igapäevaelu

Ootamatu üllatus

Käisin korra veepudelit täitmas ja WC-s, no max viis minutit olin töölaua tagant eemal. Tagasi tulles avanes järgmine vaatepilt:

IMG_0458

(Hea küll, ma tegin selle pildi alles siis, kui olin ühe banaani juba ära söönud)

Abikaasa jõudis eile poodi kaks minutit enne sulgemist, nii et puuviljad jäid ostmata. Ma vist tujutsesin küll natuke, et pean ekstrapika päeva tööl olema ja nüüd pole muud sööki kaasa võtta, kui karbike makarone, puuviljad oleks olnud just paras vahepala. Aga ega meil ei jäänud mingit juttu, et ta peaks need mulle hiljem tooma, ma leppisin oma saatusega 😛

Tavaliselt ta helistab, kui mulle tööle tuleb, siis ma lähen alla ja võtan/annan vajalikud asjad, et ta ei peaks jooksma. Aga seekord oli tal teine kõne pooleli, kuni ta juba tööl oli uksest sisse saanud, nii et ta mõtles, et ei hakka helistama ega ootama, toob parem üles ära. Ja kuna ma olin just siis ise eemal, mu telefon aga sealsamas laua peal ning tal oli kiire, siis ta lihtsalt kiirustaski edasi.

Mul on täna terve päeva ekstra s*tt tuju olnud ja kogu elu tundus nii mõttetu. Väga õigel ajal tuli see üllatus… Päeva helgeim hetk, kahtlemata.

Tagasi reaalsuses

Võttes lühidalt kokku viimased Luxi päevad, siis…

Teisipäeval käisime aianduskeskuses, ehituspoes ja õhtul jalutamas.

Kolmapäeval oli Maris tööl, mina ei viitsinud isegi välja minna, veetsin päeva vaheldumisi lugedes ja arvutis asjatades. Mis tuletab meelde, et viimane Kodutunde osa on ikka vaatamata.

Neljapäeval olin enamiku päevast pargis. Lugesin 🙂 Õhtul käisime kohvikus, kus oli äärmiselt lõbus, nii et magada sain öösel vaid paar tundi – kella kolmeks pidin juba Frankfurti bussi peale minema. Ma ise olin nii väsinud, et ei suutnud millelegi mõelda, aga Maris, hea hing, pakkis mulle võileivad kaasa ja saatis mu poole tee peale ära. No et ma ikka jaama kohale jõuaks, ehkki tee oli üsna lihtne.

Siis kaks tundi bussis, kaks ja pool tundi lennujaamas, kaks tundi lennukis, kolm tundi lennujaamas, kolm tundi bussis… Ühesõnaga ma siiralt loodan, et Ryanair hakkab mingil hetkel jälle Tallinn-Frankfurt suunal lendama, sest Riia kaudu mina enam ei viitsi 😛

Kodus ootas mind ees nädalaga genereeritud segadus ja tohututes hunnikutes musta pesu. Kõige hullema läbu suutsin nädalavahetusega ära likvideerida, aga põrandate pesemiseni ikka ei jõudnud, ehkki oleks hädasti tarvis. See-eest pesin kahe päevaga kuus masinatäit pesu. Ja mul on 7 kg masin, eks. Ja kõik korrad oli täislaadung. Oh jah. Mis muud, kui olla tänulik imelise ilma eest, mis võimaldas üldse nii palju pesta. Ma kuivatasin esimest korda sel aastal õues pesu, enne oli ju kogu aeg külm.

Homsest algab ülitihe töögraafik, mis kestab mai lõpuni. Juunist alates peaks veidi rahulikum olema 🙂

Minu laps!

Poiss palus tomatit. Andsin talle kausi ja ütlesin, et süüa võib ainult köögilaua ääres.

Natukese aja pärast kööki minnes avanes järgmine vaatepilt:

IMG_0068

Kui tomatitega ei tohi minna raamatu juurde, tuleb tuua raamat tomatite juurde 😀 No ei raatsinud ma hakata loengut pidama, et raamatule võib pritsida… Ise ka eluaeg söögilaua taga lugenud 🙂

Laste raamatuarmastus teeb südame soojaks.

Järjekordne ime

Just siis, kui rahaline seis oli jälle eriti kehv, tuli ootamatu rahasüst. No mul oli mingi lootus küll, et ühel hetkel sealt midagi tuleb, aga et juba nüüd ja nii palju – see oli tõesti ootamatu. Just täpselt nii palju, et söök saab lauale, sõbrannale jaksab sünnipäevaks kingituse osta, ma ise saan sünnipäevareisil käidud ning paar kuud on mureta ka see miinus, mida me igakuiselt toodame, kuniks sissetulekud ei ole suurenenud. Ühtlasi oleme alates eilsest õhtust loodetavasti sammukese lähemal ka sellele tehingule, mis aitab meil tagasi maksta viimase kahe kuu jooksul võetud võlad. Ja endiselt on lootus, et EHK saab teoks ka see ideaalne lahendus, mis meie sissetulekud väljaminekutega võrdseks muudaks.

Viimased kaks on küll veel küsimärgi all, aga lootust on. Ja see esimene… No see oli tõesti puhtakujuline ime. Pole midagi imelisemat, kui minna kontrollima oma pangakontot lootuses, et üleeilne €7.30 lotovõit on ehk juba üle kantud, nii et oleks täna millegi eest süüa osta ning avastada sealt tunduvalt suurem summa.

Peab ainult imedesse uskuma. Peab ainult siiralt uskuma, et kõigele leidub lahendus, olgu olukord esmapilgul kuitahes lootusetu. Usu ja see juhtub 🙂

Scroll to Top