igapäevaelu – Page 62

Juulikuised tegemised

22/07/2014 / igapäevaelu, poiss, rõõm, seltsielu, töö / 1 Comment

Ei tasu üldse lubada, et “täna õhtul kirjutan” – raudselt juhtun ma siis Abikaasale mainima, et “Kallis, meil on ju ikka Bonesi viimane hooaeg lõpuni vaatamata”, misjärjel ta kahe minuti pärast läpakaga voodis on 😛 Nii see õhtu käes libiseski. Kaks osa hiljem oli kell üksteist läbi ja magus uni peal, keerasin magama ära.

Kaks viimast osa on veel vaatamata, nii et blogi kirjutamise lubadust pole mõtet tänaseks õhtuks ka anda. Seevastu praegu on kell alles üheksa ja mul on hommikusöök juba söödud. Nii et tundub igati kohane teha kiire juulikuu ülevaade, tuginedes neile vähestele piltidele, mis ma teinud olen. Laulupeo sain ju õnneks õigel ajal kaelast ära 😛

Alustame töisel lainel. Juuli alguses oli Abikaasal paar viimast puhkusepäeva – kasutasin seda ära ja tellisin endale kodust tööle sooja lõunasöögi. Nagu sellisel puhul ikka, sain meeldiva üllatuse osaliseks – eeldasin ainult eelmise päeva üles soojendatud pastarooga, sain selle aga koos riivitud juustu ja värske salatiga, lisaks magustoiduks pannkoogid maasikatega. Hea tuju terveks päevaks 🙂

Õngitsesin töö postkastist välja pooleteise kuu ainsa posti ehk bürootarvete kataloogi. Mõtlesin selle lugemata ära visata, aga lõin suvalise koha peal lahti ja ennäe – täpselt õiges kohas. Täitsa kasulik teada, mitte et ma suuremal hulgal kontorikraami tarbiks, aga siiski!

Ükskord tuli kaup meile nii:

Olid küll rasked, jah 😀

Liikudes edasi koduste toimetuste juurde, siis sain lõpuks ühele poole asjaga, mis mind juba aastaid häiris – nimelt Poisi beebikõõm. Kui lapsed viimati juuksuris käisid, palusin Poisil lõigata masinaga kõige pikem võimalik pikkus – no et poleks päris vangi nägu, aga jääks ikkagi üsna lühike. Vannipäeval määrisin ta pea oliiviõliga sisse, sidusin väikese kilekoti pähe ja lasin tal niimoodi tunnikese ringi lipata. Vannis kammisin Abikaasa vanaema antud täikammiga kogu jama juustest välja, pesin lõpetuseks pea korralikult sampooniga puhtaks ja korras ta oligi.

Ma olen üritanud samalaadset asja varem ka teha, st õliga määrinud ja mütsi peas hoidnud, aga nii hästi tookord ei õnnestunud. Nüüd on täitsa puhas, nii mõnus on sõrmi Poisi juustest läbi libistada. No kole oli enne, terve pealagi oli juuste alt umbes selline:

Nii kiirelt saigi enamik juulist kokku võetud – nüüd käib elu ju nädalavahetuste rütmis. Esmaspäevast neljapäevani töö, reedest pühapäevani muud tegemised. Juuli esimene nädalavahetus möödus Tallinnas ja laulupeol, sellest ma kirjutasin. Teine nädalavahetus möödus koristuslainel, sellest kirjutasin ka. Okei, tegelikult kirjutasin ma tolle postituse reedel – laupäeval sai esimene pool päevast veel koristatud, õhtul käis ema mehe perekond külas, grillisime ja olime muidu ilusad.

Pühapäeval käisime Abikaasa vanemal õel külas – nad ostsid just Pärnu äärelinna maja ja kolisid samal nädalavahetusel sisse, meie olime muidugi kohe platsis, sest uudishimu oli suur. Nii palju valgust ja ruumi ja… Nii korras 🙂 See tähendab siis, et tegu oli uue majaga, vist kaheksa aastat tagasi ehitatud. Võrreldes selle kõigega, mis meil renoveerimist vajab, mnjah. Aga eks see kajastus ka hinnas ja meil polnud lihtsalt rohkem võimalik. Ühesõnaga maja oli ilus ja külas käime suurima heameelega. Ja oma kodu on ikka ka armas.

Pühapäeva õhtul käis veel Annika oma poisiga külas ning siis oligi aeg magama minna.

Ja jõudes lõpuks viimase nädalavahetuseni, siis see möödus kohe eriti mõnusalt. Esimest korda oli tõeline suvepuhkuse tunne – tööl käies seda ju nii kergelt ei teki. Aga ometigi oli ilm ilus JA sõbrad käisid külas. See on selge suve märk.

Reedese päeva esimese poole veetsin taaskord koristades. Kui jääks nüüd sellele lainele, et päriselt pesekski kord nädalas põrandaid ja teeks muid taolisi toimetusi nagu teised normaalsed inimesed, siis ei jõuakski ju kodu väga sassi minna 😛 Eks aeg näitab.

Reede õhtupoolikul tuli külla Kratt oma mehe ja plikaga. Läksime kõik koos lastele lasteaeda järele, siis kokkasime, õhtul käisime rannas jalutamas.

Laupäeval näitasin neile alustuseks oma eelmist töökohta, kus neil oli küllaga uudistamist, samal ajal kui mina sain endise kolleegiga jutustada ja kuulda, kuidas neil asjad viimaste kuude jooksul läinud on.

Siis näitasin neile ette ka oma praeguse töökoha 😀 No et oleks ikka kõik nähtud 😀

Seejärel nautisime aias ilma ja grillisime ning enne, kui nad tagasi Tallinna poole sõitma hakkasid, meelitasime nad veel korraks randa.

Ilm oli nii kuum, et päikese käes olla ei kannatanud. Käisin sel suvel esimest korda ujumas. Siis saatsime külalised Tallinna poole teele ja liikusime edasi järgmiste juurde. Pips ja Aivar olid nimelt ka nädalavahetusel Pärnus ning nautisid parasjagu rannamõnusid. Sai paar tundi nendega mõnusalt aega viidetud. Kella viieni istusin varjus, nii oli rannas täitsa talutav, hiljem võis juba päikese käes ka olla 😀

Oo, ja laupäeva õhtul käisime me TEATRIS! Me ei jõua sinna peaaegu kunagi, aga kui Kaidi päeval helistas ja küsis, ega me ei taha õhtul “Testosterooni” vaatama minna, kaks piletit on välja pakkuda, siis muidugi haarasin kohe võimalusest kinni – ta ise on seda etendust hetkel kolm korda näinud ja plaanib veel minna, sest nii väga meeldib.

Igal juhul läks asi kohe nii hästi, et Pips pakkus ennast lapsehoidjaks 😀 Seega jätsimegi lapsed õhtul nendega randa ning kihutasime ise koju riideid vahetama ning seejärel teatrisse. Etendus oli ülilahe – ei tea, kas just uuesti näha tahaks, aga väga-väga hea oli küll.

Kell pool kümme õhtul korjasime lapsed suurimate tänudega Pipsi juurest peale ja läksime tagasi koju.

Pühapäeval ladistas hommikust õhtuni vihma, nii et päev möödus tubaselt. Olin sunnitud pesu pesema ja seda TOAS kuivatama, ennenägematu olukord suvel 😛 Aga ei kannatanud edasi lükata, õhtul sai isegi üle pika aja pliidi alla tuld tehtud, sest elamine oli vilu ja pesu niiske.

Midagi väga asjalikku pühapäeval ei teinud, kulgesin niisama, koristasin veidi siit ja sealt, ühe rahuldustpakkuva asjaga sain siiski ka hakkama – koristasin elutoas sahtlid ja nende kohal asuva kapi ära. See tähendas, et sorteerisin läbi terve hunniku pabereid ja asju ning parandasin ära terve hunniku riideid.

Ja ongi kõik. Nüüd on käsil uus töönädal, reedel jõuan loodetavasti kodus kiire koristustiiru teha ja siis loodetavasti nädalavahetuseks Viljandisse Kaidile külla. Raha on muidugi täiesti otsas, nii et folgi piletite ostmisest ei tasu isegi mitte mõelda, aga niisama hängida ikka võib ja ammu oli juba jutt, et Kaidil on folgi ajal puhkus ning siis läheme. Nii me siis läheme. Seega on blogis jälle pikemat vaikust oodata.

Nautige suve!

Aeg lendab

21/07/2014 / blogimine, igapäevaelu / Leave a Comment

FB arutelu peale tuli meelde blogisse vaadata – ei saanud ise arugi, et viimasest postitusest juba poolteist nädalat möödas oleks. Nii palju muud tegemist on, et õhtuti ei tule blogi kirjutamine tihti meeldegi. Või kui tuleb, siis lihtsalt ei viitsi.

Mul oli imetore nädalavahetus ja kui hästi läheb, siis ma täna õhtul siiski kirjutan sellest 😛

Lõpetuseks küsimus WordPressi kasutajatele: kas kellelgi on olnud juhust, kus kommentaarid miskipärast enam meili peale ei tule ja olete selle kuidagi ka korda saanud? Mul on varem ka olnud ja siis lahenes olukord teise serverisse kolimisega, kus blogi uuesti püsti pannes kõik okei oli. Kuna teenusepakkujaga olen rahul, siis ei viitsiks kolida. Aga kommentaare meili peale tahaks ikkagi…

Peaks ilmselgelt googeldama, aga mul pole praegu aega. Vaja tööle minna 😀

Täiesti koristusvaba nädalavahetus

29/06/2014 / igapäevaelu / 4 Comments

Seekordsed kolm puhkepäeva möödusid nii, et koristada ei jõudnud üldse. Tagajärg? Kodus on hirmus segadus 😀

Kuna nädala alguses olid jaanid ja tellimuste kokku panemine jäi tavalisest hilisemaks, jõudis kaup meile alles reedel – sestap jätsin neljapäeva vabaks ja olin selle asemel reedel tööl. Neljapäeval oli aga ka selline tobe ootel olek, kuna mõtlesin, et pean võib-olla siiski töölt läbi käima. Lõpuks ikka ei käinud, ajasin paar asja kodust korda. Aga mitte midagi asjalikku kodus teha ei jõudnudki, päev lihtsalt kulus käest.

Reedel olin 12h tööl ja ei jõudnud ikka kõigega valmis. Tavaliselt oleks sellisel puhul laupäeval kohale läinud ja enda alustatud muudatused ise ära lõpetanud, aga seekord polnud võimalust ja saadi ka ilma minuta hakkama. No mul on suurepärane meeskond – peabki olema, ise valisin 😛

Eile käisime ema, Abikaasa ja lastega Tallinnas. Õeke tuli oma perega kruiisile, saime nendega kokku. Kokkusaamise kohti arutades tuli meelde kaks aastat tagasi külastatud Emily mängutuba, kus on nüüd kahjuks vaid lastehoid ja sünnipäevateenus, niisama broneerida saab samuti ainult sünnipäevahinna eest, mis jäi meile kalliks. Õnneks tuli emale meelde palju kiidetud Miia-Milla-Manda muuseum, nii et veetsime Kadriorus imemõnusa päeva ning seda kõike väga mõistliku raha eest. See muuseum väärib eraldi pikemat postitust, mida ma hetkel kirjutada ei jõua. Lapsed väsisid päevast igatahes niivõrd, et kella kuue paiku tagasi sõitma hakates kustusid mõlemad autos hetkega ja magasid terve tee Pärnuni välja.

Täna käisime ema ja lastega lõpuks hansapäevadel. Saime kätte Dukiboo rahvusmustriga riided (oleks nüüd ainult ilma, et saaks neid ka kanda!) ja vaatasime niisama ringi. Vanaema hellitas oma lapselapsi, ostis neile head ja paremat ning lasi batuudil hüpata. Pärast läksime veel ema juurde sööma, nii et koju jõudsime alles õhtul. Siis kah nii väsinud, et mitte midagi asjalikku teha ei jõudnud.

Nii nüüd ongi, et köök on sassis, lastetuba veel enam, vannituba ja elutuba tahaks ka kõpitsemist, igal pool on mustade riiete hunnikud ja… Minul on peal totaalne “eiviitsi”. Ega’s muud, kui lihtsalt loodan, et mul on pärast tööpäevade lõppu energiat ka kodus sättida. Küllap on, sest reedeni ma ilmselt selles segaduses vastu ei pea 😛

Minipuhkuse kokkuvõte

24/06/2014 / igapäevaelu, kodumajandus, mobiil, rõõm, tehnika / 2 Comments

Kuna ma olen teatavasti suures koristustuhinas, siis arusaadavalt ei leia ka siit blogist muud, kui paljude jaoks igavat koristusjuttu 😛

Koristamise rindel oli puhkus äärmiselt edukas – koristasin viiest päevast kokku umbes 3,5. Laupäev kulus tervenisti sotsialiseerumisele ja molutamisele ning pool jaanilaupäevast kah, ülejäänud aja olin rakkes.

Läksin õhtuti magama 12-2 vahel ning ärkasin hommikul 9-10 vahel. Mingi bioloogiline kell vist siiski tiksub, sest just sellesse vahemikku ärkamine alati jäi. Ja hästi tihti oli nii, et täpselt kell üheksa või täpselt kell kümme tegin silmad lahti. Ööuned jäid 7-9 tunni pikkuseks – täiesti normaalne tulemus, ütleks ma. Järgmised kaks päeva on vaja kella peale tõusta ja tööle minna, sestap katsun nüüd kenasti paika pandud plaaniga jätkata ning hiljemalt pool kaksteist voodis olla.

Laupäeva hommikul tegin veidi jooksvaid igapäevaseid koristustöid. Siis käis ema korra oma mehega siit läbi, tõid meile turult head-paremat: Pajumäe kakao kohupiimakreemi ja ürtidega kohupiimakreemi ja maasikaid. Ja lõhevorstikesi.

Hommikust sõime kella 12 paiku, siis viis Abikaasa mu tööle, ise läks aitas emal äsja ostetud söögilaua üles tassida, jättis siis lapsed sinna ning käis ka korra oma tööasju ajamas. Seejärel võttis ta mind peale ja läksime jälle ema juurde. Seal sai lõunat süüa ja niisama jutustada. Koju jõudsime õhtul vist umbes nelja-viie paiku, ülejäänud päeva veetsin ma voodis vedeledes ja nutitelefonide arvustusi lugedes.

Välja valida ei suutnud ikka midagi (ehkki oleks järjest rohkem vaja), sest sellist telefoni, nagu mina tahan, lihtsalt pole: 4,3-tollise ekraaniga, VÄGA hea kaameraga ja muidu kiiret Androidi, lisaboonuseks oleks vee- ja tolmukindlus. Sony Xperia Z1 Compacti promotakse hullu moodi ja tundub muidu igati ideaalne, aga kaamera olevat kehvades valgustingimustes üsna halb. Ideaalse telefoni eest ma võiks rohkem maksta, aga sellisel juhul küll mitte. Teine variant oli Sony Xperia V, mis on vanem mudel ning hind on praeguseks mõnusasti kukkunud – seda kaalusin, kuna tundus, et on ka praegu täitsa arvestataval tasemel, kaamera muidugi oleks suht sama, aga noh, selle hinna eest ning esimeseks nutikaks ehk tuleks kõne alla. Ega ma siiski pole kindel, kas asi on seda väärt või kui kiiresti see telefon tehnilises mõttes aeguks – kui ma ostan, siis tahaks ju pikaks ajaks… Ülejäänud miniversioonid on mu teada kehvema sisuga, peale Sony kellelgi vee- ja tolmukindlust nagunii pole, nii et neid ma pikemalt ei uurinud. Ja 5-tollised on nii kuradi suured…

Pühapäev möödus peamiselt lastetoa ja laste asjade koristamise tähe all. Kui lapsed oma tuba ise koristavad, tähendab see tihti, et kõik kraam lükatakse valimatult kappi peitu. Eks ma üritan jälgida, et asjad saaks oma õigetele kohtadele, aga ajaga läheb süsteem ikka veidi sassi. Nii ma siis nüüd vaatasin kõik üle ja korrastasin, viskasin ära hunniku kritseldusi ja katkisi asju, samuti tõmbasin julmalt põrandale kokku kolm riiulitäit pehmeid loomi, kellega varem mängiti, aga nüüd enam üldse mitte – ütlesin lastele, et valigu paar lemmikut välja ja ülejäänud anname ära. Nüüd ongi terve suur kuhi loomi, kes uut kodu otsivad. Ei teagi, kuhu oleks neid kõige mõistlikum pakkuda.

Lasteasjadega jätkates liikusin koristamisega elutuppa. Pärast lastetoa remonti sai sinna asju tagasi viidud väga valikuliselt ja kõik, mis kvaliteedikontrolli ei läbinud (titekamad mänguasjad ja raamatud, pisikesed jubinad jne), toppisin täiesti suvaliselt elutoa kappidesse peitu. Seal nad siis seisid üle poole aasta, ilma et ma oleks nendega midagi peale hakata viitsinud 😀 Aga igal asjal on oma aeg ja nende aeg jõudis lõpuks kätte. Õige tujuga läks sorteerimine kiirelt – prügisse, ära andmiseks, alles hoidmiseks. Üldjoontes viskasin ära peaaegu kõik mõttetud üllatusmunavidinad ja muid pisiasju, jätsin alles kõik puidust mänguasjad, sest tittesid ikka vahel külas käib (ja küllap tuleb meie perregi kunagi veel) ning tõstsin ära andmiseks kõrvale kõik plastikust mänguasjad – mul oli mänguasju lihtsalt liiga palju ja mulle isiklikult meeldib puit rohkem 🙂 Abikaasa õel on kaks väikest last – 1,5-aastane ja 1-kuune – nii et saan kõik liigse neile edasi pärandada, asjad on ju iseenesest täiesti korralikud ja kenad.

Lisaks mänguasjade koristamisele tõin teiselt poolt tolmu seest ära hunniku asju, mis kuulusid minu “valdusalasse” – nõud, riided jne. Neid sai ka puhastatud ja ära pandud.

Eile jätkasime Abikaasaga teise poole koristamist ning panime turvatoolid autosse, masintäie pesu jõudsin ka pesta. Õhtul läks Abikaasa lastega Valka, mina võõrustasin ema ja tema meest, hiljem pidasime õekesega Skype’i sessiooni.

Täna magasin kümneni, lugesin siis läbi mõned blogipostitused ja kahe päeva FB, mis võttis aega hvaking KOLMVEERAND TUNDI – nii juhtub, kui suures koristushoos FB-s käia ei viitsi, aga päris üle vaatamata jätta ju ka ei saa 😀 Siis mõtlesin, et nüüd võiks juba hommikust süüa küll ning tuli tuju Kodutunde viimane osa ära vaadata. Kaheteistkümne paiku hakkasin lõpuks asjalikuks.

Kõigepealt koristasin ära kapikese koridoris, kus hoiame ravimeid, kilekotte, ära viskamist ootavat elektroonikat ja patareisid ning muud pudi-padi. “Enne” pilti nagu tavaliselt teha ei märganud, aga te kujutage ette kappi, kus kõik on täiesti läbisegi riiulitele kuhjatud, nii et mitte midagi pole võimalik üles leida ja meeleheitlikult tuhnides ning otsides kukuvad kõik asjad kogu aeg kapist välja, aga seda, mida vaja, IKKA ei leia 😛

Noh, nüüd tõstsin kõik kraami kapist välja ja sorteerisin ära. Ravimite läbi vaatamine päädis ca tunniajase Skype’i vestlusega, kus ma Kaidilt järjest kõige kraami kohta lisakommentaare küsisin. No et mis kohe pärast aegumist ära visata, mida võib kauem hoida, kas võib WC potist alla lasta või peaks apteeki viima. Kuna mul antibiootikume polnud, siis kõik ülejäänud kraam kvalifitseerus ise ära viskamiseks küll. Nüüd vähemalt tean täpselt, mis asjad mul olemas on ja kõik on kehtiv.

Võtmekarbis, mille kunagi piinliku hoolega korda tegin ning kõik võtmed ruumide nimedega ära sildistasin, oli jälle segadus tekkinud, vahepeal oli ka üks lukk vahetusse läinud, nii sai jälle sildita võtmeid tuvastada ja organiseerida. Elektroonikale ja patareidele tegin omaette karbi, muud asjad said kah kenasti ära pandud. Nüüd on rõõm suur, sest kapist leiab jälle kõik kiiresti üles. Ma juba mitu kuud mõtlesin, et peaks korda tegema 😛

Siis liikusin edasi magamistuppa. Selles veebruarukuises postituses pildistasin viimati sealset kaost üles, toona sai kaks päeva hiljem üks pool toast korda, aga kaos kapi otsas jäi puutumata. Nüüd siis võtsin ette ja tõstsin kõik kraami kapi otsast alla, ülemisest kapist ning riidekapi põhjast kõik välja, sorteerisin ära ja panin tagasi. Riidekapp ise, st puudel rippuvate riiete osa, sai mäletatavasti hiljuti korda tehtud, nii et see õnneks koristamist ei vajanud. Aga too kapipealne, ülemine kapp ja need arvutud kotid, mis ma riidekappi eest ära tõstnud olin… Oh jah, koristamist jagus. Nüüd on vähemalt kõik asjad läbi vaadatud ja mugavalt ära pandud, nii et tean täpselt, kust mida otsida. Ainus, mis jäi tegemata, oli väikseks jäänud lasteriiete ülevaatus – need on suuremalt jaolt liikide kaupa kenasti kottides, aga lisaks on kaks või kolm kotitäit vahepeal juurde tulnud kraami, mis tuleks kenasti teiste juurde panna… No ja kõik võiks jälle selle pilguga ka üle vaadata, et äkki pole ikka vaja päris kõike alles hoida, äkki võiks veel midagi ära anda. Oma lemmikuid ju ei raatsi, kuna on vist ikkagi plaan veel kunagi perelisa muretseda. Ja neid lemmikuid tuleb ajaga järjest juurde. Nii et jah, kapid on muidu korras, aga need riidekotid vajaks veel lisatähelepanu.

Abikaasa riidekapi ja selle kohal asuva kapi vaatasin ka kiirelt üle – seal polnud palju teha, enamik riiuleid olin lähiminevikus juba ära organiseerinud. Sättisin natuke asju paremini paika, paar päeva varem ära likvideeritud kaoseriiulist panin viimased asjad ära, et Abikaasa talveriided sinna mahutada ning kõige alumist riiulit, kus me jõulukraami hoiame, tegin ka veits rohkem korda. No see ei võtnud palju aega.

Ma üldse ei tea, mispärast ma neid kappe üles pildistan, sest ega midagi erilist ju ei paista, aga no parem ikka, kui mõni illustratsioon juures on ja kui ka teid ei huvita, siis mul endal on aasta pärast juba kindlasti põnev vaadata, kuidas varem oli.

Aga jah, see üks pool toast, mis veebruaris korda sai… See on nüüd hullem kui enne 😀 Ma tegin küll kummutisahtlid reedel korda ja riidekapist panipaiga, st seal peaks ka kõik suht korras olema, aga ülemine kapp vajab endiselt organiseerimist, kõik viimase viie päeva jooksul välja sorteeritud asjad, mis ära andmist ootavad, on kummuti kõrval kottides kuhjas ning riiulisse, mis oli juba enne üsna sassis, olen viimaste päevade jooksul täitsa valimatult juurde toppinud kõik asjad, mis on plaanis maha müüa või mis mujalt koristamise käigus eemaldatud on ning veel oma õiget kohta ootavad.

Elutoas on nüüd alumised kapid korras, aga sektsiooni ülemine osa endiselt oma aega ootamas – üks väiksem kapp ja sahtlid, kõik kapipealsed ja riiulid ning kõige põhjalikum kaosekolle on muidugi baarikapp, mis on täiesti suvalisi asju täiesti pilgeni täis topitud. Ei kujuta ette, kuidas pärast tööd tuju ja viitsimist on – võib juhtuda, et on väga palju, aga sama hästi võib ka juhtuda, et üldse mitte 😀 Hea oleks muidugi sorteerida, kui lapsi jalus pole, aga eks ole näha, kuidas kujuneb. Millal nad maalt tagasi tulevad, seda ma ka ei tea… Kui nad veel reede ära oleks, oleks ideaalne, aga ei ole sugugi kindel.

Üksinda on mõnusalt rahulik toimetada, aga natukene nukker on ka. Ma väga naudin üksindust, aga laste kilkeid ja kallistusi igatsen ikka. Nende lollitamist, tülitsemist ja segamist samas üldse mitte 😛 Nii et võtan olukorrast parima, varsti on nad nagunii tagasi.

Tänase koristuspäeva otsad tõmbasin kell kaheksa kokku, sõin siis kõhu mõnusalt täis, nüüd on blogi ka kirjutatud, kell on pool üksteist – ongi paras aeg voodisse minna, et mõned tükid šokolaadi nosida (küll on hea, kui vahel kingitakse – ise ma reeglina ei osta, aga maitseb ju ikka, irw) ja raamat läbi lugeda. Ja saabki veel normaalsel ajal magama ka.

Oli mõnus puhkus. Nüüd ootab ees kaks tööpäeva ning siis jälle kolm vaba päeva, et koristusaktsiooniga jätkata. Suvele omaselt hirmsasti kiheleb, tahaks kõike organiseerida, ebavajalikust lahti saada, remonti teha ja… Ohh.

Minipuhkuse mõnus algus

21/06/2014 / igapäevaelu, kodumajandus, rõõm / 3 Comments

Reeded on mul reeglina vabad, uue nädala alguses on kaks punast päeva – seega on mul järjest VIIS vaba päeva. Homme on küll plaanis korra töölt läbi käia ja üks asi ära teha, aga see ei sega puhkuse tunnet küll kuidagi.

Lastega tuli erimeelsusi päeva jooksul ikka ette, aga millal neid poleks 😛 Muus osas oli tõesti ideaalne puhkusepäev.

Otsustasin eelmise nädala lõpus, et katsun teadlikult õhtuti ühel ajal magama minna, et organism kindla rütminga harjuks ning piisavalt puhkust saaks. Tegin reegli, et hiljemalt pool kaksteist pean olema voodis ning siis võin veel pool tunnikest lugeda – see ajab une üsna hästi peale. Pidasin reeglist kenasti kinni ka… Kuni eilseni 😛 Sest no NII raske on ennast õhtul magama sundida, kui parasjagu midagi huvitavat käsil ja tead, et järgmisel päeval pole vaja kella peale tõusta. Niisiis sain eile magama alles kell üks – siis olin küll surmväsinud ja kustusin hetkega.

Täna ärkasin kell kümme selle peale, et Poiss ärkas, pärast teda kohe Plika ka. Saime mõnusasti jutustada ja kaisutada. Siis koristasin tükk aega kööki ja natuke mujal ka, kella kaheteistkümne paiku jõudsime lõpuks hommikusöögini – mis oli jällegi mõnus, rahulik ja perekondlik, söök maitses ka eriti hästi.

Ilm oli üle pika aja üsna kena, no vähemalt osa päevast. Veidi soojem kui seni ja päike näitas ennast ka päris tihti. See omakorda tähendas, et Abikaasa sai muru niita ja lapsed mängisid mitu tundi õues.

Kui kaks nädalat tagasi oli mul äärmiselt toimekas nädalavahetus ja nädal tagasi ei saanud midagi tehtud, siis täna juhtus jälle täitsa iseenesest selline päev, kus koristasin ja sättisin praktiliselt terve päeva hilisõhtuni välja.

Kõik sai alguse sellest, et oli vaja pesu pesta. Teisel pool, kus me ruumipuudusel pesumasinat hoiame, on endiselt eelmise aasta remondist rõve tolm ja üleüldine segadus. Olen ammu mõelnud, et peaks seda vaikselt otsast likvideerima hakkama, mõtlesin alustuseks puhastada ära pesumasina ja sügavkülmiku – viimase peal hoian kõiki oma pesupesemiseks vajalikke vahendeid. Puhastasin mõlemad masinad tolmust ning viisin kõik tühjad pesuvahendite pudelid eest ära. Oleks mul siis tulnud pähe “enne” pilti teha, aga kunagi ju ei märka. Nüüd on igatahes nii:

Põhiline pesugeel, mida ma kaaluga ostan, sai just täna otsa, nii et selle pudelit pole pildil. Too, mis on, on mingi rõvekallis, mille ma ostsin kunagi Riiamariist, kuna väidetavalt pidavat valge pesu tõesti valgena hoidma – ma siis mõtlesin katsetada. Kasutanud olen seda siiani vaid heleda pesu pesemiseks ja noh, mina ei tea… Normaalne. Lõhn aga, mis alguses üldse ei häirinud, hakkab nüüd miskipärast vastu – just siis, kui märja pesu masinast välja võtan. Õnneks on see pärast kuivamist kadunud. Samas mingit sügavat muljet see geel mulle jätnud pole ja nüüd on mul hoopis põnevamad tooted, mida katsetada.

Plekisoola kasutan nende plekkide jaoks, mis sapiseebiga välja ei tule, ning voodipesu pesemisel panen seda tavalisele pesuainele lisaks. See on ka peaaegu otsas, järgmiseks katsetan üht teist samalaadset toodet. Värvi koguvad lapid on kasutuses alati, kui mul on pesus mõni valge ja värvilise kombinatsiooniga või eriti suure värvi andmise ohuga riie. Pesupall seisab niisama, pole seda juba igiammu kasutanud. Sama firma valgendaja kah – sai kunagi millegi jaoks ostetud. Kavatsen selle nüüd jälle kasutusse võtta, mis ta ikka niisama seisab. No ja siis veel villapesuvahend.

Kuna teiselt poolt sai ära viidud mitu tühja pesugeeli pudelit ja plekisoola purki, hakkasin loogilise järjena koristama vannitoa kappi, kus ma neid hoian. See on üks igivana koos vannitoaga ehitatud kapp, mille ülemine riiul on nii lae all, et isegi mina, pikk inimene, pean sealt millegi kätte saamiseks tooli kasutama. Ja see kapp on juba mitu kuud hirmus sassis olnud, nii et hakkasin rõõmuga segadust likvideerima.

Mul on harjumus hoida igaks juhuks alles kõik tühjaks saanud pesuvahendite ja kehahooldustoodete pudelid – ikka taaskasutuse eesmärgil. Kõik spreipudelid ongi taaskasutusse läinud, hea vett või vee ja äädika lahust pritsida. Samuti olen pesugeeli ja nõudepesuvahendit juba aastaid oma pudelisse ostnud. Aga noh, pudeleid tekib rohkem, kui ära kasutada jõuan… Ja kuna ruumi on ning seal ülemisel riiulil nagunii midagi muud eriti ei hoia, las nad siis olla seal.

Muidu on selles glamuurses vannitoakapis veel igasugu lapid, mopid, kummikindad, tolmukinnas, nõudepesuvahendi, tualettpaberi ja majapidamispaberi varud ning meie vähene kodukeemia – öko üldpuhastusvahend, mida kasutan WC poti küürimiseks (kui otsa saab, siis ilmselt uut ei osta ning jätkan sidrunihappega vms), tärpentiin kleepsujälgede eemaldamiseks, piiritus pastakaplekkide jaoks ning Saniti lõpp sellest ajast, kui üritasin meeleheitlikult meie vana vanni puhtaks saada (tagajärjetult – aitas ainult emailimine). Soodat ja äädikat ehk kõige põhilisemaid puhastusvahendeid hoian hoopis köögikapis 😛

Hah, ja ma valetasin teile täiega öeldes, et mul pole Norwexi üldpuhastuslappi – on täitsa olemas, sain mingi tellimusega kingiks kaasa. Olin selle lihtsalt oma segamini kappi kaotanud ja täiesti unustanud 😀 Aga nüüd hakkan kasutama, sest mu vana mikrokiudlapp on juba üsna näss.

Vahepeal käis ema külas ja siis oli tõeline pidu. Tal on viimasel ajal hästi kiire olnud, mistõttu me polnud ammu näinud. Nüüd sai ta pingelise perioodiga ühele poole ja tuli üle pika aja lapselapsi vaatama. Nagu jõulud oleks olnud, lapsed said kingitusi ja meie terve hunniku süüa – hapukoort ja saia (minu tellimus olemasolevate ISE TEHTUD!! pelmeenide ja vaarikamoosi juurde), Pure apelsinimahla, soolase kringli ja küpsist… Meil on nimelt juhtumisi jälle selline seis, et kaks nädalat enne palgapäeva on arved küll makstud, aga söögiraha otsas ja krediitkaart ka üsna tühi. Nii et kui keegi juhtub süüa tooma, siis on majas suur rõõm 😀 Nii me siis mõnulesime ja nautisime head-paremat ning üle pika aja jutustamist.

Vannitoakapi koristusega paralleelselt sai ka tubades kummuteid vahetatud. Ostsin lastetuppa pärast remonti uue kummuti, vana viisime teisele poole. Mingil hetkel otsustasin, et meie magamistoas võiks ka kummut olla ja kuna lastetoa oma sobis välimuselt paremini, võtsime selle endale ning viisime lastele vana tagasi. Avastasin aga üsna kiirelt, et lastele sobis uus oma sahtlite paigutuse ja sügavuse poolest palju paremini ning lasin täna Abikaasal ning tema sõbral kummutid ära vahetada.

See omakorda tähendas, et kõik sahtlid tuli tühjaks ja ümber tõsta. Lastetoas oli süsteem teada, panin riided lihtsalt korralikult ära. Aga meie magamistoas olid kummutisahtlites enne täitsa suvaliselt ära torgatud laste riided ja jalatsid. Kuhjasin need voodi peale, lisaks otsisin välja kotid voodi alt ja kapi otsast ning kõik kraami, mis ma oma riidekapi alumistele riiulitele aja jooksul eest ära pannud olin. Lõpuks ometi oli aega ja viitsimist kogu see segadik ära organiseerida – osa asju viskasin ära, osa väikseks jäänud asju panin kõrvale alles hoidmiseks, terve hunniku ära andmiseks, kevad-sügis ja talveriietest sai kolm kotti – Plika õueriided, Poisi õueriided ning mõlema mütsid-sallid-kindad-kampsunid. Mitukümmend paari laste jalanõusid sorteerisin ära – sisse kasvamist ootavad, väikesed alles jätmiseks, väikesed ära andmiseks.

Tõstsin oma riided riidekapist kummuti ülemistesse sahtlitesse ümber, kaks alumist sahtlit jäid lastele – üks Poisi, teine Plika veel suurtele riietele, mis on nüüd kenasti suuruse järjekorras ja liikide kaupa kergesti leitavad. Riidekapp on nüüd panipaiga eest – see asub nurgas ja uks käib valele poole lahti, nii et sealt riideid otsida oli kehv – hämar ja kitsas. Nüüd panin sinna laste veel suured jalatsid ning talveriiete kotid, samuti on seal mu hooajavälised riided, peamiselt kampsunid.

(tegin kummutisahtlitest pilti ka, aga need ei saanud head ja uusi ei viitsi teha, nii et illustratsioon jääb siinkohal ära)

Abikaasa riidekapis on ka üks kaoseriiul, see riidekapp, kus riided puude peal ripuvad, tahaks samuti korrastamist – õigemini puudel rippuvad riided ma just paar päeva tagasi korrastasin ära, aga kapi põhjas on hunnik kotte ja asju, need vajaks läbi vaatamist. No ja siis veel selle riidekapi peal asuv kapp, see vajaks samuti organiseerimist 😛 Aga vähemalt sain voodi alt kõik riidekotid ära, selle üle on mul väga hea meel – kogusid seal liialt tolmu, kapp ja kummut on tunduvalt paremad variandid.

No ja siis veel elutuba, seal on remondist alates pooltes kappides kaos… Ja siis veel teine pool, kus on samamoodi remondist alates kaos. Koristamist jagub. Aga küll saab kõik ajaga tehtud. Neli vaba päeva on veel ees, ehk jagub tuju ja usinust kah. Ma nimelt otsustasin, et ma kohe üldse ei viitsi jaanipäevaks kuskile minna, ehkki algne plaan oli Abikaasa õemehe Valga kandis asuv suvila. Aga ilm on nii külm ja oma kodus magada on alati mugavam ja mul pole eriti sotsialiseerumise tuju. Nüüd on lahtine, kas Abikaasa lastega läheb või jääme üldse kõik koju. Eks näis. Mul poleks midagi selle vastu, kui nemad läheks, olekski rahulikum koristada 😛 Ma pole kunagi suurem asi jaanipäeva tähistaja olnud, mind üldse ei häiriks, kui see pidu vahele jääks – grillida ja sotsialiseeruda saab nagunii terve suve.

Appi, kell on pool kaks…. Ei tasu jätta blogi kirjutamist nii öö peale. Nüüd tahaks ju veel midagi maitsvat süüa, kõht on jälle tühjaks läinud… Magama peaks hoopis minema 😛