igapäevaelu

Kohutavalt laisk päev

/ igapäevaelu, plika, poiss, rõõm / Leave a Comment

Kuna sain eile nii hilja magama, ei saanud ka hommikul voodist välja. Lapsedki magasid üsna kaua, keegi oli mul kaisus, Abikaasa tuli koju jõudes ka kohe meie kõrvale magama… Kui Poiss mingi hetk ärkas, panin talle tema nõudmisel musta ja valge koera multika ning magasin ise edasi. Plika ühines temaga mingi aeg hiljem. Kell pool üksteist tõustes avastasin põrandalt tühja õunamahla paki ja ühe kruusi, teine oli kummuli diivanil… Ja diivan oli märg. Ei olnud kuigi kena algus hommikule 😛

Hommikusöögini jõudsime umbes pool kaksteist (lapsed olid vist hommikul mandariine ka söönud, need on vabalt kättesaadavad) ja putru ei viitsinud keegi teha, sõime pittasaiu. Kui Abikaasa oli laua katnud, läks Poiss kohe süüa valima:

Terve päev oli unine, mitte midagi teha ei viitsinud. Kuna päike oli üle pika aja väljas, ei olnud mingit vabandust mitte lastega õue minemiseks. Saime ju hiljuti kolmerattalise, Abikaasa tegi selle täna korda (lenksul oli see kruvi lahti, millega kõrgust reguleerida, nii et lenks vajus täitsa alla ja käis ringi, mis tegi pööramise võimatuks). Nagu arvata oligi, on see paras ratas Plikale, Poiss ei jõua veel vändata. Kuna ta sellegipoolest sõita tahtis, nii et kogu aeg oli suur tüli, sai mul täielik kopp ette. Otsisin finnist uuesti üles ainsa meie piirkonna kuulutuse, kus müüdi 200 NOKi eest tõukeratast ja saatsin sinna kirja (mobiilinumbrit polnud). Imelisel kombel sain vastuse viie minutiga ning too naine oli just sel päeval ka terve päeva kodus. Ja nad elasid meist ainult 10 km kaugusel 🙂 Nii et Abikaasa sõitis Poisiga kohale ja ostis talle ka ratta. €27 pole just kõige odavam ühe kasutatud tõukeka eest, aga mu närvid, mugavus ja kodulähedus lugesid rohkem 😛

Meie õueala on nii väikestele rattasõiduks täiesti ideaalne – piklik ja kividega kaetud osa on varju all. Õueala on suuremas osas piiratud ühelt poolt majaseina ja teiselt poolt hekiga, vähese lahtise osa ette parkis Abikaasa nii täpselt auto, et vahele jäi ainult kitsas auk, mille ta täitis suverehvide hunnikuga ja oligi meil kinnine õu 😀 Elutoa suurest aknast on vaade täpselt selle tänavapoolsema osa peale, nii et lastel sai ka mugavalt toast silma peal hoida.

Plika ratta saime tasuta koos mänguasjadega, seal on taga selline koht, kus teine laps saab püsti seista – Plika jõudis Poissi sõidutada küll. Poisi ratas on üsna titekas ja neli ratast tähendab seda, et keerata saab minimaalselt – meie kitsal õuealal peab ta ratast ise ümber keerama. Aga tõsiselt, talle piisab sellest täiesti. Seda saab kasutada nii tõukekana kui istumiseks, siis peab ennast ise jalgadega edasi lükkama ja seda varianti Poiss eelistaski.

Kas teate, kui jumalik on see, kui saab lapsed õue saata ja nad mängivad seal omaette, nii et ise saab rahus toas omi asju teha?? Käisin täna ju ise ka veidikeseks õues, et pilti teha – oli nii 4-5 kraadi sooja ja päikeseline, mul oli hommikukohv just joodud, seega keha soe, panin teksade alla oma villased retuusid, selga talvise sulejope ja sooja mütsi… Ja mul oli KÜLM. Kõhnade inimeste needus, pole midagi parata. Minu jaoks on külmal ajal pikemalt väljas viibimine endiselt katsumus, mistõttu talveperioodil lastega õueskäimine ei kuulu mu meelistegevuste hulka.

Lapsed läksid välja umbes pool üks, rattaga jõuti tagasi kell kaks, siis lasime neil veel sõita, nii et magama sai Poiss peale kolme ja Plika neljast. Kuna tuju oli nii laisk, siis ei tulnud kõne allagi, et keegi üles jääks, tahtsime Abikaasaga täitsa oma aega saada.

Päeva esimene pool möödus mul peamiselt arvutis ja Abikaasal filmi vaadates, lastega tegelesime vaid hädapärast, enamik ajast mängisid nad omaette – algul toas, siis õues. Kui nad magasid, vaatasime ära värske Revenge’i ja Gossip Girli ning täpselt pärast viimase lõppu ärkasid ka lapsed järjest üles. Kell oli siis juba kuue ligi ja väljas oli pime, aga lapsed tahtsid pärast pisukest toas mängimist jälle rattaga sõitma minna. Kuna meil on ukse kõrval ka latern, mis kenasti valgustab, siis saatsimegi nad pimedasse õue rattaga sõitma. Tuppa soostusid nad tulema alles peale kaheksat 😀 Abikaasa selleks ajaks juba magas. Kuna lõunauni oli nii hiline olnud ja lapsed kahekesi nii kenasti mängisid, lasin neil tavalisest kauem üleval olla ja voodisse said nad alles kümne paiku.

Nii et totaalselt laisk päev. Süüa ei teinud keegi midagi, toitusime ahjus soojaks aetud pittasaiadest juustu-küüslauguvõide, kurgi ja suitsuvorstiga, lisaks mandariinid ja banaanid ja veel muidugi šokolaadikook. Passisime ainult arvutis ja teleka ees, lapsed mängisid üllatavalt palju omaette… Päeva algus oli võrdlemisi kehv ja muidugi oli ka päeva jooksul vahepeal draamasid, aga üldine mulje kogu päevast jäi ikkagi väga positiivne.

Poleks elu sees julgenud loota, et saame siin Norras endale sellise elamise, kus saab lapsed üksi õue mängima saata – ega ka seda, et ratastest nii palju rõõmu on, et lapsed tundide kaupa omaette asjatavad. No näis, kui kauaks 😛 Aga siiski-siiski! Rattad on tõeline kingitus, sest mingit mängumajakest, liivakasti, liumäge ega kiikesid meil siin oma õues ju pole… Kevade poole on plaan küll miskit tekitada, eks siis mõtleme täpsemalt. Aga ratastega sõita saavad nad talv läbi, sest meil on ideaalne sileda pinnaga kividest laotud varjualusega õueala. Muru osa on lageda taeva all, aga seal nad ju ratastega sõita ei saagi, seal võivad kunagi lumesõda mängida. Oh, ma mõnes mõttes ootan lund, siis saadaks nad ämbrite ja kühvlitega välja ja oleks jälle lõbu laialt. Hea küll, tegelikult mulle meeldib siiski ilma lumeta rohkem, palju puhtam on 😛 Ja kuni rattad neid rahuldavad, on see ideaalne korraldus – lapsed saavad värsket õhku ja meie rahu.

Mõnus päev

/ igapäevaelu, raamatud, rõõm / 2 Comments

Lapsed käitusid võrdlemisi viisakalt ja sõid tavalisest paremini, mõlemad magasid lõunaund kah.

Leidsin täitsa juhuslikult ühe kommenteerija blogrolli kaudu õige mitu blogi, mida peavad välismaal elavad eestlased ning tundusid olevat üsna mõnusalt kirjutatud. Ühe hiljuti alustatu lugesin läbi, üht Londoni oma alustasin, siis leidsin ühe Kanada oma, mille kunagi vähemalt osaliselt läbi lugesin, aga readeris miskipärast pole, tahaks uuesti avastada, siis oli veel üks, mis tundus potentsiaalselt huvitav ja… 😀

Külli tõi palju mõnusat kraami. Lahendasin hoolega ristsõnu.

Õhtul küpsetasin oma lemmikšokolaadikooki ja see pole kunagi varem nii hea tulnud. Suhkrut panin 2 dl, kuna jogurtit oli vaid 300 g, asendasin ülejäänu hapukoorega, muud kogused jäid samaks. Kuna tainas sai liiga paks, lisasin veel oma suva järgi piima. Küpsetasin ca 160 kraadi juures ca tund aega, kuni kahvli külge enam ei hakanud, kauem ei julgenud – meil on siin pöördõhuga (nimetatakse vist nii?) ahi, kus muud asjad tunduvalt kiiremini valmis saavad. Siis lülitasin ahju välja ja lasin koogil veel paarkümmend minutit koos ahjuga jahtuda. Tulemus sai hõrk – pealt krõbe ja seest veidi niiske – just selline, nagu üks mõnus šokolaadikook olema peab, varasemad korrad olen liiga kuivaks lasknud.

Abikaasa, kes seni on esmaspäeviti koju jõudnud 22-23 paiku, üllatas meid täna juba kolmveerand üheksa. Tõi Häagen-Dazsi jäätist, kuus kilo mandariine ja kolm kotitäit raamatuid 😛 Leidsin finnis juba tükk maad tagasi kuulutuse, kus anti ära ingliskeelseid krimkasid, aga eelmisel esmaspäeval ei jõudnud ta neile järele. Seekord siis jõudis ja täpselt õigel ajal – omanik valmistus neid just kuskile poodi ära andma. Nüüd on mul 38 ingliskeelset raamatut ja sekka oli jäänud veel viis norrakeelset – head selleks puhuks, kui keeleõpe lahti läheb. Ja kõige esimene raamat, mille kotist välja võtsin, oli Catherine Coulteri FBI seeriast, see on mu suur lemmik ammusest ajast 🙂 Enamik raamatuid oli erinevatelt autoritelt, rohkem oli Jeffry Deaverit ja James Pattersoni – teine neist tuleb veel tuttav ette, esimesest pole kuulnudki. Muudest nimedest oli tuttav veel Dan Browni “The Da Vinci Code” ja… Midagi vist oli veel. Mõned üksikud ei olnud krimkad. Igatahes suurepärane, mu raamatuigatsus sai mõneks ajaks lahenduse.

Ma nüüd ei teagi, kas lahendada ristsõnu või lugeda midagi 😛 Milline suurepärane dilemma!

Nädala kokkuvõte

/ igapäevaelu, kodumajandus, plika, poiss, rõõm / 11 Comments

Juba terve kuu oleme Norras olnud, aeg lendab! Ja sel nädalal oleme täitsa palju ära teinud, lihtsalt kirjutamise viitsimist pole siiani olnud. Kogu aeg mõtlesin, et tahaks rohkem/paremaid pilte teha, aga siis unustasin, tuli midagi ette ja nii see läks. Tänased sündmused tahaks aga küll kohe kirja panna ja enne ju ei saa, kui kõik eelnev pole üles märgitud… Valmistuge lohepostituseks 🙂

Eelmise nädala laupäeval tegin mäletatavasti korda köögi ja elutoa ning tuli mõte tõsta magamistoad ümber ja kolida laste mänguasjad elutuppa. Nagu plaanitud, saigi see esmaspäeval ära tehtud.

Paneks õige ülevaatlikkuse mõttes veelkord pildid sellest, kuidas oli enne.

Väike magamistuba oli meie oma:

Ja suurem lastetuba:

Ja elutuba oli selline:

Pärast esmaspäevast mööbeldamist sai laste magamistuba selline:

Ja nende nurk elutoas selline:

Esmaspäeval veab Abikaasa terve päeva toidutellimusi laiali ja liigub seega nagunii autoga Bergenis ringi. Leidsin pühapäeva õhtul kuulutuse, kus anti ära laste mänguasju. Vaatasin, et asukoht on hea ja kirjutasin, et kui saadaval, siis me hea meelega võtaks, panin juurde umbkaudsed kellaajad, mil Abikaasa järgmisel päeval pidi sealkandis olema. Kuna vastust ei saanud ja kuulutus oli veidi hiljem kustutatud, arvasin, et ju jõudis keegi ette. Esmaspäeva õhtul kell kümme üle tundide arvutit lahti tehes avastasin viis tundi tagasi saadetud kirja, et võime mänguasjad saada küll ja neile võib järele tulla peale üheksat õhtul. Hetk pärast seda jõudis Abikaasa koju ja tassis sisse mitu suurt kotitäit asju. Kuna ma polnud meilile vastanud, oli naine ka Abikaasale sõnumi saatnud ja nii vahetasidki asjad õnnelikult omanikku.

Kõiki asju me ei tahtnud, aga too naine ütles ka, et me võime ülejäänu ise edasi anda, tal lihtsalt pole autot, et neid kuskile viia. Nii ma siis sortisin välja kõik, mis meeldis ja sättisin asjad laste uude elutoa mängunurka. Asju oli palju rohkem kui kuulutuse piltidel ja mis mind kõige rohkem rõõmustas – nende hulgas oli korralik kastitäis klotse, selliseid suuri. Nimi polnud Duplo, vaid lihtsalt Lego – mingid vanakoolikad enne Duplot äkki. No igatahes meie lastele praegu ideaalsed – olin kasutatud kraami poodidest ja netist midagi taolist otsinud, aga polnud seni leidnud.

Poiss ärkas teisipäeva hommikul ebanormaalselt vara isegi tema kohta, pool seitse. Tavaliselt saadan ma ta sellises olukorras mängima, et ise edasi magada, aga nüüd oli mul ju suur üllatus, nii et endal oli ka põnev ja läksin temaga koos elutuppa. Plikat ei hakanud üles ajama, sest ta oli nii väsinud… Seega sain pildile püütud vaid Poisi emotsioonid, Plika ärkamise ajaks olin juba tagasi oma voodis 😀

Autod ja klotsid on nendest asjadest kahtlemata kõige suurem hitt, millega mängivad mõlemad lapsed – täpselt nii, nagu arvasingi 🙂

Laste raudtee sai ka upgrade‘i, Ikeas olid mõned komplektid nädala lõpuni soodushinnaga, nii et ostsime 65 NOK/€8.82 eest silla- ja tunnelitükkide komplekti (tavahind oli 98) ja 19 NOK/€2.58 eest kolm vedurit-vagunit (tavahind 29). Tahaks veel ristuvaid juppe ka, siis saaks palju ägedamalt ehitada, aga praegune seis on igatahes selline:

Ööl vastu kolmapäeva käisime Abikaasaga tööl kaasas. Kuna algus oli tavapärasest varasem, jäid lapsed seekord autos suht kohe magama ja ärkasid üpris samal ajal, kui hommikuti tavaliselt. Pärast töö lõppu läksime veel paari poodi, sealhulgas Ikeasse. Tahtsime uued padjad osta, sest need 9 NOK variandid, mis me alguses ostsime, olid tõepoolest nii kehvad, kui Külli hoiatas 😛 Kuna Küllilt laenuks saadud padjad olid palju mõnusamad, siis piilusin nende silte, et näha, millega tegu. Otse loomulikult ikka Ikea, kõige soodsam variant pärast seda kõige odavamat. Seda patja oli kolme erineva paksuse ja hinnaga – selili, kõhuli ja külili magajatele. Me võtsime kõige paksemad, sest magame peamiselt külili, maksid 59 NOK/€8. Lisaks võtsime juurde 19 NOK/€2.58 maksvad padjakatted – no Külli patjadel olid ja mõtlesime, et miks mitte, hoiab padja kauem puhtana. Kokku läksid padjad ja katted maksma 156 NOK/€21.17… Tunduvalt rohkem, kui varasemad odavpadjad kokku 18 NOK eest, aga tõepoolest, mugavus loeb. Unistus on muidugi naturaalsest materjalist padi, aga see unistus jääb korralikke rahalaevukesi ootama 😛 Seniks on olemasolevad piisavalt mõnusad.

Kui ülejäänud voodiriided olid meil ammu enda omad, siis lina oli siiamaani ikka Külli perelt laenuks – kuni meil madratsit polnud ja magasime sohvalaadse voodi alumise poole peal, poleks kummiga lina sinna ümber mahtunudki, samuti polnud me alguses kindlad, kas meie voodi üldse jääb nii lai, seega ei hakanud esialgu ostma. Eelmisel nädalavahetusel saime lõpuks madratsid, mis mäletatavasti olid aga kuulutuses vale mõõduga, nii et osutusid meie voodi jaoks liiga kitsasteks. Kuniks paremad saame, panime need ikkagi voodisse ja mõtlesime, et ostame nüüd normaalse lina ära – nendele madratsitele jääks see küll veidi lai, aga saab ju ääre alla keerata.

Kuna lina ununes kolmapäeval ostmata, läksime reedel uuesti, sest Külli jõuab paari päeva pärast Norrasse ja tahaks ju selleks ajaks kõik nende voodiriided ära pesta ja tagastada.

Kahe Ikea külastuse vahepeal netist linu võrreldes sattusin põhjalikumalt lugema materjalist nimega lyocell, mis sisaldub päris paljudes Ikea voodipesudes. Nimi on iseenesest ammusest tuttav – need veekindlad linad, mida laste voodis kasutasin, sisaldasid sama materjali, küll Tenceli nime all (lyocell on materjali enda nimi ja Tencel ühe kindla firma lyocellist toodete nimi, umbes nii). Kui ma kunagi varem uurisin, siis ma ei suutnudki selgusele jõuda, mis ma sellest täpselt arvan, aga nüüd uuesti lugedes (siit keskkonna poole pealt, siit kasutusmugavuse poole pealt) leidsin, et võiks proovida küll. Abikaasa nimelt higistab üsna palju ja pole kuigi meeldiv ärgata nii, et voodi niiske. Lyocelli aga kiidetakse just sellepärast, et see imab ja aurustab higi nii kiirelt, et materjal ise jääb kuivaks vms… Ja bakterid ka ei levivat nii hästi. Novot, oleks ma seda uurimistööd natuke varem teinud, oleks äkki meie vastostetud patjadele kallimad kaitsekatted ostnud, mis just lyocelli sisaldavad. Nojah, kuna ühed juba olemas, siis uusi ostma ka ei hakka.

Uurisin siis lihtsalt, millised tooted Ikeas veel lyocelli sisaldavad ja valisin välja, millise voodipesu ja teki me endale ostame, kui ükskord rohkem raha on. Aga kui me eile lina ostma läksime, siis Abikaasa arvas, et võime endale voodipesu ja teki juba praegu ära osta – eks tal see higistamise teema on juba pikemat aega mureks ja tal oli just õnnestunud 1500 NOK “säästa”, kuna autoremonditöökojast viimaste tööde kohta arvet küsimas käies tuli välja, et neid polnud kirja pandud ja kuna töötaja ka ei mäletanud, mis ta täpselt tegi, siis arvas, et las jääda, ärgu siis makskugi (kusjuures neid viimaseid töid tehti tegelikult üldse 3000 NOKi eest ja siis see mees ütles, et teeb sõbra poolest poole hinnaga) 😀 Abikaasa on neil seal muidugi juba vana tuttav ja neile nagunii korralikke summasid jätnud, väga armas igatahes. Nii me siis ostsimegi voodipesu (398 NOK/€54) ja teki (349 NOK/€47.35). Uhh, meie senised tekid ja voodipesud on kõik olnud Primarkist ja väga odavad, no ehk £20 tekk ja £8 voodipesu, selle kõrval tundub praegune räigelt kallis. Aga me veedame ju voodis kolmandiku oma elust ja Abikaasa öise töö puhul on eriti oluline, et need hetked, mil ta magada saab, oleks uni kvaliteetne.

Meie voodi oli küll väga mugav, aga minu unistus oli ikkagi “päris” voodi – selline, kus on raam ka. No lihtsalt palju ilusam ju! Tasuta antakse aga ära peamiselt just madratseid ja sohvalaadseid voodeid, 180 cm laiu praktiliselt üldse mitte. 140-160 cm voodeid aeg-ajalt ikka pakuti raamiga ka ja kui mõni oleks väga meeldinud, siis oleks ehk kaalunud oma praeguse laia kenama välimuse nimel kitsama vastu välja vahetamist. Ükski aga ei meeldinud piisavalt, seega jahtisime endiselt oma voodialusele sobivas suuruses madratsit.

Neljapäeval leidsin kuulutuse, kus anti ära 180×200 voodi koos madratsitega. Pilti polnud, ainult kirjas, et männipuidust. Kuulutus oli just üles pandud ja ma helistasin kohe, enne kella kümmet hommikul, olingi esimene. Ütlesin, et sõbral on buss praegu remondis ja ma saan päeval teada, kas saame samal õhtul järele tulla või mitte. No muidugi ei saanud buss korda, nii et olin täiesti valmis selleks, et voodi antakse kellelegi teisele ära. Saatsin sõnumi, et täna ei saa, ehk homme. Tüüp vastas, et okei. Reede õhtupoolikul oli buss ikka veel remondis ja oli küll lootust see korda saada, aga samal päeval voodi järele poleks enam kindlasti jõudnud, sest Külli mehel oli vaja vahepeal magada ka. Niisiis saatsin sõnumi, et paraku enne nädalavahetust ei jõua ja ma saan aru, kui ta tahab voodi kellelegi ära anda, kes kiiremini järele tulla saab. Tavaliselt sellistel puhkudel antakse asi ära tõesti sellele, kes ruttu ära viia saab, keegi ei viitsi mitu päeva oodata… Aga sain vastuse, et hoiab voodit mulle ja nädalavahetus sobib ka.

Täna hommikuks oligi buss korras ja Külli mees just samas kandis. Helistasin kell üheksa hommikul, tüüp ei võtnud vastu, saatsin sõnumi. Helistas tagasi ja ütles, et jõuab koju alles peale nelja. Õnneks oli Külli mees nõus nii kauaks meile tulema, vaatasid Abikaasaga filmi, sõid ja kohvitasid. Vahepeal leidsin veel paar tasuta ära antavat külmkappi. Üks kuulutus oli värske ja olin esimene helistaja (ka hommikul enne kümmet) – kui oleks saanud kohe hommikul järele minna, oleks endale saanud, aga kuna voodi järele minek lükkus õhtupoolikusse ja kaks korda linna sõitma ei hakanud, anti see kellelegi teisele. Helistasime aga ka ühele päeva-paari vanusele kuulutusele, mis ikka veel üleval oli. See asus eriti lähedal, 6 km meie kodust. Ilmselt oli alles sellepärast, et tegu oli ainult külmkapiga, sügavkülma osa polnud. Mõtlesime, et mis seal ikka, võtame sellegi – kui kunagi raha rohkem, võime sügavkülmaga kapi osta või sügavkülma eraldi juurde, meil hoiuruum on ruumikas ja kütteta, ideaalne koht selle jaoks. Paar korda on sügavkülma kirste isegi tasuta ära antud, ehk tuleb mõni veel.

Nii et… Esmaspäeval tõstsime toad ümber ja saime lastele hunniku tasuta mänguasju, kolmapäeval ostsime endale uued padjad, reedel uue teki ja voodipesu, nüüd laupäeval saime tasuta voodi ja külmkapi. Elu on imeline või mis?

Ja mis kõige imelisem – see voodi on ILUS. Ma ütleks, et see on kõige ilusam voodi, mis meil üldse kunagi olnud on. Ma kirjutasin tunnikese tagasi sõnumi, et meest veelkord ülevoolavalt tänada – ta oli Abikaasale rääkinud, et huvilisi oli palju olnud. Mees vastas, et ma tundusin voodist nii huvitatud, sellepärast ta hoidis mulle. Ja et ta loodab, et me magame seal hästi 🙂

Madratsid on nüüd ka õige suurusega – panime mõlemad suure 180 cm laia madratsikatte sisse, mis need kenasti kokku surub ja eks nüüd öösel ole näha, kas madratsite vahet on tunda või mitte. Eile tuli ka just üles üks kuulutus, kus müüakse sobivas suuruses kattemadratsit. Mingi variant, mida Ikea hetkel ei müü, aga pildil paistab väga korralik ja googeldasin välja, et materjal peaks olema lateks ja lambavill. Meil Pärnu kattemadrats oli ka lateksist, mis olevat parem kui tavaline poroloon, just tolmuallergikutele. Ja lambavill on ju suisa suurepärane. Hinnaks oli 700 NOK, aga müüja vastas just mu kirjale, kus ma materjali kohta uurisin ja pakkus täitsa ise hinnaks 500 NOK. Nii et kui me homme leiame, et kattemadratsit oleks vaja, siis ilmselt saab see ostetud. Pigem korralik kasutatud 6 cm paks lateksist ja lambavillast madrats 500 NOK eest kui uus sünteetiline madrats, mille hind on 2 cm 595 NOK ja 4 cm 895 NOK. Aga vaatame, äkki pole üldse vaja 🙂

Nii, lõpuks siis pildid ka. Kui esmaspäeval nägi uus magamistuba vana voodi, kitsaste madratsite ja kõige odavama voodipesuga välja selline:

…siis täna õhtul selline 🙂

See voodipesu on NII ILUS! Lyocelliga oli paar natuke odavamat varianti ka, aga need välimuselt ei meeldinud ja hinnavahe polnud eriti suur. Kuna tegu on lyocelli ja puuvilla seguga (täpselt pooleks), siis see voodipesu paraku ei ole nii pehme nagu pilv, sedasi kiideti ühes ülalmainitud postituses 100% lyocellist voodipesu. Aga täitsa normaalne on. Ühe öö magasime sellega ära, Abikaasa ütles, et ei oska veel suurt midagi öelda, voodi vist ärgates niiske polnud.

Tekiga kusjuures on meil hetkel isegi tiba palav, täitsa lõpp! Ikea tekkidel on soojusskaala numbrite järgi 1-6. Meie esimene odav tekk oli kõige õhem, nr 1, ja sellega oli meil täpselt paras. Kuna elamine on soe, siis uue teki ostsime ka kõige õhema, mis saadaval, selle teki puhul nr 2. Ja juba palav, jabur. Aga noh, ilmad lähevad just nüüd jahedamaks ka, ehk siis sobib tekk ka paremini.

Meie “külmkapp'” oli siiani välisukse taga – sinna oli köögist kümme sammu, nii et mitte eriti pikk maa 😛

Aga jah, hiiglama mõnus on ikka, kui sööki saab köögis hoida 😀 Kahju muidugi, et sügavkülma osa pole, aga muidu on külmkapp (kuulutuse andmetel umbes 8a vana) igati korralik ja kena, mahukas ka – 140 cm kõrgune:

Selline nädal siis. Nüüd vaja kähku magama minna, sest eile öösel käisime taas Abikaasaga tööl kaasas, enne seda ma praktiliselt ei maganudki ja hommikul koju jõudes umbes neli tundi… Ja homme läheme kohe, kui Abikaasa on töölt koju jõudnud, Külli poole pesu pesema.

Ja ülehomme tuleb Külli… Mis tähendab, et mul on lootust, et saan ikkagi koos Abikaasaga kinno Bondi vaatama minna 😀 Pikalt olen selle nimel kannatanud 😀 Ja ta toob meile ASJU 😀 Perepildid ja laste riided ja lepatriinutoolid ja mõned mänguasjad ja ristsõnu ja mett ja šokolaadi ja…. Mmm!

Töö-öö, vol 2

/ igapäevaelu, kodumajandus, plika, poiss / 6 Comments

Järjekordne pühapäev. Kui küsisime eile lastelt, kas nad tahaksid jälle issiga tööle kaasa tulla, saime vastuseks etteaimatava väga elevil: “JAA!”

Seekord olin ma vähemalt eelmisel ööl korralikult maganud. Eile tahtsin küll juba üheksa paiku voodisse minna, aga ikka jõudis kesköö märkamatult kätte 😀 Ja voodis ei tulnud ka tükk aega und, sest tuhat mõtet keerles peas, nii et magada sain vaid paar tundi. See-eest oli Abikaasa korraliku 8h järjest maganud, nii et kui hommikul koju tulime, läksin mina paariks tunniks puhkama ja tema oli sel ajal lastega. Mõtlesin veel lastega koos lõuna ajal ka magada, aga kui nemad olid magama jäänud, oli minul uni läinud. Igatahes on tänu hommikusele unele terve päeva täitsa viisakas olemine olnud ja lähen nüüd kohe varsti ära magama ka.

Hakkasin mõtlema, et kui vanasti Poiss pikematel autosõitudel pigem virises, siis nüüd on ta äkitselt maailma suurim autosõidufänn – need mõlemad korrad olid lapsed autos umbes kuus tundi järjest, maha magas Poiss sellest ajast ehk 2-3 tundi… Ja oli ülejäänud aja vägagi rõõmus. Plika magas vähem ja vahepeal veidi virises, aga üldiselt oli rahul ja kinnitas ka täna, et läheme teinekordki. Nii et ma arvan, me jätkame neid pühapäevaseid perekondlikuid töö-öid – nii on Abikaasal väheke seltsim, lastel jagub elevust ja mina tahaks hakata vaikselt Abikaasa kõrvalt ringi ära õppima. No eelduseks on muidugi ringi kõigepealt päevasel ajal läbi sõitmine, aga Abikaasa arvas, et seda olekski vaja miski päev teha, sest tal on postkastide kleepsumajandus väga segamini. No neil on selline süsteem, et postkastidel, kuhu on midagi tellitud, on peal vastava ajalehe nime lühendiga kleepsud (Bergens Tidende kleeps on BT jne), et oleks kergem õige postkast üles leida. Aga tellimused ju kogu aeg muutuvad ja kleepsud on ilmselt paljudes kohades üle või puudu. Nii et ükspäev me vist läheme ja siis sõidan mina 😀

Leidsime eile tasuta kraami pakkuvalt lehelt kaks 90×200 madratsit, mis meil just oma voodist puudu on. Abikaasa tõi täna ära ja kodus avastasime, et nende laius oli hoopis 75 cm, kuulutusse oli valesti kirjutatud. No mis seal ikka, jäävad külaliste tarbeks vms.

Täna leidsime tasuta kraami pakkumiste hulgast neli potti. Abikaasa on rääkinud, et veel suuremaid potte oleks vaja, nii me siis haarasime võimalusest kinni ja tõime ära. Ma siin umbes arvutasin, et bensiinikulu + linna sissesõidu tollimaks läksid kokku miski 130 NOK. Noh, Ikeas maksab üks väike pott sama palju, nii et tasus käia küll 🙂 Iseasi muidugi, kas meil just päriselt veel NELJA potti vaja on… 😛 Aga jah, üks suurgi oleks poest ostes kallimaks läinud.

Leidsin veel ühe veidi vanema kuulutuse, kus antakse ära kaks kotitäit ingliskeelseid krimkasid. Helistan homme ja uurin, kas on ikka alles või on kuulutus lihtsalt üles ununenud. Lugemiskihk on suur ja selline lektüür peaks mulle hästi istuma 🙂

Teisipäeval peaks Abikaasale rahad laekuma, siis saab natuke vajalikku kodukraami muretseda. Homme jõuan ehk toad ka ümber tõsta – eile õhtul ei hakanud enam mööbeldama, täna olin väsinud, homme on Abikaasa terve päeva ka tööl, siis meil ongi tegevust vaja 😀

Üks eilne pilt ka. Ma tean, umbes kahekümnes samalaadne… Aga ma lihtsalt ei suuda vastu panna! 😀 Läksin eile lastetuppa ja seal nad kahekesi istusid voodiserval nagu kukununnud, mõlemal oma raamat süles.

Üldiselt on hea tunne. Täna suutsime lastega ka täitsa rahumeelselt läbi saada, mis on minu jaoks äärmiselt oluline – mu kannatamatus tekitab pidevalt süümepiinu ja ma katsun kogu aeg sellest üle olla, aga tihti ei õnnestu. Täna õnnestus – ja arvestades seda, et olin siiski pigem vähe maganud, olen ma enda üle eriti uhke.

Aga nüüd lähen pesen hambad ära, mängin pallides elud maha ja siis tuttu. Homme pean koos lastega tõusma, sest Abikaasa tuleb varahommikul ja läheb kohe magama, et kell kümme järgmise töö peale startida – veab terve päeva toidutellimusi laiali, umbes 40 inimesele, tagasi jõuab alles õhtul, kui lapsed juba magavad ja öösel kell üks peab juba tavatöö peale startima… Aga jah, see päevane ots on ainult esmaspäeviti ja nüüd on võib-olla variant, et ta saab ehk ka bussi ja hakkab selle asemel hoopis apteegikaupa vedama, see oleks ca 4x4h nädalas hommikuti kohe pärast leheringi lõppu – sellised lühemad lisaotsad on tunduvalt parem variant, kui terve öö, päev ja öö jutti rügada, nii et vahepeal piisavalt aega magada pole.

Järjekordne pesupäev

/ igapäevaelu, kodumajandus, norra, plika, poiss, rõõm / 2 Comments

Tasuta pesumasinat pole seni skoorida õnnestunud ja kui Abikaasa palka saab, siis ostame kohe. St kohe, kui mõni piisavalt hea hinnaga müüki tuleb 😛 800 kandis on neid ikka liikvel, aga kui tiba oodata ja peale passida, saab 500 eest ka. Külmkappidega umbes sama teema, vast ostame nüüd ikka selle ka – vähemalt vajadus pole nii põletav, kuna väljas on jahe. Tiba tüütu muidugi on kogu aeg toitu ukse taha viia, aga ma olen pigem äärmiselt tänulik selle üle, et me elame esimesel korrusel ja ukse taga on oma eraldatud ala, nii et sinna võib toidukasti südamerahuga jätta ja pole kaugele viia ka.

Igatahes, pesu. Abikaasal olid kõik särgid otsas ja Poisil enam-vähem üldse kõik riided, ta ju mäkerdab palju ja õnnetusi juhtub ka tihti. Niisiis võtsime taas ette teekonna “pesumajja” ehk Külli poole.

Kui eelmine kord saime kahe masinatäiega hakkama, siis seekord tuli kolm. Kui kohale jõudsime, siis Külli mees magas. Panime esimese masinatäie pesema ja läksime Abikaasa raamatupidaja juurde kulude kohta tšekke viima. Kui tagasi jõudsime, magas ikka – panime teise masinatäie pesema ja läksime seejärel pesupulbrit ja mandariine ostma ning ühte suurde kasutatud kraami poodi, mis tee peal silma jäi. Skoorisime sealt hulga nodi ning tagasi jõudes oli Külli mees juba linna läinud, nii et me ei näinudki teda 😀 Küll aga lubas ta lahkelt ära süüa köögis leiduvad tortillarulli ja koogi ülejäägid. Mmm!

Viimase masinatäie lõppemise ootuses tegevust otsides leidsin ristsõnad, ma pole NII ammu neid lahendanud! Enamik oli tehtud, aga tegemata olid just minu lemmikud, kus tuleb sõnu otsida või paigutada. Lahendasin seal nii palju, kui jõudsin ja võtsin siis ristsõnad koju kaasa – Abikaasa arvas, et Külli mees vast ei pahanda, ta nüüd kinnitas ka, et pole häda. Kirjutasin emale ja palusin, et ta saadaks mulle Külliga veel ristsõnu. No selline isu tuli! Teine asi, millest ma siin kohutavalt puudust tunnen, on raamatud. Arvuti on küll hea meelelahutaja, aga ma tahaks ju nii kangesti lugeda ka! Kui rahaline seis tiba parem on, peaks Ebayst puuduolevaid Mary Higgins Clarke tellima. Või nojah, ilmselt oleks alustuseks hea leida mõni kohalik raamatukogu, mis pakub ka ingliskeelset kirjandust. Tuleb plaani võtta!

Aga see kasutatud kraami pood oli äge. Veel suurem, kui too teine, kus kunagi käisime. Abikaasa leidis kaks korralikku nuga (10+20 NOK/€4.07), mina sain endale lõpuks mõõtenõu (5 NOK/€0.68), samuti leidsin väiksemas mõõdus taldrikud (7 NOK/€0.95 tk) ja supitaldrikud (8 NOK/€1.09 tk), mõlemaid neli tükki.

Poiss haaras endale lasteasjade nurgast päikeseprillid, mida temalt enam kuidagi kätte ei saanud – me siis lubasime tal need endale jätta. Plika sai kirjatarbeid – ühe sahtliga karbikese, mille sees paar paberit ja ümbrikku ning terve kinnise komplekti, mis sisaldas 10 ümbrikku ja 20 paberit. Kõik lasteasjad olid 10 NOK, nii et kokku siis 30 NOK/€4.07. Kõigi asjade eest maksime kokku 125 NOK/€16.96. Pole paha!

Plika istus terve õhtu ja joonistas, mul käskis muudkui juurde kirjutada, mis pildil on. Siis pani paberid ümbrikutesse ja ütles, et tema nüüd saadab pakke. Vanaemadele ja tädi Kaidile ja ma ei mäletagi, kellele kõigile veel. No ma ei tea, kunagi võib-olla saate oma “pakid” kätte ka 😀

Lõunauni jäi lastel vahele, koju jõudsime alles peale kella kuute. Poiss tukkus autos pool tunnikest õigel lõunaune ajal, koduteel jäid mõlemad magama ja said veidi puhata. Nii et õhtu möödus samuti lõbusas tujus, magamaminek oli rahulik ja mina naudin nüüd ometi võimalust rahus arvutis istuda.

All in all, mõnus päev 🙂

Scroll to Top