean).

Ega peale mööbli paigutamine ja Plika riiete sortimise täna midagi õieti teha ei jõudnudki – riidedki on alles kõik laiali (neli suht võrdses suuruses kuhja: väikesed Kessule tagastamiseks, ülejäänud väikesed, parajad, suured), lapse vanniaeg tuli enne peale, kui need kummutisse ära panna jõudsin… Aga mis siis, homme on ka päev. Nüüd pole enam muud, kui muudkui kotid järjest ette ja asjad kappidesse.

Eile öösel sai magatud poole neljast poole kümneni, praegu naudin klaasikest siidrit ja sellega kaasnevat unisust. Poen vahelduseks jälle õigel ajal põhku. Homme uue hooga 🙂

Ilus elu

Mööbel on esialgsete plaanide järgi paigas. Lapsel on hiigelsuur magamistoa põrand, kus tulevikus ringi roomata – tegelikult elutoa põrand kah, kui kõik kotid ükskord lahti pakitud ja sisu kappidesse paigutatud.

Ma panin Plika riideid kummutisse, sortides välja väikeseks jäänuid ja parajaks saanuid, käies neid iga natukese aja tagant tema peal proovimas – ta ukerdas sealsamas tegelusteki peal, keerates ennast mõnuga seljalt kõhule ja tagasi ka – on mõlematpidi selgeks saanud 🙂

Ja käisin köögis, kus tuli praksus pliidi all ning kartulid põgenesid lõikelaualt (Mehel on kartulisalati tegemine käsil, lippas poodi majoneesi ostma).

Ja kui Plika virisema hakkas, siis tõstsin ta lihtsalt õlale, et temaga koos köögis istuda.

Ja ma mõtlen, et ma olen nii õnnelik. Siin uues kodus. just nüüd ja praegu. Ja kindlasti edaspidi ka.

Lihtsalt niii hea on olla 🙂

Scroll to Top