igapäevaelu

Miks?

Miks tuuakse meile 19 kasti kaupa? (mis siis, et enamik neist suht väiksed, räme ikkagi)

Miks paneb Hansa liising oma klientidele näkku ja mind seepärast piinlikkust tundma? (aga vähemalt üks Kaupsi kinkekaart on juba olemas, nii paljugi nende kasuks)

Miks tahavad kõik inimesed detsembris tarbida, tarbida, tarbida? (Et meile käivet teha? See on muidugi hea…)

Miks on mul jälle ilma igasuguse põhjuseta süda kogu aeg natukene paha, nii et süüa õieti ei saa? (kõigile naissoo esindajatele ühise igakuise füüsilise nähtuse hiljutise lõppemise põhjal ei saa võimalikku (pigem nagunii võimatut) rasedust süüdistada, tänan küsimast)

Miks ei ole mul käepärast pikka pandavat poissi, kes rahuldaks mu vajadusi? (töötav wifi, hea seks etc)

Kuidas on võimalik, et sain reedel pea kümme tonni palka, aga järgmise palgapäevani on elamise (loe: söök, alkohol, riided, peod, jõulukingid etc) raha 580 krooni? (viimane Egiptus, krediitkaart, mõned ettenägematud kulutused (loe: lehmadega põll, Muraka lahkumispidu), üür, kosmeetik, pillid, Ekspress, õppelaen, mobiil etc)

Sõbrad, jõulukinke te see aasta ei saa! Mitte keegi! Aga seitset teist õnnistan ma kaardiga (sest just nii palju kaarte ma hiljuti ära ostsin) ja piparkoogid tulevad ka (söön kasvõi kuu lõpuni makarone!). Videomaki pean maha müüma (ammu oleks tulnud seda teha, aga ma lihtsalt ei viitsi tegeleda), siis saan ehk kuu lõpuni kuidagimoodi läbi. Te ju teate mu püha uskumust, et aasta lõpuks pean olema plussis, mitte miinuses. Krediitkaart EI OLE seekord lahendus. Kuuske vist see aasta siiski ei tule…

Aga muidu, tsiteerides Dakit: elu on lill.

*Tikker ohkab nukralt ja läheb tema kohta hirmuäratavalt vara magama* (tööpäev pidi vist tõesti ränk olema)

Ma jäin ellu!

Tundub, nagu oleksin kaks minutit kodus olnud, aga kell on juba pool kaksteist. Olen nii kurnatud, et ei suuda isegi kaht täislauset moodustada. Homme räägin pikemalt. Võib-olla.

Ma olen paadunud jõulunõude vastane (mis mõtet on üheks kuuks aastas nõusid osta, muul ajal ka imelik kasutada), aga see tass oli nii äge, et ma lihtsalt PIDIN selle saama. Maksis 7.90 ja mahutab silti uskudes 452 ml. Elagu Maxima.

Annika ütles kindlalt ära, et tuleb mu juurde elama. Halleluuja.

*täiesti tühjaks pigistatud Tikker vajub surmaunne*

Ilusat advendiaega, vol 3

Ma loodan, et te ei järeldanud mu pühapäevasest postitusest midagi traagilist, see pilt iseloomustab hetkeolukorda tööl, mitte mu eraelus. Aga ma naudin musta huumorit ja mu meelest on see pilt nii geniaalne, et oleks patt seda mitte teiega jagada.

Läksin laupäeval kell üheksa magama, ärkasin pühapäeval kell pool kaksteist ja koristasin ühtejutti öösel kella neljani.

Ma ei usu, et see korter üldse kunagi nii korras olnud on…

Ja väidetavalt katkine telekas, mis aasta aega nurgas seisis, on täiesti töökorras. Halleluuja! Ainult puldil pooled nupud ei tööta. Sellega seoses küsimus, ega kellelgi mõnd JVC pulti üle juhtu olema? Või mõnd universaalset… Jõle tüütu on, kui numbritest esimesed kolm ei tööta, sisse lülitamise, helitugevuse ja kanalivahetuse nupud ka mitte – tundub, et ainsad, mis actually töötavad, on 4-9 ja mute.

Täna siis pakkus mu jõle põneva töökoha jõle põnev ülemus mulle sellise jõle põneva elamuse, et jättis mu ette hoiatamata üksi tööle.

Tramaivõi.

PS. Meil tehti intras geniaalne uuendus – iga töötatud aasta kohta üks tärnike. Tuletab kogu aeg meelde: omg, sa oled siia NII kauaks jäänud, viimane aeg uus töö otsida. Geniaalne, ma ütlen.

Palju (toredaid) mõtteid

Ma kardan, et me saame endale varsti mingi topise. Ei taha topist. Tahan normaalset inimest, kes actually jagaks midagi sellest alast. See on lihtsalt masendav. Aga ma ju ei taha tegelikult tööasjadest rohkem rääkida – süda on niigi paha kõigest.

Mis veel?

Olen kuidagi äkitselt ja ootamatult jõuluvaimustuses. Täiesti sobival ajal, homme algab ju jõulukuu 🙂 Olen täna terve päeva jõululaule kuulanud (noh, okei, hommikul ja õhtul, tööl mitte, seal on kõige tavalisem muusika “Paljad naised duši all” jms :D)

Huvitav, kas jõulutunne tuleb sel aastal (pole teine käinud juba 2002. aastast saati)? Tahaks… Aga kui ka mitte, siis küünlad ja jõulumuusika saavad sellegipoolest iga päev olema ja piparkoogid tulevad ka. Ja kuusk. Otsustasin selle tuua 17. detsembril, et veidigi rohkem nautida saaks – olen ju nii vähe kodus.

Ületöötamist ja kõike muud arvesse võttes otsustasin mingi aeg tagasi, et hoian eraeluliselt madalat profiili ja igasugustest ilusatest poistest eemale. Järjekordne seitsmekuune tsölibaat tundus täiesti aruka ideena.

Kuni eilseni, mil mind tabas täiesti suvalisel ajal keset päeva tööl ilma igasuguse põhjuseta tungiv soov mõne ilusa pika poisiga meeletult suudelda. Jah, suudelda. Ja kui mul oleks olnud actually võimalus seda teha, oleks need tahtmised raudselt kuskile edasi läinud.

Jõuame siis jälle selle paratamatu tõsiasjani, et ma vajan aeg-ajalt füüsilist lähedust. Aga seda pole kuskilt võtta. Ma EI TAHA otsida. Mul POLE AEGA kusagil käia, kus oleks võimalus mõni ilus pikk poiss ära skoorida. Ma EI VIITSI selle mõttega kuskile välja minna – ma ei arva, et sellest midagi head tuleks.

Nutt ja hala ühesõnaga.

Ja jõuluvaimustusest ajendatuna tahaksin ma kedagi, kellega käsikäes advendiajal pühapäeva õhtuti vanalinnas jalutada ja jõulumeeleolu nautida, jättes kõrvale kogu ümbritseva kommertsi ja muu jama. Sel ajal on vanalinnas hästi ilus.

Oh jah. Mis teha, mul on ka see oma (kiiksuga?) romantiline pool olemas. Ja lööb vahel välja. Häda ja viletsus, kui nii ebasobivatel momentidel.

Ja mitte keegi ei taha siia kolida. Äkki sellepärast, et ma pole ikka viitsinud EKA foorumisse kirja saata? (mitte et ma oleks kindel, kas sellestki mingit tolku oleks)

Natuke liiga masendav jutt sai vist. Sest üldine konditsioon ei ole tegelikult üldse nii halb 🙂 Tuksun siin vaikselt, kuulan jõululaule, teen jõuluplaane, naudin ajutist päris üksi elamist ja mõtlen, et peaks suurpuhastust tegema. Enne Muraka lahkumispidu peab see igatahes toimuma. Pühapäev kõlab päris hästi.

Kas keegi ei taha mulle 24. detsembril külla tulla ja jõule mängida? Ma ei kavatse enne 25. detsembrit Pärnusse minna. Võin siin üksi ka Rimist ostetud seapraadi ja hapukapsaid soojendada (ahjukartulitega saaksin vist isegi hakkama), piparkooke näksida ja jõululaule kuulata… Aga kellegagi koos oleks ikka toredam. On üldse olemas keegi, kes ei ole jõuluõhtul oma pere/kallimaga?

Kas keegi pikk ilus poiss ei tahaks ennast minu vajaduste rahuldamiseks välja pakkuda? 😛 Teeks mu elu lihtsamaks…

Scroll to Top