June 2011

Rõõmus ja kurb, ühekorraga

Lugesin just Bioneerist uudist, et Tere uus E-ainete vaba Natural jogurtisari, mis sisaldab ainult naturaalseid koostisaineid, ületas oma müügiga prognoosi kahekordselt. Ma polnud sellisest sarjast kuulnudki, aga käisin just nende kodulehel koostist lugemas ja tõepoolest, list on poole lühem ja arusaadavam, kui tavalistel jogurtitel.

See on super, et selliseid tooteid järjest enam müüki tuleb ning et inimesed neid ostavad. Kurb on aga see, et LOOMULIKU toidu jaoks tuleb teha eraldi sari ja seda rõhutada… Ning valdavalt on riiulid endiselt täis kunstainetega jama.

Rõõmu on muidugi tunduvalt rohkem. Valik läheb ju järjest paremaks ja inimeste teadlikkus järjest suuremaks! Jah, mahetoitumine on ja jääb vähemuse (sh minu) eelistuseks, aga ma olen igal juhul väga rahul sellegagi, et inimesed järjest rohkem silte loevad ja päris marjadest tehtud moosiga jogurtit ostavad.

Meie pere jogurt, nii harva, kui me seda viimasel ajal üldse tarbime, on maitsestamata (kas ise tehtud või Saidafarmi oma), mille sisse segame tükeldatud puuvilju või oma sügavkülma toormoosi – ja maasika toormoosi puhul läheb seda ikka jogurtiga võrdselt. Mämm!

Külmkapisaaga jätkub

Märtsi lõpus mõtlesime uue külmkapi osta, aga ei suutnud valida ja avastasime ühtlasi, et olime külmanuppu vales suunas keeranud, tegelikult töötab vana veel ka okeilt. Nii sai ostmine edasi lükatud.

Meil on jääkamber juba pikemat aega nii rõvedalt jääs olnud, et selle ukse lahti saamiseks tuleb noaga jääd lõhkuda, aga sulatamiseni me kuidagi ei jõua. Täna läksin jäätist võtma ja avastasin, et uks tuleb probleemideta lahti ning jääd peaaegu polegi. Kontrollisin, elekter oli pistikus olemas (külmiku enda tuli pole kunagi töötanud, nii et selle järgi ei anna vaadata) – eeldasin, et ju siis oli elekter vahepeal ära.

Tegin lötsist jäätisest jäätisekokteili ja jäin siis mõttesse – külmkapi uks oli tükk aega lahti olnud, aga kinni pannes mürisema ei hakanud. Lõpuks jõudis kohale, et asi polnud elektris, vaid lihtsalt kapp on üles ütlenud.

Mis seal ikka, ütlesin Abikaasale , et on vaja minna uut ostma. Saime tema ema ja õe siia magavaid lapsi valvama ja laenasime nende autot, et poodides käia, seekord ainult kahes paremas, Mai Selveri Itekis ja Tallinna mnt Kodumasinates. Vaatasime oma eelmise korra lemmikud uuesti üle, praakisime kaks välja ja leidsime ühe uue, lõpuks ei suutnud ikka kahe variandi vahel valida.

Isegi värvi ei suutnud ära otsustada. Lõpuks leidsin, et kuna noid pliite, mis ei ole mitte vastu maad vaid keskel, nagunii valgeid üldse ei tehtagi, siis peaks ikka mingit hõbedast või roostevaba terast rihtima.

No ühesõnaga… Kodumasinates oli meie vana lemmik Atlant, Itekis uus lemmik Hotpoint-Ariston (mis oli seal ka esimene kord käies, aga miskipärast siis silma ei jäänud). See näeb lihtsalt NII ilus välja, nii seest kui väljast. Pärast tükk aega selle vaatamist Whirpooli ust lahti tehes tuli suisa masendus 😛

Firmat kiidetakse, on kvaliteetne, eetiline kah. Kõrgus on 188 cm, mis on just mõnus ja paras, Atlanti 205 cm on küll mahukas, aga peab kõrgemalt õngitsema, kui meeldiks. Tavalise külma osa on mõlemal kapil liitrites üsna sama, aga reaalselt mahutab Ariston rohkem – mõlemal on kolm riiulit ja kaks kasti, Atlantil on hiiglasliku ukse küljes ainult kolm poolpikkuses riiulit + täitsa üleval kaanega riiul, väga tühja mulje jätab see uks kokkuvõttes, Aristonil on aga neli väga ilusat ja kohutavalt mahukat ukseriiulit, no tõsiselt palju kraami mahuks sinna. Aga jah, sügavkülm… On Atlantil 129 ja Aristonil 74. Viimasel on küll übernunnu pizzasahtel ukse küljes (pildil on näha), kuhu mahuks näiteks ka titetoidu purgid.

Ja Ariston on no frost. Aga selle kohta ma nüüd ei teagi – Abikaasa töökaaslane või keegi ütles, et neid no froste on kahte tüüpi, ühega ei teki üldse niiskust (mis olevat vist muidu tihti probleemiks), see on hea. No see müüja väitis, et ei, üldse ei teki niiskust, aga kuna ta oli vene naine, siis ma poleks küll kindel, kui palju ta Abikaasa küsimusest jagas ja kas see on ikka see parem variant. Mugav oleks ju muidu küll.

Kambreid annab mõlemal eraldi välja lülitada ja energiatarve on ka täpselt sama, ainult et jah, ühe puhul on siis nö sama raha eest rohkem sügavkülma.

Atlanti hõbedane variant maksab €435 (~6800 kr), Aristoni grafiit, sihuke tumehall ja matt, maksab €549 (~8600 kr). Aristoni oli veel ka heledamat, hõbedane kergelt kollaka alatooniga (no ma ei oska paremini seletada :D), hind oli suht sama. Aga see oli läikiv ja matt meeldis rohkem. Ideaalis me tahaks vist heledamat, aga samas ega selle Atlanti hõbe nagunii rohkem ei meeldinud. Värv polnud ühesõnaga kummalgi ideaalne, aga Ariston vist siiski võidab.

Meile mõlemale meeldis Ariston välimuselt (ja sisemuselt :D) palju rohkem ja no frost (eeldusel, et see korralikult töötab) oleks väga mugav, aga jah, hind on kallim ja sügavkülm väiksem.

Ja nii me lihtsalt ei suutnudki otsustada – oli plaanis kohe ära osta, aga võtsime homseni mõtlemisaega.

No ja siis tulin koju ja miski hetk HAKKAS MEIE KÜLMKAPP TÄIESTI LAMBIST TÖÖLE. Ma ausõna ei tea, mis pagan viga oli (äkki ei suutnud enam selle jääga toime tulla ja viskas nii kauaks sussid püsti, kuni jää ära sulanud oli) ja kas seda juhtub veel, aga noh, praegu ta töötab… Ehk töötab nüüd probleemideta veel mõned kuud, kuni köögiremondi tehtud saame.

Ühesõnaga lükkame kapi ostu vist jälle rõõmsalt edasi. Kui meie külmik ükskord veel sama trikki tegema peaks, siis ostame küll kohe uue. Aga teie võite rõõmsalt arvamust avaldada, millise kapi teie valiksite 😀 Piltidelt pole paraku suurt midagi näha, välimust nende järgi võrrelda ei saa.

Killuke plaani kaasa mõtlemiseks

Ma siin sirgeldasin vaba käega Paintis ja Photoshopis midagi kokku – ainult köök-elutoa ja eeskoja osa. Mõõdud pole täpsed, tulevase ahju omad eriti 😀 Aga ülevaate saamiseks piisab küll.

Esimene on praegune ja teine meie tulevikuplaan enne võimalikku verandaideed (millest kirjutasin põhjalikumalt eelmises postituses). Panin põhja- ja lõunasuuna ka paika, no et te saaks aimu, kuidas päike umbes käib. Ta sealt parempoolsest kitsast aknast paistab hommikul, vasakpoolsesetesse jõuab lõuna paiku või veidi hiljem ja paistab terve pärastlõuna, planeeritavasse otsaaknasse jõuaks vist ka juba pärastlõunal… Või õhtupoolikul… No midagi sellist.

No ja nüüd on küsimus, kas võiks planeeritava esiku ja eeskoja asemele tekitada hoopis mingi selline variant, et esikukapid sinna seina, kus naabrite trepp, emma-kumma ukse võiks alles jätta, mis kööki viib (nagu vanalt plaanilt näha, on neid hetkel kaks, mõlemasse kööki, eks), ja välisukse võiks iseenesest liigutada ka ükskõik kuhu… Ja siis klaasitud veranda kuidagi. Ah, ma ei tea. Võib-olla läheks ikka liiga keeruliseks 😛

vana plaan

uus plaan

Sellest rääkimata, et köögimööbli paigutamine saab huvitav olema – nagu te näete, on ruum küll suur, aga kõik seinad on hakitud uste, akende, ahjude või pliitidega 😛

Remondimõtted, vol 2

See remondivärk ei edene meil kohe üldse mitte. Tähendab, me kogu aeg üritame tegeleda, aga kogu aeg tekivad mingid küsimused, millele vastata ei oska, ilma vastusteta edasi liikuda ei saa… Või siis pole lihtsalt aega tegeleda. Näiteks pidi Abikaasa ju nädalavahetusel teise köögi tühjaks lõhkuma, tegelikkuses olime aga mõlemad poolhaiged ja suutsime nädalavahetuse jooksul kordamööda päevi maha magades vaevu laste järele vaadata.

Viimase lõhkumise tulemustest pilte ka. Enne pilte eriti meelde ei tulnud teha.

CIMG3892

CIMG3893

See lubikrohv on nii pude, et tuleb ikka ka maha võtta:

CIMG3995

CIMG3996

CIMG3998

CIMG3999

CIMG3997

CIMG4000

CIMG3894

CIMG3895

CIMG3896

CIMG4002

CIMG4003

CIMG4004

Laest tuleks ilmselt need palgid ja krohv ka maha võtta, sest seal all paistab vähemalt osaliselt mädanenud olevat.

CIMG4005

Kui saaks nüüd teise köögi ka sama tühjaks lõhutud, siis võiks kogu värgi uuesti mõnele ehitajale ette näidata.

Seina läheb 5 cm roomatt ja peale lubikrohv, laed teeme peegellaed, nagu kunagi olid ja samuti krohvi alla. No vähemalt praegu on selline plaan, kuni keegi ümber ei veena 😛

Põrandate koha pealt on üks suur küsimärk. Senini pole aru saanud, mis variandid täpselt on. Tsementi täis valada oleks üks, kuna me aga kogu elamist ette ei võta, vaid esialgu ainult poole, siis see läheks vist liiga kalliks. Teine variant on seal… Ma ei mäleta… Tuuletõke, soojustus (vill vms), laud? Ausalt, ma olen võhik, ma ei tea. No ja siis muidugi küsimus, kas ja kui palju annab ära kasutada vanu laudu, kust saada võimalikult soodsalt uusi (sest ainult vanadest kindlasti ei piisa).

Akende koha pealt suutsime vähemalt miskit ära otsustada. Nimelt seda, et neid me hetkel eriti ei näpi 😀 Läheme laupäeval akende renoveerimise koolitusele (õigemini vähemalt Abikaasa läheb, kas ka mina minna saan, see alles selgub) – saatsin koolitajale meie akendest pilte ja tema arvas, et saame neid renoveerida küll. Ütles, et oma puhuri ja akna võib kaasa võtta, suurepärane! Näitasin neidsamu pilte veel ühele uuele tuttavale (haha, ma pole temaga veel tuttavaks saanud, aga varsti saan, sõbranna uus mees), kes töötab aknaid tegevas firmas, nemad seal ka arvasid, et võib täitsa asja saada, ehkki nokitsemist on muidugi üksjagu ja värvi alt võib üllatusi välja tulla, vbla peab mõne detaili välja vahetama jne.

Ühesõnaga me pole veel kindlad, kas me renoveerime 😛 Aga uusi ka praegu ei pane. Kirjatsura siin soovitas, et kui otsest häda pole, ei tasu torkida, ainult aknakiti võiks silikooni ja liistu vastu vahetada, vot selline plaan ongi. Koolitusel käime ära, näeme täpselt, kuidas asi käib, saame aimu, kui palju aega võtab… Ühe akna ilmselt renoveerime täitsa ära, siis on selgus käes. Eks siis järgmine talv vaatab, kuidas silikooniga ja tihenditega sooja peab, vast saab mõned aastad läbi ja selle aja jooksul otsustame, kas paneme uued või renoveerime vanad ja paneme selle käigus pakettklaasid.

Nii palju peame küll tegema, et ühe akna asemele tuleb terrassiuks tellida ja see aken, mis seal koha peal praegu on, see läheb teise seina, kuhu me akent tahame, aga kus praegu pole. No ma vähemalt loodan, et õnnestub see aken niiviisi ühest kohast teise transportida, eks näis.

Kui me peaks kunagi hiljem uute akende ja originaalilme taastamise kasuks otsustama, siis tuleb maja tänavapoolsele küljele kahe suure akna asemele neli väiksemat. Ühel pool on meie magamistuba, kus me nagunii niipeagi mingit remonti rohkem teha ei saa, kui ehk kõige odavama tapeediga ajutist iluparandust, nii et seal pole vahet. Teine on lastetuba, kus loodame nüüd remondi ära teha, aga selleks ajaks, kui ükskord akende vahetamise jaoks ressurssi on (kui me üldse otsustame vahetada), on vast nagunii lapsed juba kasvanud ja vajadused muutunud, nii et võib uuesti natuke remonti teha, üht akent kahe vastu päris ilma sisemiste parandusteta ju vahetada ei saa.

Ja noh, ma nagunii hästi ei kujuta ette, MILLAL see ressurss akende jaoks tekkima peaks, me maksame ikka tükk aega praeguse remondi laenu tagasi (kui me seda üldse saame :D).

Oo, ja siis muidugi veel klaasveranda mõte, mis meile pähe istutati. Meie elamine on sihuke ristkülikukujuline ja hoovi poolt ulatub selle ristküliku keskelt välja ruudukujuline eeskoda. Tänu eeskojale on mõlema köögi aknad kitsad, nagu pool vanaaegset kitsast akent. Mõtlesime parandada asja sellega, et teha köökidest ja nende kõrval asuvast toast poolavatud suur ruum, toa otsaseina teha aken, nii et sealt langeks valgust kogu pikka ruumi. Eeskoja mõtlesime jagada kaheks, et sisemisest poolest saaks esik. Noh, nüüd avaldati arvamust, et see materjal, millest eeskoda kokku klopsitud on, pole ilmselt eriti kvaliteetne ja et neid laudu väljast enam näiteks värvida ei saaks, värv ei hakkaks peale. Et kui nagunii tuleb seda putitada, miks mitte teha sinna osaliselt klaasitud veranda, saaks valgust kööki juurde. Koja üks sein on vastu kööke, ühe seina tagant läheb naabrite trepp teisele korrusele, selle seina vastu võiks teha esikukapid. Ülejäänud kaks seina, millest ühes on meie välisuks ja teine sein on tulevase terrassi poole, vot need võiks klaasida (ukse võiks ka tegelikult mujale viia või siis see seina ainult osaliselt klaasida). No aga… Eeskoda kui sellist siis enam üldse poleks, esik oleks verandaga koos… Suured maast laeni klaasid on jälle koht, kust rämedalt külma tuleb. Samas idee on väga ahvatlev, sest köögis ON pime, see on üks selle elamise suurimaid miinuseid. Ja see otsaaken, mida tuppa plaanime, kogu ruumi korralikult ära valgustada ikka ei suudaks, see ruum saab olema umbes 4×9 meetrit, lühemas seinas oleks siis suurem aken ja terve pikema seina peale on kaks kitsast akent… Ühesõnaga seda veranda ideed tahaks hoolega kaaluda, oleks vaja veel mingi asjatundjaga konsulteerida, me ei kujuta endale seda kõike päris täpselt ette, aga võib-olla oleks tõesti võimalik kuidagi tekitada nii rohkem valgust kui esik. Ilma et see liiga keeruliseks läheks. Aga võib-olla ka mitte.

Ahi tuleb vist ikka tellistest. Kiidetakse küll potte rohkem, aga üldiselt ma usun ka seda, et kui on hea tegija, on ka hea ahi, olenemata materjalist. Ja kuna see, kes meile tellisahju hinnapakkumise tegi, ehitas kolm aastat tagasi ahjud sõbranna emale ja nemad on rahul, siis… Võiks ju. Hinnavahe on ikka piisavalt oluline ja pottahi meeldiks mulle välimuselt rohkem vaid siis, kui tegu oleks glasuuritud potiga, meie pakkumine tehti aga tavalisele ja glasuuritud variant tuleks veel üksjagu kallim, seda me kindlasti endale lubada ei saa.

Pliidi koha pealt ei oska mingit seisukohta võtta. Mõtlesin juba, et ehk peaks ikka vana parandama – et peaks uurima, kui kunagi hiljem oleks vaja see Pioneer Kalvise vastu välja vahetada, siis ehk saab sedagi suurema läbuta tehtud – no et ei rikuks väga remonti. Samas pudeli vahetus maksab vist umbes viiendiku uue pliidi hinnast ja see Pioneer on siiski üle 30 aasta vana. Ehk on siin see koht, kus tuleks otsustada kallima variandi kasuks ja kohe uus pliit panna, et igasugu tulevasi probleeme eos vältida. Pliidi peaks kätte saama umbes selle hinnavahe eest, mille võrra tellisahi pottidest odavam on…

Soojamüür tuleks ilmselt lasta lahti võtta ja korda teha, mitte et ma teaks, mis seal täpselt valesti on, aga kuskilt pidavat midagi sisse ajama.

Ja siis need vanad malmradikad, mis on praeguses elu-/tulevases magamistoas – need on hetkel akna vastasseinas. Pikemas perspektiivis on plaan need akna alla panna, aga see eeldaks torude läbi viimist põranda alt, kuna me aga siinpoolsete tubade põrandaid esialgu ei puuduta, siis seda veel teha ei saa. Ja need radikad läksid väga vaevaliselt soojaks, nii et on ilmselt umbes, tuleks puhastada. Mõned on väitnud, et see pole võimalik või on mõttetu, mõned, et saab küll. Ei tea, kas ja kuidas ja mis vaevaga ja mis hinna eest… Noh, alati on võimalus need lihtsalt jätta. Mitte midagi teha. las minna siis edasi vaevaliselt soojaks, jahedas toas ongi ju hea magada… Või mis. Tegelikult ma olen külmavares 😛 Võib-olla tuleb need radikad ka üldse välja vahetada, aga sel juhul mina isiklikult ei näe vahetusel enne mõtet, kui kunagi põhjaliku remondi teeme, toa tühjaks lõhume ja saame põranda alt need torud vedada, et uued radikad siis akna alla panna. Las need vanad olla seal, kus on… Saame esialgu hakkama. Loodetavasti.

Kui kõik need asjad ära otsustatud saaks, siis ülejäänu oleks juba lihtne. Elektriplaan ja köögimööbel ja vannituba (mitte et selles kõiges midagi lihtsat oleks, aga tunduvad lihtsamad ülesanded, kui ülalmainitu üle otsustamine) ja… Noh, eelarve 😀 Ja laenu küsimine, et vaadata, kas üldse tuleb köögimööbel ja vannituba 😀 Kas üldse tuleb midagi 😀

Vahel ikka mõtlen südametäiega, et oleks pidanud renoveeritud korteri ostma. Siis aga vaatan uuesti kinnisvarakuulutusi ja tõden, et seal pole mitte midagi ligilähedastki sellele võrratule kohale, mis meil leida õnnestus. Ühesõnaga kodu on õige. Otsus oli õige. Nüüd tuleb ainult kuidagi need tuhat asja ära otsustada ja laenu saada ja siis saabki juba remontima hakata. Lihtne, eks :D:D:D

Suvine eetrivaikus

Palavus teeb laisaks, üldse ei jõua kirjutama. Fotode valimine ja töötlemine tundub ületamatu raskus olevat, nendest parem ei mõtlegi 😛

Aga mõned märksõnad võiks ju kirja panna, muidu ununeb täiesti.

Eelmine nädalavahetus oli mõnus. Laupäeval käis Marko külas, tal on kombeks ootamatult tulla – no ikka nii, et mis sa teed, ma olen Pärnus. Seekord olid nad Kihnu praamilt maha jäänud ja mõtlesid, et tuleks selle asemel hoopis mulle külla. Mina irvitasin, et tulgu aga, meil on siin vaja igasugu asju teha. On varemgi juhtunud, see oli küll Tartus, et pahaaimamatult külla tulev Marko pannakse mööblit vedama ja muud taolist tegema. Seekord tekitasid nad Abikaasaga grillimise nurga (vedasid suuri kive istumiseks ja ehitasid väiksematest tuleaseme) – selle suve esimene grill sai ka tehtud.

Jutustasime poole ööni – koduostust, remondist, usust… Oh, mõnus oli.

Pühapäeval käisime Tallinnas – linna sisse küll ei jõudnud, kokkusaamise paigaks oli Pääsküla. Jutustame 20 augustis sündinud lapse emadega ühes kinnises keskkonnas ja see oli meie esimene suurem, nö üleriigiline 😀 kokkusaamine. Kohale jõudis vist 13-14 ema ja sama palju augustipõnne, mõned mehed ja vanemad õed ka kaasas. Mehi oli kolm ja õdesid vist isegi kuue ringis. No ma olin alguses plaaninud Poisiga kahekesi minna, aga mõtlesin, et autoga oleks ikka palju mugavam, seega oli vaja juhti, nii saigi terve perega kaasa võetud.

Igati mõnus päev oli – suures ilusas aias, kus täiskasvanud said jutustada ja süüa, lapsed mängida. Loodetavasti tuleb selliseid kokkusaamisi veelgi!

Esmaspäeva võttis Abikaasa vabaks ja nad lõhkusid koos Olegiga ühe toa tühjaks. Lae ja kõik seinad, põrandalauad jäid, aga neist sai vist naelu välja tõmmatud, peaks suht lahti olema. Abikaasa alustas köögiga ka, aga õhtu oli juba käes ja väsimus peal, siis tuli töönädal, täna ka ei jõudnud… Homme ehk saab jätkata. Kui kõik on lõhutud, saab ehk mõne ehitaja käest täpsemat aimu, kui palju remont võiks maksma minna. Et siis raha otsima minna.

Või nojah, kõigepealt tuleks ära otsustada lugematul arvul asju.

Kas me teeme ahju tellistest või pottidest – potte kiidetakse rohkem, samas tellise kohta olen ka piisavalt positiivset kuulnud ja hinnavahe on õige suur.

Kas need aknad on renoveerimist väärt või mitte – on tulnud mitu arvamust, et nõukaaegsed aknad pole ikka nii kvaliteetsed ja pole neil ka nii palju väärtust, tuleks taastada algsel kujul, meil on joonised sellest täitsa olemas. Üks inimene arvas, et välimised raamid ei pruugi eriti heas seisus olla… Kas siis on või ei, kust ma tean – paistavad okei. Ja nädala pärast on pärnus akende renoveerimise koolitus, see oleks nagu märk, et peaks ikka vanasid putitama. Originaalilme meeldib küll rohkem, aga kellel seda raha on, et kõik aknad välja vahetada.

Kas peaks pliiti parandama või välja vahetama – ilmselt ca €200 maksvast pudeli vahetusest esialgu piisaks, aga kes teab, millal see täitsa tuksi läheb, ikkagi üle 30a vana, kui remont juba tehtud, oleks seda pliiti palju keerulisem välja vahetada.

Kas elutoa malmradikaid annaks puhastada ja edasi kasutada või ei – ühed mehed arvasid, et kindlasti mitte, teine mees, et muidugi!

Palju küsimusi, vähe vastuseid 😛

Kõigele lisaks on mul teist päeva rõve kurguvalu, eile oli isegi natuke palavikku. Abikaasal on juba viies päev samalaadse kurguhädaga – no mis jama see on! Sihukese kuuma ilmaga täiesti häbiväärne. Pea oli ka paks otsas, lõpuks võtsin paratsetamooli, mis tegi olemise üsna heaks, aga õhtuks läks jälle valusaks ja teine tablett enam ei aidanud.

Poiss on tohutult viril, see kuumus ilmselt ei meeldi, hambad võib-olla tulevad, sääsed söövad ja… Oeh.

Nii me siin siis elame.

Nüüd hakkasin veel luksuma kah. Kuri urin 😛

Scroll to Top