Ja jälle teele…
kolimised
Taas kord kinnisvara lainetel
Uurisin üle mõninga aja jälle kinnisvarasaite. Ma pole päris kindel, kas mul on täna leplikum tuju või on vahepeal palju uusi pakkumisi lisandunud, aga mul on nüüd bookmarkides 12 enam või vähem sobivat pakkumist – neist kaheksa kesklinnas ja neli Karlovas. Olen kindel, et enamik tuleb mingil põhjusel välja praakida ja osa neist on kahe nädala pärast lihtsalt juba läinud, aga siiski – lootust on! Viimati kuulutusi vaadates tundus, et turg on surnud ja vähesed olemasolevad pakkumised ei kõlba kassi saba allagi.
Ja ma jõuan jälle kord selleni, et korterit otsida on põnev 🙂
Kinnisvara otsinguil
Meie nädalavahetuste meelelahutuseks on Tartu üüripindade uurimine – et oleks üldise seisuga kursis ning saaks mingi eriti ahvatleva pakkumise korral lasta sõpradel asi kohe üle vaadata ja vajadusel üürida – ehkki ideaalis muidugi otsiks ja maksaks alates sellest ajast, kui reaalselt Eestis elame.
See pakkumine, millele ma pea nädal tagasi vihjasin, langes kahjuks ära, kuna üldine seisukord polnud piisavalt hea. Nüüd siis otsin edasi.
Ja ma pean jälle kord tõstatama teema: miks krt inimesed arvavad, et peavad andma oma korteri absoluutselt KÕIGILE kinnisvarabüroodele. Miks nad pole juba jõudnud selleni, et meie, potentsiaalsed üürnikud, otsime oma korterit ikka kahelt suurelt kinnisvaralehelt, mitte büroode saitidelt, ning meie jaoks on pehmelt öeldes tüütu, kui üks ja seesama korter tuleb ühel lehel neli korda ette erinevate büroode nimistus (parim oli muidugi see, kui üks korter oli kaks korda SAMA büroo nime alt, mõlemad maaklerid pidid ikka oma nägu näitama – mu meelest neil ongi ainult kaks maaklerit, äkki ma eksin ka, ei viitsi praegu järele kontrollida).
Üleüldiselt – kui kellelgi on välja pakkuda 2-3 toaline heas korras korter/maja Tartus, eelistatavalt möbleeritud, kesklinnale lähedal ja võimalikult odav 😀 Siis andke aga teada! Kõik on läbirääkimiste küsimus.
Ideaalis elaks Karlovas, pea kõik sõbrad on sealkandis. Ja üldse ei meeldi suured paneelmajad… Oeh. Kes teab, kus me lõpuks maandume. Aga kinnisvarasaitidel surfamine on mõnus, kui needsamused tüütud korduvad kuulutused kõrvale jätta 🙂
Täiesti tavaline nädalavahetus
Eile vedasin Mehe Croydonisse, kuna ta oli teinud nädala sees selle vea, et teatas oma vajadusest suuremal hulgal riideid osta. Kohale jõudes oli tema igasugune shoppingutuju muidugi täielik null, mistõttu esialgu käisime vaid paaris arvutipoes väikseid nunnusid läpakaid nillimas.
Aga pärast kahte õlut (mina valisin endale sel ajal ehteid) ilmutas ennast lõpuks ka ostutuju ning lahkusime TK Maxxist £150 võrra vaesemana. Minu panus sellesse oli 6-naelane müts, Mehe garderoob ja jalatsivarud said aga viisakat täiendust.
Läpakashopping päädis sellega, et tellisin endale netist säästuläpaka – midagi perfektset, mille eest poole rohkem raha maksta, ei leidnud ja olin otsimisest juba suhteliselt tüdinud. Raha kokkuhoid on tegelikult väga hea, Eestis elu alustamiseks läheb omajagu. Lõplikult pani säästuläpaka kasuks otsustama poeinspektsioonil leitud SD-kaardi pesa, mis hüvitas minu silmis isegi fn nupu asumise all paremas nurgas. Järgmisel nädalal peaks kohale jõudma, eks ma siis hoian teid kursis 😉
Täna oleme hullu moodi koristanud, tavaliste nädalavahetuse puhastustööde kõrval ka mõningaid veidramaid kohti – täpsemalt neid, milleni sissekolimisaegse suurpuhastuse ajal ei jõudnud. Puhastatud, läbi sorteeritud ja organiseeritud sai kaks köögikappi, millest üks sisaldas hunnikus erinevaid puhastusvahendeid ja -lappe ning teine kõikvõimalikku träni remonditarvetest elektripirnideni ja triikrauani. Lisaks tegime korda oma väikse klaasitud veranda, mida siiani panipaiga ja pesukuivatamise kohana kasutasime. Eks ta jääb selleks ka edaspidi, lihtsalt ilus ja puhas on nüüd.
Seda kõike siis kuu aega enne välja kolimist. Et Iirel oleks hea sisse kolida.
Jaa, ma ei olegi siin varem maininud – Iir otsustas ju oma mehega Londonisse kolida ja nad võtavad meie korteri üle. Omanikuga on kõik läbi räägitud ja korras. See kuues kuu, mis meil siin elamata jääb, oleme meie veel vastutavad ja neile on see nö katseaeg. Kui siis kõik korras ja mõlemad pooled rahul, tuleb uus leping juba nende nimele. Ühesõnaga kõik on kõige paremas korras ja me ei pea enam muretsema pikaajaliste lepingute lõpetamise pärast – pärandame need lihtsalt edasi. Kasu on vastastikune – ikka on mugavam kolida korterisse, kus kõik eluks vajalik juba töökorras, mitte pool kuud neti sisse panemist oodata.
Ja siis me leidsime veel ühe äärmiselt huvitava üüripinna Tartus… Kui see nüüd päriselt läbi läheks, oleks küll super. Aga sellistest asjadest teatavasti enne ei räägita, kui kõik kindel. Ei taha ometi ära sõnuda 😉 Pöialt võite sellegipoolest hoida!
Ühesõnaga äärmine rahulolu. Isegi vastikust ilmast on täiesti suva – eelmise nädalavahetuse kuum suvi kompenseeris selle täiesti, tubaseid tegemisi oli seekord küllaga.
Aga nüüd peab minema poodi süüa ostma.
Kus häda kõige suurem…
Jaa, ma just kurtsin, et mul pole Londonis ühtki autoga sõpra.
Aga ma unustasin ära Iirise teispoole 🙂 Ja tal päriselt ongi homme õhtul aega ja ta päriselt ongi nõus meid aitama. Mul on nii hea meel!!!
Nüüd tuleb ainult veel need va kastid kokku pakkida. Võeh.
Kolimine, alga…