Today’s fortune:
Your principles mean more to you than any money or success.
Khm.
Orkut on parim.
igapäevaelu
Minu arust on see armas
…et mu tujud ausalt vahelduvadki ühe minutiga. Eriti armas on see muidugi siis, kui need lähevad halvast heaks 😛
Täna hommikul on elu kohe tõsiselt lill. Ärkasin isegi natukene ENNE kella (mis siis, et üles tõusin ikka alles pärast poolt tundi telefoni vaigistamist) ja väljas oli pime ja elektriküünlad aknal olid ilusad. Ja mul pole enam süda paha, nii et ma sain endale harjumuspärase suure taldrikutäie võileibu ja tassi kohvi teha (ma OLEN üritanud hommikuti putru sööma hakata, aga mnjah), et need rahus voodis teki all, läpakas süles, ära tarbida.
Ja kui mu tuju järgmise tunni ajaga jälle halvaks ei lähe, siis kirjutan teile tööl oma nunnust pühapäevast. Tööl sellepärast, et seal on Lepa tehtud hindamatu väärtusega pildid, mis on oluline illustreeriv materjal.
So long, my dears!
Miks?
Miks tuuakse meile 19 kasti kaupa? (mis siis, et enamik neist suht väiksed, räme ikkagi)
Miks paneb Hansa liising oma klientidele näkku ja mind seepärast piinlikkust tundma? (aga vähemalt üks Kaupsi kinkekaart on juba olemas, nii paljugi nende kasuks)
Miks tahavad kõik inimesed detsembris tarbida, tarbida, tarbida? (Et meile käivet teha? See on muidugi hea…)
Miks on mul jälle ilma igasuguse põhjuseta süda kogu aeg natukene paha, nii et süüa õieti ei saa? (kõigile naissoo esindajatele ühise igakuise füüsilise nähtuse hiljutise lõppemise põhjal ei saa võimalikku (pigem nagunii võimatut) rasedust süüdistada, tänan küsimast)
Miks ei ole mul käepärast pikka pandavat poissi, kes rahuldaks mu vajadusi? (töötav wifi, hea seks etc)
Kuidas on võimalik, et sain reedel pea kümme tonni palka, aga järgmise palgapäevani on elamise (loe: söök, alkohol, riided, peod, jõulukingid etc) raha 580 krooni? (viimane Egiptus, krediitkaart, mõned ettenägematud kulutused (loe: lehmadega põll, Muraka lahkumispidu), üür, kosmeetik, pillid, Ekspress, õppelaen, mobiil etc)
Sõbrad, jõulukinke te see aasta ei saa! Mitte keegi! Aga seitset teist õnnistan ma kaardiga (sest just nii palju kaarte ma hiljuti ära ostsin) ja piparkoogid tulevad ka (söön kasvõi kuu lõpuni makarone!). Videomaki pean maha müüma (ammu oleks tulnud seda teha, aga ma lihtsalt ei viitsi tegeleda), siis saan ehk kuu lõpuni kuidagimoodi läbi. Te ju teate mu püha uskumust, et aasta lõpuks pean olema plussis, mitte miinuses. Krediitkaart EI OLE seekord lahendus. Kuuske vist see aasta siiski ei tule…
Aga muidu, tsiteerides Dakit: elu on lill.
*Tikker ohkab nukralt ja läheb tema kohta hirmuäratavalt vara magama* (tööpäev pidi vist tõesti ränk olema)
Ma jäin ellu!
Tundub, nagu oleksin kaks minutit kodus olnud, aga kell on juba pool kaksteist. Olen nii kurnatud, et ei suuda isegi kaht täislauset moodustada. Homme räägin pikemalt. Võib-olla.
Ma olen paadunud jõulunõude vastane (mis mõtet on üheks kuuks aastas nõusid osta, muul ajal ka imelik kasutada), aga see tass oli nii äge, et ma lihtsalt PIDIN selle saama. Maksis 7.90 ja mahutab silti uskudes 452 ml. Elagu Maxima.
Annika ütles kindlalt ära, et tuleb mu juurde elama. Halleluuja.
*täiesti tühjaks pigistatud Tikker vajub surmaunne*
Ilusat advendiaega, vol 3
Ma loodan, et te ei järeldanud mu pühapäevasest postitusest midagi traagilist, see pilt iseloomustab hetkeolukorda tööl, mitte mu eraelus. Aga ma naudin musta huumorit ja mu meelest on see pilt nii geniaalne, et oleks patt seda mitte teiega jagada.
Läksin laupäeval kell üheksa magama, ärkasin pühapäeval kell pool kaksteist ja koristasin ühtejutti öösel kella neljani.
Ma ei usu, et see korter üldse kunagi nii korras olnud on…
Ja väidetavalt katkine telekas, mis aasta aega nurgas seisis, on täiesti töökorras. Halleluuja! Ainult puldil pooled nupud ei tööta. Sellega seoses küsimus, ega kellelgi mõnd JVC pulti üle juhtu olema? Või mõnd universaalset… Jõle tüütu on, kui numbritest esimesed kolm ei tööta, sisse lülitamise, helitugevuse ja kanalivahetuse nupud ka mitte – tundub, et ainsad, mis actually töötavad, on 4-9 ja mute.
—
Täna siis pakkus mu jõle põneva töökoha jõle põnev ülemus mulle sellise jõle põneva elamuse, et jättis mu ette hoiatamata üksi tööle.
Tramaivõi.
PS. Meil tehti intras geniaalne uuendus – iga töötatud aasta kohta üks tärnike. Tuletab kogu aeg meelde: omg, sa oled siia NII kauaks jäänud, viimane aeg uus töö otsida. Geniaalne, ma ütlen.