Näe, ma olen juba paar korda kirjutanud, siin ja siin. Huvitaval kombel jäi aga täiesti mainimata veebruarikuine uue turvatooli ost… No panen kõik järjest kirja.
Vanasti suhtusin ma näoga (NSS) vs seljaga (SSS) sõidu suunas valikusse üsna ükskõikselt. Mitu erinevat inimest põhjendasid mulle blogi kommentaarideski ilusasti ära, miks SSS on turvalisem, rohkemad aga ütlesid, et näoga on ikka palju mugavam ja nemad küll ette ei kujutaks, kuidas neljane laps seljaga sõidusuunas istub, et ma tekitan asjatult probleeme, me ju nagunii sõidame autoga harva. Mina ei viitsinud ka alguses eriti süveneda ega asja uurida, läksin kergema vastupanu teed.
Plikale sai ostetud NSS Maxi-Cosi Priori XP. Kasutasime vähe, midagi ei juhtunud, olime rahul. Aga vahetult pärast tolle teise postituse kirjutamist läksime Rootsi õekesele külla, seal oli mul muuhulgas aega rahulikult arvutis istuda ja turvatoolide teema hakkas esimest korda tõsiselt huvitama. Lugesin mitmelt poolt ja vaatasin videosid ning lõpuks jõudis mulle päriselt kohale, kui suur on NSS ja SSS toolide vahe.
Mida väiksem laps, seda suurem (=raskem) pea ja õrnem kael. Laupkokkupõrked ja isegi järsud pidurdused võivad kaela murda, seljaga sõidu suunas istumine kaitseb selle eest. Laps peaks olema seljaga sõidu suunas VÄHEMALT kuni kaheseks saamiseni, soovitavalt nii kaua, kuni tooli mahub – Rootsis on tavaline, et kuni neljased sõidavad seljaga sõidu suunas. Siin on üks asjalik ja mitte liiga pikk artikkel, siin on veelgi mõjusam video. Kohustuslik kõigile väikeste laste vanematele!
Jah, tõsi on see, et me ei sõida autoga väga tihti, nii et selles mõttes on õnnetuse juhtumise tõenäosusprotsent kahtlemata väiksem, kui igapäevaselt autot kasutavatel inimestel. Aga KUI õnnetus peaks juhtuma, mis sellest väiksemast protsendist siis kasu on, lapse õrna kaela see ju ei kaitse! Eestis on pool aastat s*tt suusailm, pidevalt on pime ja libe, õnnetusi juhtub – ka siis, kui sõita autoga harva ja olla roolis äärmiselt ettevaatlik.
Ühesõnaga pärast teemasse korralikult süvenemist otsustasin Plika tooli välja vahetada. SSS toolide valik on paraku kesisem, hinnad kallimad ja testitulemused kohati kaheldavad – nimelt kasutatakse neid osades testides näoga sõidu suunas, mistõttu testitulemused ongi ilmselgelt kehvemad. Lisaks võtavad SSS toolid rohkem ruumi ja ema Hyundai Getz on teatavasti üsna väike.
Rootsi on SSS toolide kasutamises üks edumeelsemaid riike, nad teevad pidevalt teste (mida mina ilmselt üleski ei leiaks, sest ei oska keelt) ja minu turvalisusefriigist õde oli teemat kõvasti uurinud. Neil on peres kaks autot ja ühes neist on tooliks Britax Hi-way, mis olevat väga heade testitulemustega ja lisaks üks kompaktsemaid SSS toole, mis üldse saadaval.
Eestikeelset infot ma selle tooli kohta ei leidnud, seega järeldasin, et Eestis seda ei müüda (hiljem sain teada, et Ülemiste keskuse Kahes karus olla täitsa olemas, hind €300 ringis – jube kallis, Rootsis oli tunduvalt odavam). Mõtlesin, et ostan Rootsist, aga leidsin siis värske kuulutuse Perekooli ostu-müügi teema alt, kus pakuti just sedasama tooli. Kasutatud turvatooli ostmine on alati risk, aga kui müüjalt kasutuse kohta uurisin, sain vastuse, mis oli Rootsi olusid tundes enam kui loogiline ning see rahuldas mind igati:
Tool on ostetud 2008 a suvel Rootsist ja kasutanud on üks laps seda u aasta. Nii vähe sellepärast, et meie lollusest istus laps peale turvahälli näoga sõidusuunas toolis. Kui läksime nooremale lapsele ka tooli valima, siis pidid poemüüjad Rootsis minestama, kui nägid, et vanem laps näoga sõidusuunas toolis istub. Nii sai siis vanemale lapsele samamoodi seesama selg ees tool ostetud, mida ta jõudis kasutada nagu öeldud u aasta.
Minu noorem laps nt hakkas juba 6kuuselt selles toolis istuma ja istub tänaseni (3a) ja istub ühe aasta kindlasti veel. Seda võimaldab just selle tooli natuke tahapoole asend, et ka laps, kes veel ei istu, ka temal pole mingi probleem selles olla – ruumi ikka märgatavalt rohkem selles kui kitsas turvahällis.
Minu meelest oli see täielik saatuse sõrm! Otsustasin ära, mis tooli meil vaja on. Rahaline seis oli kehvemapoolne nagu alati. Vaatasin, et Eesti poodides seda ei müüda. Aga leidsin ÜHE kuulutuse ja sain vähekasutatud tooli perelt, kes poole kohaga Rootsis elab, kõigest €125 eest.
Nii et Plika istubki veebruari lõpust saati jälle seljaga sõidu suunas ja võin nüüd südamerahuga omast kogemusest kinnitada, et see pole nii suure lapse puhul mingi probleem. Ta ei protestinud kordagi, oli rahul, et uue ja põneva tooli sai. Aknast välja vaadata saab samamoodi – külje pealt ja tagant. Jalgadel on ruumi piisavalt. Tool on mugavaks magamiseks piisavalt kaldus. Selleks, et auto seljatuge poriste saabaste eest kaitsta, ostsime sinna katte. Oleks võinud osta ka peegli, et ees istudes oleks võimalik lapse nägu näha, aga pole selle järele kunagi vajadust tundnud. Ja Plika on praeguseks peaaegu kolmene 🙂
Ühesõnaga mina olen nüüd kindel SSS toolide pooldaja ja minu jaoks on see ainuõige valik. On küll lapsi, kes juba turvahällis seljaga sõidu suunas sõitmise peale protesteerivad, aga neid on siiski vähe. Enamik on ju oma hällis täiesti rahul! Nii et pole mingi probleem neile järgmises suuruses tool samuti SSS osta. Nood vähesed, kes sünnist saati röögivad, need paneks vast küll esimesel võimalusel näoga sõidu suunas – kõige asjalikumad toolid on mu meelest löögipadjaga, Kiddyl ja kellelgi vist veel. Aga siiski pole löögipadjaga toolide turvalisus võrreldav SSS toolidega. Raske pea, nõrk kael, VIIS korda turvalisem, mäletate? Minu lapsed õnneks seljaga sõidu suunas sõites ei protesti 🙂
Aga liigume nüüd edasi järgmise punkti juurde – Poiss kasvab ilmselt lähemate kuude jooksul oma hällist välja. Plika on selleks ajaks kolm aastat täis, kaalub juba praegu peaaegu 15 kg, nii et siis läheb küll Poiss Plika praegusesse tooli ja Plika saab uue, 15-36 kg ja näoga sõidu suunas. Seekord panen ma ta sinna juba kergema südamega. Nojah, ideaalis võiks ta veel aastakese seljaga sõidu suunas sõita, aga see oleks meie olukorda arvestades äärmiselt ebapraktiline – SSS tooli autost kerge vaevaga välja ei võta ja kuna me sõidame ema autoga siiski pigem harva, oleks suht tobe terve tema tagaiste kahe SSS tooliga kinni panna, ühest piisab 😛 15-36 kg tooli eemaldada on aga imelihtne. Nii et otsus on tehtud, vaja vaid tool välja valida.
Olen täna pool päeva igasugu teste puurinud, turvatoolid.com lehelt vaatasin (aga seal selle aasta tulemusi polnud) ja põhjalikumalt saksakeelset ADACit, Google Translate õigustas ennast seekord täiega. Jõudsin järeldusele, et soovin kindlasti isofixi – on kergem kinnitada, tool on kindlalt paigas ka siis, kui last pole autos ja veidi turvalisem ka. Testidest noppisin välja mitme tootja mudelid, valisin igaühelt parima välja, nüüd on olemas list toolidest, mida tahaks näppima minna.
1) Cybex Solution X-fix, 2009. aasta mudel. Varasematel pole isofixi ja seljatugi ei käi kaldu (õigemini sellel käis vist ainult pea juurest kaldu, aga põhimõte on sama, mugavama magamise huvides). Kõige uuem mudel on küll X2-fix, mis oli selle aasta testi võitja, aga kui 2009. aasta mudelil polnud ADAC ühtki nõrka külge välja toodud, siis praegusel oli märgitud, et see võtab rohkem ruumi, on kitsas ja lapsel on aknast välja vaatamine piiratud. Kindlasti on ta ka nende omaduste pärast vanemast mudelist veidi turvalisem, aga kuna ma tahaks ise vajadusel laste toolide vahele istuma mahtuda, on vanem mudel igati arukam valik.
2) Britax Kidfix (osades riikides ja ka testis Römer Kidfix – sama asi, firmal kaks nime), 2007 aasta mudel. Väga head testitulemused, ühtki miinust ADAC välja ei toonud. Ok, kuskilt foorumist lugesin, et kaldu lasta sai seda vist vaid siis, kui autoistmed kaldu käisid, meil ei käi, seega on miinus. Uuem mudel on Kidfix SICT, mis sai ka selle aasta testis head tulemused, aga võtab jällegi palju ruumi, mistõttu meile ei sobi, lisaks nimetas ADAC uue mudeli miinusena ka seda, et polevat väga kindlalt kinnitatud. No ja vanemate mudelite pluss on alati ka odavam hind 😛
3) Concord Transformer T või XT – ADACis võrreldes tundus T parem, tal polnud ühtki miinust, samas kui XT puhul toodi välja, et otsekokkupõrke puhul polnud tulemused parimad ja lapsel on raske aknast välja vaadata. Aga siis lugesin kuskilt foorumist, et T mudelit ei saa üldse kaldu lasta, XT-d natuke saab. Kõige uuem mudel on vist Click, mis oli selle aasta testis, aga miinustena toodi välja jälle see otsekokkupõrge ja kehv aknast välja vaatamise võimalus, lisaks polevat istme asend kõige parem. Ja kõigil selle firma toolidel olevat väga raske katet eemaldada, mis on nii pika kasutuseaga tooli puhul ka miinuseks – lapsed ju ikka söövad vahel autos ja pudistavad… Ühesõnaga kui koha peal näppides teistega võrreldes mingit olulist kasutusmugavuse eelist ei leia, siis pigem valime mõne muu.
4) Maxi-Cosi Ferofix – vot see on nüüd nii uus mudel, et suurtesse testidesse veel jõudnud pole. Aga vanemad Maxi-Cosid on üsna häid tulemusi saanud, viimastest on ADACis olnud Rodi XP2 ja Rodi Airprotect, mõlemal on ka mõned miinused. Aga Ferofix on Maxi-Cosi esimene selle vanuseklassi isofix kinnitusega tool, mistõttu ma usun, et mõned nendest miinustest võivad nüüd vabalt lahendatud olla. Kunagi muidugi ei tea, aga nii palju, kui ma netist lugesin, siis inimesed kiidavad ja mulle tundub ka igati sümpaatne. Jääb valikusse hoolimata sellest, et ADAC veel testinud pole 😛
5) Kiddy Cruiserfix Pro – see on ka nii uus, et pole ADAC testis veel olnud, aga Kiddy on üldiselt hea, mingid ajakirjad seda mudelit juba kiidavad, tundub samuti igati turvaline. Oli viimases ADACi testis täitsa olemas, praakisin algselt välja, pärast millegipärast leidsin selle kuskilt mujalt ja arvasin, et pole veel testitud. No need miinused mulle ei meeldi, jääb ära.
Kontrollisin sobivustabelitest üle, ema autosse peaks need kõik minema. Ahhaa, üht asja tuleb küll järele vaadata – kuskilt lugesin, et osadel autodel on need isofix kinnitused nii keskel, et siis ei mahuks kahe turvatooli vahele enam istuma. Kui see peaks ema autol nii olema, siis pean isofixi mõtte maha matma, see tulebki kõigepealt järele vaadata. Aga ehk on ikka sobivas kohas, mulle on isofix äärmiselt sümpaatne.
Ja siis tuleb minna poodi, et kõik väljavalitud päriselt läbi näppida, Plikat sinna sisse proovida ja no üldse, oma silm on ju kuningas. Katteriide materjal on ka oluline, ma ei jõudnud nende kõigi puhul jälgida, katsun ise järele ja materjali nimi peaks katte sildil ka kirjas olema. Hind on muidugi ka mingil määral oluline, aga minu meelest jäid kõik mudelid €150-200 vahele, nii pika kasutuseaga tooli puhul pole hinnavahe nii tähtis, turvalisus ja mugavus on ikka olulisemad. Kasutatult seekord ei osta, paari aasta vanuseid mudeleid ei tohiks minu loogika järgi veel järelturul ollagi, kasutusaeg on ju nii pikk.
Selline oli siis mu tänane päevatöö 😀 Kel minu mainitud toolid kasutuses, jagagu lahkesti kogemusi. Ja kui kellelgi on veel tarka nõu jagada, siis lasku aga muudkui käia!
Muide, ma olen endaga ääretult rahul – et ma seda teemat veebruaris lõpuks põhjalikult uurisin, et täna vajaliku vanuseklassi toole uurides asi täiesti loogiline tundus ning erinevustest üsna kiirelt aru sain. Kõik turvatoolidega seotu tundus mulle varem nii keeruline, ma üldse ei viitsinud sellega tegeleda. aga tegelikult mulle ju meeldib süveneda ja põhjalikult valida! Järgmise lapse puhul saab minust ehk vankrite-kärude ekspert kah, nendest ei tea ma siiani suurt midagi 😛
