Säästuläpakad tuleks põlema panna, eesotsas minu omaga. Jajah, ma olen varemgi kurtnud, et wifi vastuvõtja suht s*tt on, aga täna ületas asi küll igasugused piirid. Nimelt on mul Maris külas ja me ei viitsinud enne üheksat netti minna, seega raamatukogu jäi ära. Läksime selle asemel hoopis Vildesse, kus ka tasuta wifi. Ideeliselt vähemasti.
Nojah. Maris sai kohe Barclay võrku, Vildet tal kusjuures ei näidanudki. Mul näitas korra ja kadus siis igaveseks, Barclay küll vahepeal ilmus, aga ühendada ei suutnud.
Tulemus? Tulime koju tagasi ja avastasime, et normaalse läpakaga saab magamistoa aknalaualt ka Utlibi wifi kätte. Hea siis, et ennast enne seaks ei vihastanud ja raha ei kulutanud. Jäätisekokteili peale muuseas, mida oleks saanud vabalt ka kodus teha – nii vaniljejäätis, ploomimahl kui ka blender on mul majapidamises olemas. Grr.
Ma eeldan ja loodan, et mitte eriti kalli raha eest on võimalik osta mingi USB jubin, mis wifit ümbrusest paremini üles korjab, muidu viskan oma läpaka veel tõesti ükspäev aknast alla.
*hingab sügavalt sisse*
Aga olgu, jõuame siis selleni, millest ma tegelikult rääkida tahtsin.
Eile tasus vaid laiskuse ja magamisgraafiku üle kurta, kui kõik samal õhtul korda läks – koristasin keskööni, und ikka polnud, vaatasin kaks osa Gilmore Girlsi ning magasin siis õndsalt hommikuni välja.
Ja siis tuli Maris – hommikul vara, rongiga. Ilm oli terve päeva nagu tellitult ekstra päikseline. Jalutasime pool Tartut läbi – okei, tegelikult ei jõudnud kesklinnast kordagi kaugemale, aga terve päev sai ringi sebitud ikkagi, päris ära väsitas.
Kõigepealt avastasime tükk aega Toomemäed – kui ma seni olin peamiselt oma kodu lähedal käinud, siis nüüd trippasime tunduvalt kaugemale. Mägi ju suur, avastamist jagub 😉 Kuna sattusime toomkiriku juurde täpselt siis, kui tädi torni sissepääsu avas, ronisime üles ka. Ise ma poleks elu sees selleni jõudnud, Marisest on ikka kasu. Kihvt oli!
…
Marise seiklused TartusRead More »
ELSi uksest ukseni teenus helistas täna hommikul kell üheksa kella ja tahtis Mehelt kasti kolmandale korrusele tassimise eest 200.- saada. Kuidas see teenus nüüd õieti ongi, uksest välisukseni või korteriukseni (mulle kinnitas Eesti Posti töötaja igatahes paar nädalat tagasi seda viimast varianti)? Liig unine, et vastu vaielda, tassis Mees kasti ise üles. Aga huvitav, mis siis, kui mina oleks üksi olnud ja mul poleks sularaha olnud? Urr.
Igatahes on meie viimane varandus nüüd Londonist kohal. Pakkisin kohvimasina lahti ja tegin esimesed katsetused. Ei tulnudki KÕIGE hullem, aga no suht s*tt ikka 😉 Pole juba kuu aega näppu masina ligi saanud ja nii väikest masinat pole üldse kunagi kasutanud. Seega sai piim sutsu jahe, vahtu liiga vähe ja lill äärmiselt niru.
