igapäevaelu

Ma üldiselt olen selle ilmaga leppinud ja noh, eelmise talve kogemusest oli ju teada, et sihuke asi võib jälle tulla. No ja kevadet ootan nagunii ammu, sest ma armastan kevadet. Aga ma olen praegu ka üsna rahul. Ma saan nimelt isekas olla ja tänu sellele on elu suhteliselt mugav.

Põhimõtteliselt istun kodus külmavangis 😀 Selle -20 ajal pole Plikaga õues käinud, lihtsalt ei taha. Lõunaunele pole see mõju avaldanud, nii et ma ei näe probleemi. Küll jõuame õues mütata, kui kraadid jälle inimlikumad on.

Ise käin väljas minimaalselt ja sel juhul ilma lasteta. Täna õhtul näiteks on hambaarst. Ja kui ma juba välja lähen, siis viin raamatud ka tagasi. Ja siis oleks vaja veel paar asja ära teha, aga ma ei tea, kas jõuan kõike.

Poes käisin vanasti pigem mina, nüüd olen Abikaasa pärast tööd saatnud, ta nagunii väljas, üks käimine 😀 Kui kuskile vaja lastega minna, arstile vms, siis palun emalt küüti. Kui ema ei saa, siis Abikaasa õelt.

Novot, ühesõnaga natuke isekas rõõm. Mina ei pea poes käima, mina ei pea autot välja kaevama ega sellepärast vihastama, kui külmaga ei käivitu… Söök tuuakse koju kätte, autoga viiakse ja tuuakse. Kui endal vaja kuskile kaugemale minna, siis ühistransport on Pärnu linnas täitsa okei.

Mis on linnukesel muret 🙂

Aga hoolimata sellest, et ma praeguse olukorraga rahul olen (sest vigisemine ei muudaks midagi), unistan ikka kevadest. Linnulaulust, sulanud lumest, tärkavatest lilledest, päikesepaistest… Ooh.

Kahe lapsega kinnisvaraomanikust abielunaisena on igasugu uued asjad, mida silmas pidada.

Kõigepealt avastasin ühisdeklareerimise võimaluse. Kena on, Abikaasa andis nõusoleku, sain asjaga edasi tegeleda.

Siis avastasin, et teise lapse pealt saab raha. Rõõm – ei olnud sellele varem mõelnud, ei teadnudki ilmselt.

Siis rõõmustasin, et maamaksu saab lasta otse maha võtta, panin linnukese. Täna sain teada, et sel juhul saab raha tagasi alles aprillis ja täitsin deklari teist korda uuesti – selle kuu eelarve on miinuses, tahaks raha võimalikult kiiresti kätte saada.

Täna avastasin, et kodulaenu intressi pealt saab ka tagasi – selle peale ma, lollike, kah oma peaga ei tulnud. Paistab, et tuleb deklar kolmandat korda esitada 😀 Saatsin linnukesega netipangas oma laenuandmed ära, on nüüd ilusti maksuameti lehel olemas. Abikaasa unustas koodikaardi töö juurde, tema saab oma linnukese alles homme panna. Kui see tehtud, eks ma siis asun kolmandat korda täitma ja vaatan, kas on veel mingit täiendavat infot vaja, mingist katastritunnusest räägiti kuskil… No ma eeldan, et täites tulevad siis igasugu vajalikud lisaküsimused, millele ma vastata saan, mitte ei pea midagi oma aruga tegema.

Lõpuks lugesin, et kui esimest korda laenuintresse deklareerida, siis kontrollib maksuhaldur kõigepealt üle, kas on ikka õigesti deklareeritud ja ka laenu sihtotstarbelist kasutamist. Et sel juhul ei saa kah raha nii kiirelt tagasi. Huvitav, kui kaua sellega minna võiks… Peaks ju küll lollikindel värk olema – nii laen kui kinnisvara on meie mõlema nimel, see on meie oma kodu, kogu laenusumma läks selle ostmiseks (mitte remondiks ega mööbliks vms). Huvitav, kust see haldur seda kõike kontrollib.

Nojah. Alati on võimalus intresse see aasta üldse mitte deklareerida – nagunii jõudsime neid vaid kaks kuud maksta, mingit suuremat summat selle pealt ei tule. Samas väike raha on ka raha 🙂 Vast tasub selle nimel veidi kauem oodata.

Igal juhul on natuke idioodi tunne. Ma olen muidu pigem see, kes enne hästi põhjalikult uurib ja alles siis täidab. No aga ma tõesti ei osanud mõelda, et maamaksu puhul viivitus tekib, ei tulnud ka üldse pähe, et intressi pealt midagi saab… Alles täna lehest lugesin 😀 Niisiis kolmandale ringile.

Nojah, hommik on õhtust targem. Homme vaatan.