March 2013

Kaks ununenud pilti laupäevast

Esiteks oli Laguneni keskuses absoluutselt vaimustav parkla. No see on tavaline, et parkla sissepääsu juures näitab, mitu kohta vaba on… Aga mitte kunagi varem pole näinud ma parklat, kus iga autode rea vahe alguses on tabloo numbriga, mitu vaba kohta selles vahes on JA kõigi kohtade kohal on pisikesed lambikesed – punane on hõivatud, roheline vaba. Pildi peal on tablood kehvasti (silmi pingutades võib näha paremas ääres, kolm tükki järjest) ja rohelisi lampe üldse mitte, sest kõik lähemad kohad olid täis… Aga parklas koha peal olid värvid kaugele eristatavad ja imelihtne oli koht leida. Mitte nii nagu tavaliselt, et tiiruta ja otsi.

IMG_5318

Lasteringis sattusin vaimustusse sellistest plastikust õhukestest jubinatest – ma ei teagi, mis need on 😀 Aga neid saab äärtpidi kokku panna ja igasugu kujundeid ehitada. Polnud mitte ainult ruudukujulised, vaid viisnurksed ka, need olid veel ägedamad. Ma pole teatavasti suurem asi plastiku fänn, aga mõnel puhul see õigustab ennast, näiteks Legod… Ja see jubin on ka nagu konstruktor 🙂 Tahan lastele osta, aga ei tea isegi, mida mänguasjapoes küsida 😀

IMG_5317

Nii, nüüd võin pidulikult teatada, et KÕIK fotod on üles pandud – ja mitte ainult blogisse, vaid üle pika aja mõned ka FB-sse. Tõstsin täna desktopilt ära detsembri, jaanuari ja veebruari kaustad, märtsiga olen nüüd ka järje peal. Sellist asja pole ammu olnud!

Blogisse on ka peaaegu kõik kirja saanud, ainult üks oluline teema ootab veel lahti kirjutamist… Aga seda seedin veel isegi, nii et ehk mõne aja pärast.

Üks esmaspäev

Esmaspäevad on need päevad, kus me käime lastega mänguväljakul, sest Abikaasa töötab ja auto ei ole pargi õueala kinni. Eelmisel esmaspäeval sai mõned pildid ka klõpsitud.

Teel mänguväljakule…

IMG_5269

…kus sai tükk aega lustitud…

IMG_5272

…ja tagasiteel peab enne tuppa minekut KINDLASTI postkasti ka kontrollima. Ühest kastist ei piisa, kõik kontrollitakse üle 😀 Aga Plika teab hästi, millisest kastist asjad välja võtta võib 🙂

IMG_5281

Söögipildid

Vaatasin, et mul on kogunenud erinevatel hetkedel üles pildistatud toite, panen need siis lõpuks blogisse ka, et oma fotomajandusega järjele saada.

Ükskord oli lastel eriti ilus ja värviline lõunasöök. Osa pidime küll lõpuks ise ära sööma, aga me vähemalt üritame järjepidevalt… Vahel läheb tiba veenmist või kauplemist vaja, aga üldiselt süüakse üsna kenasti 🙂

IMG_5187

Ühe õhtu magustoit oli mul selline – lihtne, aga maitsev. Ja värviline 🙂

IMG_5191

Leiva küpsetamisel olin hädas, et leib kippus pärast esialgset ümaraks kerkimist lohku vajuma. Googeldades sain teada, et see võib olla liiga pehmest taignast – mis, nagu keegi mõni aeg tagasi kommenteeris, võib olla ka nätskuse põhjuseks. Sellest ajast saati olen teinud leivataigna nii kõva kui vähegi võimalik (lisan jahu, kuni vispliga segamine raskeks läheb) ning leivad jäävad tõepoolest ümaramad ja mõnusamad. Abikaasa kommenteeris ka, et iga korraga läheb paremaks.

IMG_5235

Mõni aeg tagasi tegin taas kaerahelbeküpsiseid. Panin taignasse 250 g/650 ml kaerahelbeid, 100 g rosinaid, 2 muna ja 100 g võid. Rosinad panin purustamiseks koos munaga blenderisse, või sulatasin, segasin kõik kokku. Küpsetasin pöördõhuga ahjus 150 kraadi juures (olen täheldanud, et selle ahjuga võin julgelt tavalisest 25 kraadi maha võtta) miski 10-15 minutit vast, vaatasin välimuse järgi. Tulemus sai täpselt see, mida ootasin – krõbe küpsis, mitte liiga magus, MINU maitsele. Abikaasa ütles, et eelistab banaaniküpsiseid, sest tal ajavad krõbedad küpsised igemed valutama vms ja no ta on vana banaanifänn ka. Nii et igaühel oma lemmik, teen mõlemaid edaspidigi.

IMG_5314

Nüüd ootavad tegemist tatrajahuküpsised. Ema saatis mulle sünnipäevapakiga natuke Loodusvägi mahedaid mandli-rosinaküpsiseid, need olid lihtsalt imelised. Ingrid hiljuti tegi ja kiitis, tuli meelde, et olen ise ka kunagi teinud – vaatasin järele, see oli kaks aastat tagasi ja maitsesid väga. Nii et nüüd on mul ideid, kuidas katsetada – pean ainult tatrajahu ostma, mahepoest vast leiab, mandlid-rosinad on kodus olemas. Abikaasa sõnul olid need ka maailma parimad küpsised ja kaerahelbe omadest etemad. Ma muidugi tahaks ilma suhkruta hakkama saada… Purustatud rosinad, arvan ma, tulevad jällegi mängu. Mmm…

Scroll to Top