edevuse laat

Värviline rõõm, vol 2

Sai jälle Marisega shoppamas käidud – terve päev Oxford streetil. Eriliseks tegi kogu sündmuse asjaolu, et Plika oli sel ajal Abikaasa töö juures 😀 Ta ise pakkus välja, et võib võtta – raamatupidaja 6-aastane poiss oli ka seal, Abikaasa koolitab praegu oma järglast välja, seega peamiselt kontrollib tema tööd… Nii siis veetiski Plika enamiku päevast temaga ja mina sain rahus poode kammida. Hindamatu!

CIMG0354Päris palju raha kulutasin, samas absoluutselt mitte midagi ebavajalikku ei ostnud. Üks emotsiooniost küll oli – maasikatrikoo Plikale 🙂 Märkasin seda Mothercare’is juba jaanuari alguses, siis ei raatsinud osta, kuna jäi aga südamesse, otsustasin täna, et võin £8/154 kr kulutada küll – lõppeks kolime ju suvepealinna, seega hakkab Plika kõigi eelduste kohaselt palju meres sulistama. See suvi kasutame muidugi veel olemasolevaid ujumispükse, mahuvad küll ja hoiavad igasugu paksema kraami kinni, järgmiseks suveks on Plika loodetavasti mähkmevaba ja trikoo paras 😛 Valisin 2-3 ja 3-4 aastat suuruste vahel, aga kuivõrd Plika on vähemalt siiani oma vanust arvestades keskmisest pisem, siis võtsingi väiksema – ei taha ju aastaid ka oodata, et kanda saaks. Nii et põhimõtteliselt vajalik ost, aga sellega oleks veel aasta viivitada võinud ja kuskilt ka tõenäoliselt odavamalt saanud. No aga MAASIKAS! Ei saanud ju ostmata jätta!

Kõhuelanikul õnneks tarbetuid hüüdnimesid pole, mis edaspidi võiksid selliseid emotsioonioste põhjustada, teda kutsusime nimepidi juba ammu enne, kui soo teada saime 😛

Marks&Spencerist ostsin imetamisrinnahoidjad, aga need viin vist tagasi… Esiteks tundus kodus uuesti proovides, et ei istu ikka päris hästi, teiseks oli see kahene pakk ja valget ma tegelikult ei taha, polnud lihtsalt valikut. Samas pole ma midagi paremat leidnud, no too H&Mi oma ainult, mida pikendusega kasutada saaks, see oli kallim, £16/328 kr (M&S 2 tk £25/450 kr). Tegelikult tahaks veel Mothercare’i sleep brasid proovida, aga minu suurust pole kuskil sees… Argh. No igatahes saab tšeki alusel 35 päeva tagastada, kui nad aga peaksid sama pangakaarti tahtma, millega ost sooritati, siis tuleb Marisega minna… Primarkis vähemalt on nii, et tagastuse saad samale kaardile, niisama vahetada võib lihtsalt tšeki alusel. No kuidagi ikka saab.

Dorothy Perkinsi tall sectioni soodusmüügist leidsin tumesinised kummiga teksad, nood alt kitsenevad ja hirmus ümber, skinny jeans. Allahindlus £18/324 kr -> £12/216 kr 😛 Ega see kumm just eriti esteetiline välja näe, aga kasvavat kõhtu arvestades just see, mis vaja, pealegi on mul kõik praegu kasutuses olevad pluusid nii pikad, et katavad pükste ülemise osa kinni, mingit vahet seega pole – nüüd on vähemalt ühed veidi viisakamad pikad püksid mustade dressikate kõrvale, nood venivad ju kohe põlvedest välja ja üldse… Kõrini on, terve eelmise raseduse olid need ju ka mu ainsad püksid 😀 Ilmad pole alati nii soojad, et seelikut või põlvpükse kanda, rasedatele ju tall pükse ka ei tehta, nii et väga vedas.

Primarkist ostsin kaks toppi, punane maksis £5/90 kr ja hall £4/72 kr – viimane on pealegi organic cotton, väga peen. Mood õnneks soosib pikki T-särke, kõhukandjale asendamatud 🙂 Suurused on muidugi nii, nagu jumal juhatab – kui tavaliselt ostan ma Primarkist 10/38 suurust ja rasedana 12/40, et kõht sisse mahuks, siis seekord sai punane 8/36 ja hall 14/42 😀 No mis teha, üks venis hirmsasti ja teine mitte. Sellest moraal – alati peab proovima, niisama ei julge midagi osta.

CIMG0349

Anneka poisile pükse otsides hakkasid ühed endale nii meeldima, et võtsin Plikale – poiste omad, hall on mänguväljakupüksteks ideaalne. Ja see nunnu jõehobu! Just praegu täitsa parajad, eks väikevend saab hiljem endale. Haa, ja kirsina tordi peal avastasin just, et need ei maksnud mitte £5, vaid £2.50/45 kr – sildil oli hind €5, ma ei pannud poes erinevat märki tähelegi… Aga nüüd tšekil erinevatele inimestele mõeldud oste märgistades (Marise, õekese, Anneka ja minu asjad) avastasin, et miskipärast oli hind naeltes poole odavam. Super!

No ja siis avastasin veel, et nondel imeilusatel värvilistel bodydel on suures poes palju enam värvivalikut. Ei suutnud muidugi vastu panna ja võtsin teisi ka, kohe mitmes suuruses. Et kui endal kõiki vaja ei lähe, siis ehk jällegi katsikukingiks vms.

CIMG0344

Selline saak siis täna. Homme läheb Maris Brightonisse, nii et meie Plikaga oleme kodused, neljapäeval on plaanis Camden, reede-laupäev veel lahtised… Pühapäeval läheb Maris ära, esmaspäeva veedan Murakaga (ja vean ta ilmselt kuskile kummalisse kohta shoppama, kus oleks olemas nii Matalan kui Asda ja Primark kah… Oled hoiatatud, hah), teisipäeval juba Rootsi, saab oma uue peene käsipagasikohvri sisse õnnistada. Nägin õekese pampu täna veebikaameras, no nii lõpp armas, et söö või ära… Ei jõua ära oodata, millal näppida saan!

Värviline rõõm

Kirjutan vahelduseks maisematest asjadest, mis ka suurt rõõmu valmistada võivad – täna oli perekondlik shoppamispäev. Mis reaalis tähendas seda, et kõigepealt käisime Primarkis ja TK Maxxis Abikaasa asju ostmas, siis käisin mina natuke üksi ringi, kuni Abikaasa magava Plikaga kohvikus istus, mitte midagi küll ära ei ostnud, ainult seitset Mothercare’i ja H&Mi imetamisrinnahoidjat proovisin (ilusad olid, aga ükski ei istunud), siis käisime hiinakas buffet-lõunal (jook + nii palju, kui süüa jõuad £5.50 nägu, njämm) ning lõpuks Primarkis Plikale riideid ostmas. Ega ma endale ei üritanudki suurt midagi leida, paneks sellega ainult Abikaasa närve proovile – küll jõuab Marise ja Krissuga shopata, naiste värk.

Abikaasa riideid ma enamasti pildistada ei viitsi, kui just midagi überägedat pole, aga Plikale soetatu üle tundsin küll siirast rõõmu, mida tahaks teiega jagada. £20.50/370 kr eest saime talle teksad, pikad ja lühikesed suvised püksid, seeliku, kaks lühikeste käistega pluusi… Lisaks veel täiesti plaaniväliselt kuus väiksemas suuruses lühikeste käistega värvilist bodyt – no need olid nii nunnud ja odavad, ei saanud kuidagi ostmata jätta. Otsest vajadust ju polnud, samas olemasolevatest 0-3 kuud lühikeste käistega bodydest on neljast kolm pigem plikalikud (rohkema või vähema roosaga) ning 6-9 kuud bodysid ongi vist ainult üks… Seega kõhuelanikule kuluvad ära küll 🙂 Roosa body jääb ilmselt väikest õde ootama, küll too kunagi ikka tuleb 😛 Või siis ehk mõnele tulevasele titale kingiks, näis.

Teksad maksid £5/90 kr, kollased püksid £4/72 kr, väikesed bodyd £2/36 kr kahene komplekt, lühikeste käistega särgid £2/36 kr kahene komplekt, lühikesed püksid £2/36 kr ja seelik £1.50/27 kr (seeliku all on muide veel samast riidest lühikesed püksid, nö ühes tükis – väga praktiline, ei pea mähet välgutama). Kui nüüd ühe ilusa mütsi ja mõned 22-23 suuruses lahtised kingad leiaks (21 suurusest on Plika kohe-kohe välja kasvamas), siis vist ongi suvegarderoob olemas.

CIMG0259

CIMG0273

CIMG0253

Primarki koduosakonnast leidsin kaks mõnusalt suurt ja pehmet käterätti (£2/36 kr tk) ning 133×150 cm piknikulina (£5/90 kr) – see oli nii mõnusalt värviline (mulle laimiroheline ja türkiis mõlemad väga meeldivad) ja  praktiline, alt kilega ja saab ilusti väikseks kokku pakkida.

CIMG0284

Oo, ja veel üks väga praktiline emotsiooniost – käsipagasi mõõtudes kohver (£30/540 kr). Jalutasin lihtsalt TK maxxis mööda ja sattusin pisikestest nunnudest kohvritest vaimustusse. Alguses vaatasime üht veidi odavamat punasekirjut, aga sellel olid kehvad rattad ning lõpuks hakkas väljavalitu rohkemgi meeldima – must on praktiline, ei määrdu, muster annab omapära ja nunnufaktori. Mõnusalt tugev, ei lagune paari korraga laiali, rattad on ka kindlalt kinnitatud ja kummist… Me ju lendame iga aasta reeglina vähemalt kaks korda, seni oli meil käsipagasiks Abikaasa seljakott ja minu spordikott, nüüdsest on palju mugavam ja mahub rohkem.

CIMG0290

Lisaks sai meie Tähtvere kodu noorima elaniku garderoobile tema emme palvel kõvasti täiendust ostetud. Päris kõike küll ei leidnud, aga nagu alguses mainitud, saab kindlasti veel rohkem kui korra shopatud, sealhulgas vajadusel kõike tagasi viia või ümber vahetada…

Jaa, mulle meeldivad ilusad asjad. Eriti siis, kui need nii soodsad on 😛

Tibirõõmud ja isud

Rimmeli Wear Maxx, mis lubaduste järgi kuni kümme päeva kestab, sai kahekordse kihi ning alus- ja pealislakita tõepoolest viis päeva hakkama (ja nende päevade sisse mahtus ka kogu meie pere nõude- ning ühe tegelinski pidev tagumendi pesu). Olen rahul 😛 Ükski küüs pole ära murdunud, nii et lakkisin uuesti.

Abikaasa teatas täna, et ma võiks juba ära sünnitada – tal olevat mu isudest kõrini. Ma ei mäletagi, mitu päeva ma pannkooke norima pidin – need on tavaliselt nädalavahetuse hommikute teema, siis on mässamise viitsimist rohkem. Aga täna õnnestus mul need igatahes välja kaubelda, PÄRAST kukeseene-kartulikotlette (see oli õnneks tema idee, neid ma lunima ei pidanud) 😛 Ainult jäätist ei olnud ta miskipärast nõus õhtul ostma minema, nii et kokteil jäi tegemata. Avastasin, et jääkuubikud maitsevad ka päris head – igatahes paremini kui endine suurim lemmik virsikumahl, see on vastikult lääge!

Tahaks kodust õunamahla… Sellist, mis on hapudest õuntest tehtud. Poest saab muidu täitsa vanaema mahla maitsega variante, aga kõik on arusaadavalt magusatest õunest. Damn! 😛 Peaks äkki sidrunit sisse pigistama…

Kapis seisavad seaprae jäänused, keegi EI TAHA. Seapraadi! Shock! Horror! Ja tänase kuupäevaga kana oli ka halvaks läinud (nojah, ma ei tahtnud seda nagunii). Seevastu isutab hoopis supi järele. Eile oli miskine frikadellisupilaadne asi, täitsa hea… Aga kõige rohkem tahaks seljankat. Abikaasa teeb oi kui head seljankat 😛

Muidu elatun peamiselt röstleivast võiga. Nii Kessu ja Tauno toodu küll eriti kaua vastu ei pea. Eestist tagasi tulles saab kohver jälle leiba täis olema…

Küsimus küünelakisõpradele

Kats näiteks võiks kindlasti midagi tarka rääkida, aga teda pole praegu online, ma siis küsin siin ka 😛

Mulle üldiselt meeldib osta küünelakke ja muud kosmeetikat pigem poest, kui kataloogist või netist, sest värvid pole pildil kunagi päris täpsed. Kuna ma aga ei tea, kas ja kus mind huvitavat ökosarja poes müüakse, siis vist tellin ikkagi netist. Aga… Kumba värvi ma peaksin rohkem usaldama – selle lehe näitel – kas neid laike, mis seal järjest on või siis sama laki pudeli värvi, mida näeb, kui hoida noolt laigu peal või sellele klikkida. Need on mõnevõrra erinevad ja küsimus on, kumb tõenäolisemalt küüne peale jääb 😀

Kataloogist tellides on täpselt sama jama – need laigud on hoopis teist värvi, kui näiteks modelli sama huulepulk või küünelakk fotol.

Tibide mured, eks. Aga mulle vahelduseks täitsa meeldib selliste naiste asjadega obsessida 🙂

Küünte lakkimine on nagu jalgrattasõit

[ettevaatust, tibijutt 😛 ]

Kunagi keskkooli ja ülikooli ajal olin ma kõva küüntelakkija. Aga siis tuli tööinimese raske põli – ja kui sul on vaja iga päev arvutuid kaubakaste lahti kakkuda või sada korda päevas piimavahustamise kannude ja lappidega vee all lobistada, siis jääb selline hobi paraku tagaplaanile. Oleks ma kontoritibi olnud, oleks muidugi hoopis teine asi 😛

Igatahes… Viimased viis aastat on mu sõrmeküünte lakkimise sagedus olnud ehk korra poole aasta jooksul (sest no varbaküüned on lahtise kinga perioodil alati punased). Viimati näiteks olid mul küüned lakitud pulmas ja sedagi tegi Kats.

Aga kuidagiviisi juhtus nii, et mu küüned kasvasid kogemata üpris pikaks (võib-olla on selles oma osa küüneõlil, mille kunagi ostsin ja otsustasin nüüd lõpuks ära kasutada, et tast lahti saada, enne kui halvaks läheb). Mu küüned on sellise lollaka ebasümmeetrilise kujuga, et läbipaistmatu lakiga lakkimiseks peab laskma nad kõigepealt päris pikaks kasvada ja siis valge osa niiviisi väärakalt ära viilima, et küüne lõppkuju jääks sümmeetriline. Need, kel enda ebasümmeetrilised küüned on, saavad aru, mis ma mõtlen 😛

No ja täna ma siis viilisin. Laenasin naabrinaise käest aluslakki, sest enda oma ununes Eestisse, ning otsisin sahtlipõhjast üles punase küünelaki. Alguses käsi värises, aga viimase kihi ajaks olin juba vana proff. Mõned oskused ei unune 🙂

Päris veider on nüüd olla. Pole kohe harjunud!

EDIT: Note to self – kui sulle tundub, et küünelakk on nii hea, et üks kiht katab piisavalt, siis oleks soovitav uuesti vaadata – KORRALIKUS valguses 😛 ENNE, kui sa kattelakk peal, kogu kupatus juba mõnda aega kuivanud ja õhtu hiline. Päris lõbusalt laigulise tulemuse avastasin just 😀

EDIT 2: Kui lakkimise lõpetasin, olid kõik küüned ilusad siledad, aga praegu vaatan, et pisikesed mullid on tekkinud. Tuttav ja tüütu probleem. Googeldasin natuke, siinsetes kommentaarides on võimalikud põhjused ja lahendused kõige asjalikumad. Ma kohe tunnen, kuidas tahaks jälle lakkida ja katsetada – kui küünte juhuslikult pikaks kasvamise fenomen jätkub, investeerin organic lakkidesse (näiteks mõnda siin soovitatud sarja) ja möksin mõnuga. Kuna mul endal on hetkel ainult üks piisavalt vedel lakk, mille suvel Kaidilt sain, mis on küll ilus punane, aga nats liiga tume, siis tuleks nagunii uusi osta, eriti korralik aluslakk. No ja ma olen endale lubanud, et igasugused kehahooldusvahendid ja iluvidinad tulevad edaspidi ökod. Põnev, põnev 😛

Scroll to Top