Author name: Tikker

Üks Orkuti-küsimus jälle

/ virin/urin, virtuaalelu / 1 Comment

Mis mõtted liiguvad peas neil inimestel, kes spämmivad kogu oma sõbralisti scrapbooki jõulu-, uusaasta-, valentinipäeva jms õnnitlustega?

Kui sa kirjutad kellelegi isikliku scrapi, okei. Sünnipäevaõnnitlused näiteks teevad mul alati tuju heaks, olgu need siis kõige suvalisematel inimestelt. Tean ju küll, et nad pole mu sünnipäeva spetsiaalselt meeles pidanud, lihtsalt Orkut viskas ette ja nemad kribisid selle peale kaks rida, ilmselt kirjutavad ka absoluutselt kõigile teistele… Aga ikkagi. Teeb tuju heaks.

Kõik need ülejäänud “head soovid” panevad aga õlgu kehitama ja minu jaoks pigem vähendavad neid saatnud inimese väärtust. Ma ei eeldagi, et ma peaksin enamikule oma “sõbra”listist piisavalt korda minema, et nad peaksid mulle Orkutis isiklikult häid jõule soovima. Need, kellele ma oluline olen, teevad seda nagunii – muude, isiklikemate kanalite kaudu.

Minu jaoks on kõik need sõbralistile saadetud õnnitlused ühese sõnumiga: ma ei hooli sinust piisavalt, et sulle isiklikult kirjutada. Fine by me, ära hooli, mina sinust ka mitte (sõbralist on SÕBRAlist nagunii ju vaid nime poolest ning sisaldab tegelikkuses kõiki vähegi tuttavaid nägusid, keda sa elu jooksul võib-olla vaid paar korda näinud oled). Aga ära siis kirjuta üldse! See võltshoolimine käib närvidele. Ja on nii läbinähtav! (oleks teine asi, kui Orkut ei näitaks, et scrap on kõigile saadetud, eks, aga ta näitab)

Kutsun käesoleva postitusega kõiki üles Orkuti sõbralisti scrapbooki spämmimist lõpetama. Pea oma kalleid personaalselt meeles, Orkut pole see koht. Ja olulisematele tuttavatele soovi oma head soovid isikliku scrapiga. Sel juhul neid ka hinnatakse!

Ühesõnaga jah, ma olen jälle liiga palju vaba aega Orkutis veetnud 😉 Aga mulle seal meeldib, saan kõigi sõprade-tuttavate eludel silma peal hoida. Tänuväärt sait.

Krdi Sitemeter!

/ blogimine, virin/urin, virtuaalelu / 3 Comments

On ennast nii ära uuendanud, et ma ei oska sellega enam miskit peale hakata. Kõik vana ja lihtne ja tuttav on kadunud.

Jah, aktiveerisin oma konto ära, sain nende logo asemele numbri tagasi… Aga see number näitab page viewsid, mitte visiteid… Ja ma enda arust valisin küll teistmoodi, aga number ikka vale.

EDIT: nüüd näitab siiski jälle reaalsete külastuste numbrit, hea seegi.

Üleüldse ma ei saa sealsest süsteemist enam miskit aru.

Sellega seoses – oskab keegi mõnda teist asjalikku ja lihtsat counterit soovitada? Ma kohe hea meelega koliks mujale. Zone ei meeldi, nii palju võin öelda, aga rohkem ma neid eriti ei teagi.

Soovitage ühesõnaga!

EDIT 2 esmaspäeva varahommikul: Ma olen täiesti segaduses. Täna hommikul Sitemeterisse logides oli kõik jälle samamoodi nagu vanasti. MA EI SAA ARU! Ma ei näinud seda unes ju! Eile oli number mu blogis asendunud Sitemeteri logoga, mistõttu ma läksin asja uurima, pidin oma konto nö aktiveerima, kogu sait nägi hoopis teistsugune välja ja edaspidi kästi vana kasutajanime asemel e-mailiga sisse logida. Ja täna oli kõik samamoodi, nagu vanasti, sain oma vana välimusega numbri tagasi, mis Sitemeterit lingib ja…

Mis toimub? Kas ma nägin seda kõike unes?

Rasedus- ja sünnitusmõtted

/ rasedus / 10 Comments

Jõudsin täna õhtul üle pika aja otsapidi perefoorumitesse, lugesin sünnitulugusid ja muud taolist.

Ma olen vist ikka täiesti süüdimatu. Mind ÜLDSE ei huvita, mis saama hakkab. Ma ei viitsi absoluutselt hakata mõtlema sellele, mis asjad tuleks lapsele ära osta – ja neid ju ikka jätkub. Riideid loodan Kessu käest saada, või kaltsukatest või kelleltki teiselt – uusi ei taha kohe üldse osta. Mähkmesüsteemi peab muretsema, siinmaal oleks kindlasti parem valik, aga see transport (ma ei kujuta eriti ettegi, mis see kõik täpselt sisaldab ja no ei viitsi ometi uurida ka). Vanker? Kandelina (seda tuleks vist jälle pigem Londonist valida)? Kõik need muud ei-teagi-mis-asjad. Tüütu!

No ja siis sünnitusega seonduv. Ma ei karda, ma ei viitsi lihtsalt. Olen optimist ja eeldan, et kõik läheb hästi. Sünnitusplaani kavatsen ka Kessult kopeerida, sest kui kunagi vastavaid raamatuid lugesin ja tolle teema üle mõtisklesin, siis minu mõtted langesid Kessu omadega ideaalselt kokku. Valuvaigisteid ei kavatse kasutada. Tean küll, et kui asjaks läheb, võin juba teisiti mõelda, aga epiduraali puhul peab mu meelest piisavalt vara ära ütlema, sest hiljem on juba liiga hilja seda teha. Ja no vara pole ju ilmselt veel nii palju valusid. Eks saab vast hakkama niisamagi.

Vaktsineerimine. Mida võtta, mida jätta? Ideaalis nii vähe kui võimalik, aga ikkagi nii palju kui vajalik. Ja see on teema, mida ma pole üldse uurinud – ei tea, mida tehakse, millal tehakse, mida läheb tänapäeva oludes rohkem vaja, mida mitte…

Tasuline ämmakas? Ema arvab, et see on jube oluline, mina ei ole nii kindel. Kui ma seda tahaksin, peaksin kähku asjaga tegelema hakkama, kaks kuud enne tähtaega soovitatakse teada anda. Ma ju ei tea, millised on head… Okei, ühte tean – Evelin Ilvesest olen tõesti palju positiivset lugenud. Aga Toome ämmakad pidavat üldiselt toredad olema, on see siis ikka vaeva ja 3000 kr väärt?

Kahju, et Toome ära kolida ei jõua minu sünnituse ajaks, esimesi Maarjamõisa sünde ennustatakse detsembri teise poolde. Ainsad asjad, mille pärast ma viitsin juba praegu natukenegi muretseda, on see, kas meile ikka jätkub perepalatit (sest ma ÜLDSE ei tahaks ilma Meheta olla, eks), no ja kõige olulisem – ega Maasikas ei otsusta selle nädala sees sündida, kui Mees veel Londonis peab olema.

Aga üleüldiselt ma ei viitsi ikkagi üldse mõelda. Tahaks käega lüüa ja lasta asjadel omasoodu minna. Eluks vajalikud tarbeesemed minu valdusesse aga siiski vist päris omaalgatuslikult ei tule – mul on tunne, et ma pean nende muretsemiseks reaalselt midagi tegema 😉 No olgu, kui dekreeti jään, hakkan mõtlema, ma luban. Nädala pärast siis.

Kas ma olen vastutustundetu, et ma millegi vastu huvi ei tunne?

Seda ma võin küll öelda, et ma armastan pisikest pudilast, kes mu kõhus siblib, juba ammu. Kuidas teisiti saaks?

Mõistus saab aru, et kahe kuu pärast on mul laps, aga reaalsuses see tunne küll kohale ei jõua. Absoluutselt ei kujuta ette.

Photoshopi abi vaja

/ virtuaalelu / 1 Comment

Kui alati on olnud nii, et rectangular marquee tooliga pildist mingit osa valides sai seda pildi peal hiirega vabalt liigutada ja valitud osast välja jääval alal klikkides kadus punktiiriga tähistatud valitud ala üldse ära, siis nüüd järsku ei kao see neetud punktiir enam kuskile ja liigutada ka ei saa, hakkab kohe teist kastikest esimese sisse või kõrvale joonistama. Mis ma teinud olen? Kuidas asjad jälle vanamoodi saada? Piia õpetas ainult nii palju, et parem hiireklõps ja deselect aitab valikust lahti saada, aga see on tüütu ja aeglane ja ma tahan, et oleks nii nagu enne!

Kui nüüd keegi aru sai, mida ma üldse öelda tahtsin…

EDIT: Päästeingel Kristjan juhtis mu tähelepanu sellele, et üleval tööriistaribal on neli ikooni, millest pidi olema valitud esimene (new selection), aga mina olin kogemata kolmandale (subtract from selection) klõpsinud. Photoshop on jälle korras ja elu ilus!

Scroll to Top