blogimine

Jama rohkem kui rubla eest

Nagu mitmed teist ilmselt tähele panid, oli blogi lõunast saati jälle maas. Tegin mina pahaaimamatult theme‘i uuenduse ja blogi sisu enam ei näidanud, ainult pealkirja ja tikreid 😛 Mul endal oli nö “seespool” kõik korras, kirjutasin pärast uuenduse tegemist ju postitusegi valmis, pärast üles panemist alles avastasin, et näha seda pole. Aga readeritesse jõudis küll.

No igatahes, surfasin siis ringi ja lugesin välja, et ilmselt aitaks WP enda uuendus – see oli mul ainsana tegemata, kuna enne soovitati backup teha, mida ma ei osanud. Nojaa, Swamm ajas jälle paar asja korda ja õpetas natuke, sain Abikaasa abiga backupi tehtud. Aga. AGA. See kuradi WP automatic update ei töötanud. Ehk et update oleks pidanud ideeliselt toimuma ühe nupulevajutusega, selle asemel pidime aga FTP-s käsitsi hirmkeerulise õpetuse järgi hunnikus faile kustutama ja uuesti üles laadima. Mis meiest ma üldse räägin, mina ei teinud midagi – Abikaasa on nois asjus targem, lasin temal tegutseda. Ega ta seda teemat ka eriti ei jaga, aga on üldiselt IT-intelligentsem. Ja ise ka lõpuks imestas, et läkski õnneks. Ja õnneks see uuendus aitaski, nii et blogi on nüüd jälle näha.

Nüüd ei tööta selle eest enam MobilePack, nii et nutikate omanikel on nii kaua kehvasti, kuni asja korda saan. Samuti ei tööta enam pluginate automatic update, mille Swamm mul enne tööle sai, oh jumal, ma lähen halliks.

Ja mis kõige olulisem, on vaja tööle saada WP enda automatic update, sest päriselt ka, ei taha iga kord seda kammaljaad läbi teha, mis täna õhtul. Me katsetasime kõikvõimalikke lahendusi ja variante, mida netis sarnase häda peale välja pakuti, ükski ei aidanud.

No igatahes… Praegu on jälle kõik korras. Kui WP töötab, siis on imeline. Kui ei tööta, tahaks peaga vastu seina peksta.

Loodame, et saan need ülejäänud jamad korda, ilma et kogemata midagi jälle tuksi keeraks 😉

Ammu oleks võinud ära kolida

Mul on hea meel, et ma kolimisega lõpuks ühele poole sain. Lisaks uuele ja mõnusamale blogile tähendab see minu jaoks ka midagi muud – sain üle oma perfektsionismivajadusest, oma “kõik nüüd ja kohe” vajadusest. Pole praegu häda midagi, saan vaikselt kujundust nokitseda ja postitusi üle vaadata. Tundub, et isegi readerit vanad postitused ei risusta, nii et mingit muret pole.

Tõepoolest. Kõike ei pea saama nüüd ja kohe, kõik ei pea olema perfektne. Alustada võib ka lihtsalt hästi, küll siis on aja jooksul võimalik see perfektseks muuta 😛

Millegipärast olin jumala kindel, et pean uuele blogile uue Sitemeteri konto tegema. Tegingi siis. Täna avastasin, et oleks saanud lihtsalt aadressi ära muuta. Muutsingi ja kasutan esimest kontot edasi, nii on mõnusam. Tahaks uue konto ära kustutada, aga ei leia sellist kohta.

Sitemeteriga on veel see jama, et ehkki ma ikka käin ja märgin ära, et külastusi minu enda brauserist ignoreeritaks, avastan miskil hetkel, et need on jälle lubatud. Ja ma käin üsna tihti ka ise oma blogi lugemas, nii et 😀 See suur number seal on osaliselt mu enda tekitatud, täiesti tahtmatult. Aga mis seal ikka, las olla, vähemalt kena counter ja nii edasi.

Igatahes on mul nüüd kolm jubinat igasuguste numbrite ja ülevaadete ja kokkuvõtete jaoks – Sitemeter, Google Analytics ja Jetpack. Tõepoolest, nagu MrsB kunagi kirjutas – viimast on nii mugav kasutada, nii et Analyticsi lehele satun pigem harva. Aga las nad olla kõik, ma olen ju statistikafriik 😛

Kuidas readerites lood on?

Avalikustasin just 35 üle vaadatud postitust, lisaks olen viimase paari päeva jooksul vähemalt viis vanemat postitust ka ükshaaval avalikuks teinud. Vähemalt Kratt ennist väitis, et tema readeris olid ainult uued postitused… Aga ootan nüüd ka teiste kommentaare – kas tulid vanad või mitte?

Segane lugu

Vaevalt sain täiskohaga omaette kolitud, kui leht 24 tundi hiljem juba maas oli. Siiani ei tea, mis täpselt juhtus – mina midagi tavapärasest erinevat ei teinud, miski hetk lihtsalt pildus ette Error establishing a database. Kusjuures üleeile õhtul sain veel korduvaid refreshe tehes hirmaeglase lehe paar korda tagasi, igaks juhuks parooligi ära vahetatud… Siis aga kadus lõplikult.

Eile sain teada, et tänu minu blogile oli terve Swammi server maas olnud (ja seal serveris, eks, on palju tähtsamaid lehti kui minu eraeluline blogi). Tal läks eile pool päeva, et server korda saada ja tänaseks lõunaks sai ka minu blogi lõpuks üles tagasi. Mis juhtus? Ei tea täpsemalt, kui et miski asi olevat tekitanud miljon SQL päringut korraga.

Mis ma oskan öelda – ei ole enam Bloggeris vanajumala selja taga. Kõige rohkem häiribki see, et esiteks ma ei tea, kas mingi minu tegevus (installitud plugin vms) põhjustas jama või oli lihtsalt miski õnnetu juhus. Või järsku häkkerid? Ilmselt siiski mitte. Teiseks ei osanud ma selle jama lahendamiseks ise ka midagi ette võtta, ma ei oska veel FTP kaudu tuulama ja vigu parandama minna. No küllap õpin, loodetavasti kiiresti. Kui mitte mina, siis vähemalt Abikaasa, et mul oleks parandaja kodust võtta. Tahaks oma asjadega ikka ise hakkama saada. Igatahes pani Swamm nüüd mingid piirangud ka peale, et mu leht enam edaspidi terves serveris jama põhjustada ei saaks, nii et selles mõttes peaks vähemalt korras olema.

Uksed on avatud!

Kuna Bloggeri dashboardil on ähvardus “Blogger is getting a new look in April”, siis leidsin, et on viimane aeg WordPressi põgeneda – sest seda uut kujundust ma kogemata juba proovisin, ei istunud kohe mitte.

Nii et tere tulemast minu uude veebikoju!

Mineviku üle vaatamine ei edenenud sugugi, seega tegin kõik esialgu privaatseks, üritan aja jooksul tasapisi üle vaadata ja avalikustada. Otsustasin teha seda hoopis niipidi, et uuemad postitused enne, kolimisjärgses elevuses võtsin ennast juba nii palju kätte, et see aasta on nähtaval, samuti kõik varasemad postitused, mida selle aasta omades omades linkinud olen. Karta on, et ülejäänud vanemad postitused hakkavad hilisemal avalikustamisel siiski ka readerisse jooksma, aga midagi pole teha, kannatate ära.

Kui kellelgi on seni soov saada mingit infot mu vanadest postitustest, siis kirjutage ja küsige, otsin ise üles ja saadan copy-paste meili peale. Kui kellelgi on mingil põhjusel soov lugeda mu vanemaid postitusi pikemalt, siis eksportisin blogi täies mahus ka Bloggerisse teise aadressi alla, mis on privaatne – lugema pääseb ainult kutsetega, võin selle soovi korral saata.

Igatahes muutub siinne jutt tulevikule mõeldes veidi anonüümsemaks. Mul pole küll praeguseni olnud ühtki negatiivset kogemust, aga teate ju küll, potentsiaalsed tööandjad ja googeldamine, lapsed ja avalikkus, bla-bla-bla. Sestap on selle blogi peategelased nüüdsest Tikker, Abikaasa, Plika ja Poiss. Kui lapsi peaks kunagi juurde tulema, eks siis näis, kas tuleb lisaks Noorem ja Vanem või hoopis mingid hüüdnimed – see on tulevikumuusika.

Mind ei häiri, et kõik senised lugejad teavad meie pärisnimesid. Nagu öeldud, ma isegi ei näe praegu reaalset vajadust neid ära muuta. Teen seda, kuna olen praegu nagunii postitusi üle vaatamas ja muutmas, hiljem oleks see aga tohutu lisatöö. Niisiis on eesmärgiks privaatsus, mis võib tulevikus olulise(ma)ks muutuda. Seega palun, et kommentaarides edaspidi nimesid ei kasutataks – kui keegi selle aga kogemata unustab, siis õnneks on WP-s suurepärane võimalus kommentaare muuta. Luban, et ma ei kasuta seda kurjasti 😉

Laste fotod lähevad osaliselt parooli alla. See on jälle see teema, et ühtki halba kogemust pole olnud ja minu meelest pole ka praegu veel vajadust, aga olen siis igaks juhuks ette tiba paranoiline. Üle pingutada siiski ei kavatse – titepildid, selja tagant/kaugemalt jne tehtud pildid jäävad avalikuks. Aga sellised, kus näod on suures plaanis ja igati äratuntavad (kehtib esialgu vaid plika puhul, poiss on veel piisavalt titekas, tema pärast ei muretse, umbes kahe aasta kandis tuleb mu meelest inimese nägu pähe), jäägu need siis edaspidi vaid valitud seltskonnale.

Rohkete fotodega postituste puhul kasutan nüüdsest sellist varianti, et blogi esilehele tuleb vaid esimene foto ning pärast seda on saab klõpsata continue reading – nii laeb blogi ennast kiiremini, aeglasema netiühenduse kasutajatele on see oluline.

Kujundus ei ole lõpuni paigas, eks sedagi nokitseb tasapisi. Ingliskeelsed väljendid (no responses, posted by jm) muudan valdavalt eestikeelseteks, aga see kõik eeldab mingeid selliseid muutusi, mida siin omaette nii lihtne läbi viia pole, kui Bloggeris html-i muuta, pean targematega konsulteerima, pole seda lihtsalt veel teha jõudnud. Ja need mummukesed, mis sidebaril igal pool ees on, tahaks ära kaotada, aga jällegi pole õrna aimugi, kuidas seda teha.

WP blogid pidavat Õekese sõnul mobiiliga kehvad lugeda olema – installisin miskise plugina, mis peaks aitama, eks nutitelefoni omanikud kommenteerigu, kas on mingit tolku.

Hakkan kasutama kategooriaid, et erinevad teemad edaspidi hõlpsamalt leitavad oleksid – vanad postitused saavad ka sildid külge. Kui aega saan, siis tekitan teemadest üles pealkirja alla kena riba, aga sellega läheb veel veidi aega. Enda tutvustus peaks kah kuskile sinna tulema.

Uuenev blogroll töötab… Enamik ajast vähemalt. Bloggeril oli küll selle võrra parem, et laadimine ei võtnud aega. Siin on nii, et alguses näitab ainult tähestiku järjekorras lingilisti, siis tekivad juurde postituste pealkirjad ja kirjutamise ajad, lõpuks sorteerib list ka ennast värskuse järgi. Vahel võtab laadimine aega 5 sekundit, vahel jube kaua… Aeg-ajalt ta näitab ainult postituste nimesid, aga jääb tähestiku järgi sordituks – sel puhul aitab enamasti refresh, vahel olen pidanud oma settingutes uuesti OK panema. Ühesõnaga tibake kannatlikkust ja PEAKS töötama. Kui üldse ei tööta ja ma ise tähele pole pannud, siis hädaldage aga kommentaarides.

Kommenteerimisega on nüüdsest nii, et kohustuslik on panna kirja nii nimi kui meiliaadress, viimane on nähtav ainult minule. Koduleht on valikuline – kõik need, kel blogi olemas, selle aadressi sinna loodetavasti ikka lisavad. Mingit registreerimist vaja pole, selles mõttes väga lihtne. Kes pärisnime alt kommenteerida ei taha, saab kenasti valida endale sobiva varjunime.

Esmakordsel kommenteerimisel pean kommentaari heaks kiitma, edaspidised kommentaarid sama meiliaadressi alt ilmuvad kohe nähtavale – minu meelest absoluutselt suurepärane süsteem.

Kui kellelgi peaks olema tahtmist saada oma kommentaari kõrvale pilt, siis see on väga lihtne, tuleb teha Gravatar – selleks pole vaja blogi ega midagi. Gravatari põhimõte seisneb selles, et sa registreerud oma meiliaadressiga ning laed üles pildi, edaspidi selle meiliaadressiga WordPressi blogisid kommenteerides ilmubki pilt kõrvale.

Kõik linkijad ja 344 readeri kasutajat – vahetatagu siis oma RSS lugejates ja blogrollides blogi vana aadress uue vastu. Ja blogi nimi, mu virtuaalsed sõbrad, on Tikri Päevaraamat, mina olen Tikker ja kõik muud variandid, mis minevikus olid, on vananenud.

Rohkem vist ei miskit. Eks te andke teada, kui miski ei tööta või muidu häirib. Rõõmsate virtuaalsete taaskohtumisteni!

PS. Mingite IE vanemate versioonidega (ja kas äkki ka Operaga?) on blogi kujundus valge ja kandiline. Järele proovitud, mul endal varem oli, aga siis uuendasin IE 9.0 peale ja nüüd on okei. Nii et kui teile valge ja kandiline ei meeldi, siis uuendage oma IE-d või kasutage mõnd teist brauserit (sest IE on teatavasti Idiot Explorer ja ükski normaalne inimene seda vabatahtlikult nagunii kasuta – mina soovitan igatahes Google Chrome’i). Et TEGELIKULT peaks kujundus olema selline:

Scroll to Top