Tõeline pühapäeva hommik
Kuna pühapäevaöine “vahetus” on hilisem, ärkab Abikaasa tavalisest hiljem ja ka mina lähen seega veel hiljem magama. Täna hommikul olid lapsed õnneks ebatavaliselt vaiksed, nii et ma sain poole kaheteistkümneni magada. Lõpuks elutuppa jõudes sain ka põhjusele jälile – Abikaasa oli pannkooke teinud. Istusid seal kõik nagu illikukud diivani peal reas ja hunnik kooke ootas laual. Segadus oli muidugi ka, aga see käib alati asja juurde, kui nad omaette toimetama jätta, sellistel tingimustel koristan ma rõõmuga 😀
Aga kuna rohkemat öelda pole, siis otsisin mõned viimased pildid välja.
Sellised päkapikud liiguvad siin ringi:
Laste kodukino, kui emme-issi teises toas suurelt ekraanilt oma asju vaadata tahavad:
Abikaasa ostis ükspäev müslit. Sõid seda jogurtiga hommikusöögiks. Poolik müslipakk ja tühjad taldrikud olid lauale jäänud. Mingi hetk hiljem, kui keegi ei märganud, kallas Poiss kogu järelejäänud müsli taldrikusse ning ründas lusikaga:
Otsustasin, et kahe ja poole nädala vanuste õunamahla plekkidega oleks aeg midagi ette võtta. Netist lugesin, et need olevat ühed väga rasked plekid ja peaks eemaldama nii ruttu, kui võimalik. Igatahes tegin soovitatud jaheda vee ja nõudepesuvahendi segu ning lihtsalt plötserdasin seda lapiga diivanile. Lapp polnud just ülearu puhas, mul pole siin suuremat lapivalikut, aga ajas vist asja ära. Kui kogu diivan märg oli, siis kuivatasin natuke rätikuga, seejärel panin kihi majapidamispaberit, kihi ajalehti, kõige peale viskasin teki ja vaatasin selle kõige otsas modelle edasi 😀 Vahepeal sain paberit ja ajalehti veel korra vahetada, sest esimesed olid pressi all kenasti läbi imbunud.
Täna hommikuks oli diivan kenasti kuiv ja mahlaplekid täiesti kadunud – poleks uskunudki, et nii hästi läheb. Üks tumedam kriips on algusest peale olnud ja paremal ääres on mingid väiksed pruunikad plekid, mis õnneks väga välja ei paista – nondega võiks põhimõtteliselt veel üritada, kui ma välja mõtleks, millega tegu. Leib äkki…? Ma nii äärest eriti ei nühkinud, sest teadsin, et mahlaplekke seal polnud ja pimedas ma neid väiksemaid ei näinud – tegin oma tööd ju öösel ning elutoas valgustust pole. Päevavalges oleks muidugi nutikam selliseid asju teha, aga ma tahtsin, et jõuaks ära kuivada, kuni keegi peal ei aele, seega öö oli praktilisem valik.
Tahaks jubedalt Ikeasse piparkoogitainast ja meisterdamise materjali ostma minna, nad on täna 14-20 lahti ka ja puha (siinmaal muidu pühapäeval kõik kinni, praegu lihtsalt jõulu eri). Aga AUTOT pole… Grr. Tahan välja saada!!! Terve nädala kodus istunud. Aga jala Ikeasse ei lähe ja bussidele ei viitsi mõeldagi.
